Autor: Tõnu Tramm • 28. juuni 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teenustöö kui logistiline väljakutse

Vedelsõnniku laotamine
Foto: Voore Farm
Üle kogu mandri-Eesti põllumajandusteenust pakkuva OÜ Voore Farm Teenused juhatuse liige Henrik Klammer tunnistab, et nad peavad pidevalt arvestama nii ilmataadi tujude, kui seadustega, mille täitmine on selles valdkonnas täiesti omaette väljakutse.

Eeskätt teeb põllumajandusteenuse pakkuja elu keeruliseks tõsiasi, et töö kiireks ja operatiivseks korraldamiseks toimub suur osa logistikast sadulveokitega. Kogused, mida Eestis ühekorraga vedada lubatakse, on aga üsna väikesed ning põlumajandusteenuse pakkuja veokid on seaduse silmis võrdsed teiste autovedajatega.

Vaatamata tõsiasjale, et sõidetakse lühikesi otsi ja veetakse päevas kümneid koormaid sama veost, ei ole need siiski omatarbeks tehtavad veod, mille korraldamiseks annab uus autoveoseadus oluliselt vabamad käed.    

Kas kevadtöödega on nüüd lõpuks ühel pool?

Üldjoontes jah. Oleme korraldanud asjad nii, et enne Jaanipäeva said suuremad tööd tehtud, mehed puhkavad 10 päeva ja siis läheb jälle uue hooga edasi.

Pakute põllumajanduslikku teenust, kas kliente on kõikjalt üle Eesti?

Kui rääkida mandri-Eestist, siis küll jah. Saared on hetkel veel väljas, kuid ülejäänud maakondades oleme rohkem või vähemal määral ikka midagi teinud.

Henrik Klammer räägib OÜ Voore Farm Teenused logistilistest väljakutsetest ka 18. septembril toimuval Logistika kogemuskonverentsil „8 lugu elust enesest.“

Lisaks jagavad konverentsil oma lugusid:

Mihkel Tammo Estancist

Rainer Pesti Ragn-Sellsist

Maksim Kolesnik Magnetic MRO-st

Paul Priit Lukka Operailist

Martin Mürk Tallinkist jt

Lisainfo konverentsi kohta leiad SIIT

Konverentsile registreeruda saad SIIN

Kuni juuli lõpuni on registreerimine oluliselt soodsam!

Konverents toimub 18. septembril Tallink Spa & Conference Hotel`is

Mis teenust ja mis mahus te täpsemalt pakute?

Peamine teenus, mida me kodust kaugemal pakume, on vedelsõnniku laotamine. See on kõige suurem töö, mida me pidevalt teeme. See on ka logistiliselt kõige suurem väljakutse. Ettevedu käib veoautodega, sisuliselt 24/7. Sel kevadel oli eriti keeruline, 4-5 nädalaga tuli kõik tööd ära, tavaliselt on selleks aega 8-9 nädalat.

Mis selle tingis?

Eks ikka ilmastik. Aprill oli väga märg, ei saanud teha, siis läks jälle järsku väga kuivaks ja see samuti tegi olukorra keeruliseks. Ei olnud sel aastal sellist sujuvat üleminekut. Sama seis oli tegelikult ka eelmisel aastal, kui ei saanud õigel ajal peale ja pärast pidime tegema kahe kuu töö ühe kuuga. Ilm on põllumajanduses üks kõige olulisemaid tegureid, mis teistes valdkondades kindlasti nii suurt rolli ei mängi.

Kui palju teil korraga tehnikat väljas on?

Meil on teenust pakkumas neli laoturit ja iga laoturi kohta on 2-3 veokit, mis ette veavad. Ehk see park on päris arvestatav.

Mis mõjutab tehnika logistikat kõige enam?

Neid tegureid on palju, üheks neist on ka siin ilm. Näiteks sel aastal oli nii, et kui põhja-Eestis saime juba aprillis põllule minna, siis Valgas polnud sellest veel juttugi. Teinekord on aga asi vastupidine. Ehk ilmastikuolud panevad juba paika tööde järjekorra. Teine on muidugi kaugus. Kuni 60-70 km sõidavad laoturid ise kohale. See on selline piir, kus ajaliselt ja kulu poolest on isesõitmine mõttekam kui treileri tellimine. Kui on juba kaugemad otsad, siis tuleb muidugi juba treilerile panna. Probleem on siinjuures veel see, et Lääne-Virumaal ei ole eriveoks mõeldud treilereid väga võtta, need tuleb tellida kaugemalt ja maksta kinni ka tühisõidud. Meie peamine vedaja on hoopis Kesk-Eestist Mäost.

Kas peale vedelsõnniku laotamise on veel teenuseid, mida kevadel pakute?

Teine suurem töö on maisi külvamine. Ka see tuli logistiliselt nende mõne nädala sisse ära mahutada ja kolme nädalaga ära teha. Ka seda teenust tegime üle-Eesti, esmakordselt päris suures mahus ka Pärnumaal. 

Maisikülvikut on ilmselt juba lihtsam transportida?

Jah, need on haakeseadmed ja saavad liikuda ise mööda maad. Maisikülvikut olekski väga keeruline treileril vedada, sest kui ta on traktoril järgi, mahub ta kõrguselt täpselt gabariitidesse. Kui ta panna aga treilerile, siis tähendaks see juba eriveose luba, saateautosid jms, mis teeks logistika oluliselt kallimaks ja ka aeglasemaks, sest traktor sõidab ühest kohast teise kiiremini.

Kui palju inimesi selle kõigega seotud on?

Kokku umbes 30 inimest. Ka inimeste logistika on omaette teema, tuleb leida majutus, panna paika töögraafikud. Näiteks kui üks inimene on tööl ja lõpetab vahetuse, siis tuleb puhanud eelmise vahetuse inimene ja hakkab järgmisse kohta sõitma. Vahetuse lõpetanud läheb puhkab end välja ja sõidab siis autoga järgi. Samuti peame jälgima, et veokijuhtide vahetused ning töö ja puhkeaja reeglid oleksid täidetud, sest veokid ise peavad olema kogu aeg töös. See kõik kokku on paras organiseerimine.

Kas kasutate omakorda ka allhankeid?

Jah, kui on suuremad tööd, siis on aeg-ajalt vaja lisajõudu tellida. Eriti kevadel ja sügisel vedelsõnniku veol. Tellime lisaks sadulveokeid ja juhte, tsisternid on meie poolt.

Kui suur te enda autopark on?

Sadulveokeid on kuus, lisaks neli erinevat raamautot. Talveperioodil teevad nendest kuuest sadulautost kolm pikamaaotsi Skandinaaviasse jm, mis tagab juhtidele aastaringse teenistuse ning on ka meeldivaks vahelduseks põllutöödele.

Millised tööd veel tänavu ees ootavad?

Suvel on silotegemine peamine teema, kohe varsti tulebki peale teine niide. Siis tuleb hakata juba vaikselt teraviljakombaine sättima.  See aasta on võib oletada, et juba juulis saab hakata selle tööga peale.

Mis masinaid silotegemisel kasutate?

Täisteenuse pakkumiseks on meil kaks täiskomplekti ja ühte komplekti kuulub niiduk, vaaluti, transpordihaagised, liikurhekseldi, frontaallaadur silo tallamiseks ja traktorid. Kogu see kaadervärk liigubki kolonnina ühest kohast teise. Üks komplekt liigub tavaliselt ida suunas, teine lääne suunas ja väikeste vahemaade suunas järjest kaugemale. Rullsilo me teenusena ei tee, ainult augusilo ja valdavalt oleme seda teenust pakkunud Põhja-Eestis. Lõuna-Eestisse minek eeldaks veel ühte eraldi komplekti. Aga see tähendaks kohe ka viite-kuute meest lisaks tehnikale ja inimeste leidmine on tänapäeval eriti raske.

Kas teraviljakoristust ka pakute üle-Eestilise teenusena?

Üldiselt mitte. Meil on teenuses vaid üks kombain ja see käib kõigest mõnekümne kaugusel teenust tegemas. Sõidab ise sinna ja tuleb tagasi, ehk sellega oleme üsna lokaalsed. See on ilmselt ka kõige keerulisem teenus, sest kombainid on kallid, nende liigutamine keeruline ja iial ei tea, kas ilm üldse lubab tööd teha või mitte. Et see kõik end ära tasuks, tuleks ühe kombainiga koristada vähemalt 700 hektarit aga seda saavutada on väga keeruline. Mees sõidab kohale, saab paar tundi tööd teha, hakkab sadama, sõidab koju tagasi. Järgmine päev samamoodi. See kõik läheks kokkuvõttes liiga kulukaks.

Kuidas teravilja ärevedu käib?

Meil on põllul kaks tigutransportööriga haagist, mis kombaini alt veavad vilja põllu servas ootavatele veokitele ja need omakorda  veavad kuivatitesse. See on päris suur töö, sest normaalse saagiga tuleb põllult üle 150 tonni tunnis. Ehk 3-4 veokit on pidevalt sõidus, et kombain ei peaks ootama.

Mis tööd veel sügisesse mahuvad?

Paralleelselt teraviljakoristusega käib silotegu, siis vedelsõnniku laotamine, maisisilo, taliviljade külvamine jne. Enamasti käivadki need paralleelselt ja kui vili ükskord koristatud saab, on ka kõik ülejäänud tööd tehtud. Taimekaitset me eriti teenusena ei paku, sest see on väga keeruline ettevõtmine. Seda saab teha vaid väga tuulevaikse ilmaga, enamasti öösiti jne.

Kuidas teil kütusetankimine on korraldatud?

Valdavalt on kütus tellija poolt ja tangitakse tema mahutitest. Kui on väiksem tellija, kellel oma tanklat ei ole, siis oleme oma tanklas ära tankinud ja selle hiljem arvele lisanud. Kuid kütust vedada pole meil eriti vajadust olnud. Selleks peaksime omama eraldi kütuseautot, sest kogused on ikka päris suured. Lisaks AdBlue, mida uued masinad samuti tarbivad. Näiteks kui suur Case-i roomik meil tankima läheb, võtab see juba üksi 1900 liitrit diislit ja 300 liitrit AdBlued.

Kuidas aktsiisitõus teid mõjutanud on?

Eks me oleme sunnitud selle võrra oma teenuse hinda korrigeerima, vastasel juhul ei tasuks meil see ettevõtmine end üldse ära.

Mis mured veel põllumajandusteenuse pakkumisega kaasnevad?

Eks neid murekohti ole üksjagu. Näiteks tahaks vedada suuremaid koguseid, kuna periood on hästi lühike, kuid seadused ei võimalda.  Taanlased  veavad läga 40 kuupmeetriste tünnidega, millel on all mitte kolm, vaid neli silda. Meie peame vedama 30 kuupmeetristega ja sedagi ei tohi täis panna, et kaal lõhki ei läheks. Sillakoormus on nendel aga sama või isegi väiksem. Ja kumb siis rohkem teid kulutab, kas üks veok nelja sillaga haagisega või kaks veokit kolme sillaga haagistega? Lisaks lõhub kõige rohkem teid põllule keeramine. Kui neid keeramiskordi oleks vähem, lõhuks see ka vähem teid.

Teine probleem on muidugi see, et teenuse pakkumine pole omatarbeks vedu, mis tähendab, et oleme võrdustatud seaduse silmis pikamaaveokiga, ehk sisuliselt peab olema iga koormaga kaasas eraldi saateleht. Mis on suhteliselt jabur. Kui kaks veokit veavad päevas 1200 tonni vedelsõnnikut mõne kilomeetri kauguselt, siis kuhu ma lõpuks selle paberihunniku panen? Meil on kogu masinapark digitaalselt hallatud, ma näen, kus mingi masin asub, mis tööd ta teeb jne, siin võiks olla asi oluliselt lihtsamalt lahendatud. Mõistlik oleks kasutada samasugust perioodi veoselehte, nagu on võimalik kasutada omaveoste puhul.

Loe samal teemal ka SIIT

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077