Veosedokument peab olema ka oma põllult vilja vedades

Viljavedu kevadkülvi ajal Lääne-Virumaa.
Viljavedu kevadkülvi ajal Lääne-Virumaa.

Põllumajandusettevõtjaid on viimasel ajal ärevaks teinud info, et ka oma kulul tehtud veostel peab olema saatedokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel tunnistab, et see nõue kehtib juba ammu, lihtsalt uue autoveoseadusega on see teema jõulisemalt päevakorda tõusnud.

“See nõue on tegelikult juba ajast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, ehk väga vana juba. Kuid seoses uue autoveoseadusega ja selle täitmise üle kontrolli tõhustamisega on paljud need alles nüüd enda jaoks avastanud. Kõikidel, kes veavad üle 3,5tonniste autodega oma kulul vedusid, on kohustus tõestada, et see ei ole tasuline vedu, vaid veetakse nende enda tarbeks,” selgitab Rembel, kelle sõnul on see nõue eeskätt mõeldud ülejäänud veondusturu kaitseks, kes tegutsevad tegevusloaga. “Et ei tehtaks omavedude sildi all tasulist vedu ilma tegevusloata. Näeme, et sellised juhtumeid on ning nende arv pigem kasvab.”

Kas omavedu tuleb tõestada?

Rembeli sõnul on sisuliselt kaks varianti, kas vedu on omatarbeks või pakutakse tasulist vedu ehk veoteenust. “Põllumajandustootja võib teha n-ö naabriabi korras 65 km piires veoseid ka teistele ilma tegevusloata, kuid see kehtib üksnes põllumajandustoodete kohta. Kruusa ta enam ilma tegevusloata vedada ei tohi.”

Kõikvõimalike erisuste osas tleks Rembeli sõnul sõna otseses mõttes ajada näpuga autoveoseaduses järge, sest täpselt sama teeb ka politsei, kes veokeid kontrollib. Näiteks, kas vedelsõnnik on põllumajandustoode? Ilmselgelt ta selle alla ei liigitu, kuid samas võib ta vabalt käia erisuse alla, mis lubab tegevusloata oma tarbeks vedada heit- või reovett.

“Loomtekkelist veega segatud läga võib tõlgendada reoveena ja sellise tulemini me jõudsime ka põllumajandusettevõtetega kohtudes,” ütleb Rembel, kelle sõnul ei pea omaveoste puhul olema saatedokumenti iga veose kohta eraldi. Piisab täiesti vabas vormis koostatud dokumendist, kus ettevõtte omanik tõendab, et antud sõiduk veab sellel ajavahemikul, sellisel marsruudil, seda konkreetset veost.

“See on juba autoveoseaduses kirjas, et veose tellija peab tagama vedajale vajalikud dokumendid. Seda kasvõi juba põhjusel, et tõestada veose päritolu. Et see poleks varastatud,” ütleb Rembel, kes on välja töötanud ka soovitusliku vormi näidise. “Seal saab näidata perioodi, et sel ajavahemikul veetakse selle sõidukiga seda toodet nende asukohtade vahel.

Kas sõidumeerik peab olema?

Põllumajandustoodete omavedu võib ilma tegevusloata teostada kuni 65 km piires ettevõtte asukohast ja kuni 50 km piires ei pea olema ka sõidumeerikut. Viimast reguleerib liiklusseadus, mille § 130 lg 12 on toodud 11 punkti, mis oleks põllumajandusettevõtetel vajalik hoolega läbi vaadata. Sest seal on kirjas erisused, millal ei ole sõidumeeriku kasutamine nõutav.

Kui mõni üksik koorem tuleb viia kaugemale kui 65 km, peab selleks olema juba tegevusluba. “Kui selliseid olukordi tuleb ette kord aastas, siis hea küll. Kui aga sagedamini, siis minu soovitus on küll, et tasub võtta ERAA-st tegevusluba ja seda probleemi ei teki enam kunagi. Seal peab olema küll täidetud 9000 euro suurune omakapitali nõue auto kohta, kuid reeglina põllumajandusettevõtete jaoks ei ole see probleem,” ütleb Rembel.

Kui ettevõte pakub teenust mujal maakonnas, eeldab see Rembeli sõnul tegevusluba vaatamata sellele, et töid teostatakse 65 km piires. Seaduse järgi peab olema ka iga veose kohta eraldi saatedokument, mis teatud puhkudel ei ole aga enam mõistlik. Näiteks teravilja vedu põllult kuivatisse või vedelsõnniku vedu hoidlast põllule. Kas ka siin ei võiks kasutada sarnaselt omavedudele saatedokumenti, mis kehtiks mingi perioodi vältel kõikidele koormatele?

“Mina eeldan, et see võiks nii olla. Kui vedaja suudab tagada, et iga koorem ei ületa massipiiranguid ja neid osatakse hoida lubatud piirides ehk täidetud on kõik hoolsuskohustused, siis oleks see mõistlik. Kuid see on minu arvamus. Iga politsei võib seda tõlgendada omamoodi ja nende tehtavate otsuste eest mina enam vastutada ei saa,” lausub Rembel lõpetuseks.

Lae alla juhised  põllumajandustootjatele uue autoveoseaduse nõuete järgimiseks.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126743
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0339805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,46 0
Hiina jüaan CNY 7,93 0
Hongkongi dollar HKD 9,20 0
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.1258645
Iisraeli seekel ILS 4,25 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 16961,81 0
Islandi kroon ISK 124,50 0.0803859
Jaapani jeen JPY 130,53 0
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194729
LAV rand ZAR 15,69 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 0
Malaysia ringgit MYR 4,76 0
Mehhiko peeso MXN 22,29 0
Norra kroon NOK 9,58 0
Poola slott PLN 4,32 0
Rootsi kroon SEK 10,37 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0560475
Šveitsi frank CHF 1,16 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 39,04 0
Tšehhi kroon CZK 25,84 0
Türgi liir TRY 5,62 0.0801439
Ukraina grivna UAH 30,97 0
Ungari forint HUF 325,15 0
USA dollar USD 1,17 -0.0682245
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,33 0
Vene rubla RUB 74,32 0

Valdkonna töökuulutused