Soome soosib Vesterbacka tunneliideed

Peter Vesterbacka
Peter Vesterbacka

Soome transpordiminister ütles Reutersile, et on väga huvitatud endise "Angry Birdsi" turundaja Peter Vesterbacka Tallinna–Helsingi tunneli plaanist. Vesterbacka ise usub, et tunnel valmib juba 2024. aasta jõuludeks.

Vesterbacka tahab saada Hiinast rahastust pikaajalisele projektile, mis maksab 15 kuni 20 miljardit eurot. Ei Soome ega Eesti valitsus ega Euroopa Liit pole veel tema mõttesse rahaliselt panustanud, märkis Reuters.

„Ma olen ta plaanidele väga avatud,“ ütles Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner Reutersile. „Tal on vaja riigi panust ning meil on vaja erasektori kohalolekut. Eraraha kiirendab tihti projekte. On oluline, et see on Euroopa projekt, aga seda öeldes ei välista me Hiina raha,“ ütles projekti eest vastutav minister ning lisas, et valitsus on Vesterbackaga tema plaanide üle avatud dialoogis.

Berner ütles ka, et vaja on teha rohkem uuringuid, enne kui kaks valitsust 2018. aasta lõpul järgmiste sammude üle otsustada saavad.

Pärnu Juhtimiskonverentsil Logistikauudistele intervjuu andnud Peter Vesterbacka ise on veendunud, et Tallinna-Helsingi tunnel valmib 2024. aasta lõpuks. Tema sõnul on tunnel kahe pealinna jaoks suur võimalus, sest piirkonda tekiks tõeline metropol.

Samuti on Soome ja Eesti Aasiale lähimad Euroopa riigid. “Meil on olemas otselennud Pekingisse, Shanghaisse, Tokyosse ja teistesse Aasia linnadesse. Miks on Finnair nii edukas? Sest me saame 24 tunniga nendes linnades käidud,” selgitas ta.

Tõeline metropol

Tallinna-Helsingi raudteeühenduse algpunkt oleks Ülemiste jaam ja lõppjaam Vantaa lennujaam, mille vahele mahuks veel kolm peatust. Lisaks tunnelile rajataks merre ka kaks saart – üks Tallinna, teine Helsingi poolele. Saartel saab olema ka piisavalt eluruumi tuhandetele inimestele. Lisaks oleks rongiliin ühendatud ka Helsingi metrooga ehk sisuliselt ühendatakse kahe linna transpordisüsteemid.

“Põhimõtteliselt oleks selle kõige tulemus suurlinn, mille ümber elaks kokku kolm miljonit inimest,” ütles Peter Vesterbacka intervjuus Logistikauudistele. “Seega oleksid Eesti ja Soome pealinnad koos suuremad näiteks Stockholmist või Amsterdamist.”

Lennuühendusel kaob mõte

Kui kahe linna vahele ehitatakse tunnel, pole lennuühendusel Vesterbacka sõnul enam mõtet. “Helsingi ja Tallinna lennujaamadest saab praktiliselt üks lennujaam. Rongi sõiduaeg on 20 minutit ja lennuaeg nii lühike ei ole, sest turvakontroll ja muud asjad võtavad lihtsalt aega. Samuti on 20 minutit kiirem, kui terminali vahetamine Londoni Heathrow lennujaamas,” põhjendas Vesterbacka.

Veel ütles Vesterbacka, et tunnel tekitaks kahe linna vahele metrooühenduse ning nii võiks tulevikus olla loogiline, et mõnda sihtkohta lennatakse Helsingist ja mõnda Tallinnast. “Helsingil on suurepärane lennujaam, millel on väga hea ühendus Aasiaga. Kui vaadata neid kahte koos, siis pikamaalennud lennud oleksid Helsingist ja edasi Euroopasse lendad näiteks Tallinna lennujaamast,” rääkis Vesterbacka ja lisas, et sellise mudeli näol oleks tegemist unikaalse lahendusega, mis tooks rohkem lende nii Tallinnasse kui Helsingisse. “See oleks nagu üks lennujaam, kus kaks terminali asuksid Soomes ja üks Eestis.”

Mis puudutab kahe linna vahel seilavaid laevu, siis nendele Vesterbacka ohtu ei näe. Loomulikult avaldab tunnel laevafirmade kasvule mõju, sest kasv saab olema aeglasem, kuid samas ei tähenda tunnel seda, et laevaliiklus sootuks kaob.

Vesterbacka tõi paralleeli Inglise kanaliga. “Ingilise kanal ei ole küll väga hea näide, sest distants on pikem, kuid samas ei ole see kanal kaotanud vajadust laevade järele,” ütles ta. “Ka meie ei tee ju sõiduteed autodele või veokitele – kui reisija soovib autoga teise linna minna, siis tuleb ikka laeva kasutada.”

Samas ootab laevandusäri ees ka muutus ning ehk tasuks selles sektoris mõelda rohkem meelelahutusele. Lisaks on laevadel tulevikus võimalus peatuda ka näiteks nendel väikestel saartel, mis projekti käigus Soome lahte rajatakse ja mis samuti reisijaid võiks tuua.

“Helsingi on praegu kõige suurem reisisadam maailmas ja see on loomulikult tingitud ühendusest Tallinnaga. See on kasvanud alates 90ndate algusest ja praeguseks on meil juba 10 miljonit reisijat, kuid rong ja kiirem ühendus kahekordistab reiside hulga kiiresti,” on Vesterbacka veendunud.

Kasumlik ka ilma Rail Balticuta

Vesterbacka märkis veel, et loomulikult on tore, kui ükskord valmiks ka Rail Baltic, kuid samas pole see tema sõnul tunneliprojektile kriitilise tähtsusega. “Tunnel on hea äri ka eraldi,” poetas ta. Samuti on suur eelis see, et Soome ja Eesti vahel on ainult vesi, sest merre on palju lihtsam ehitada kui mägedesse. “Peame olema õnnelikud, et meie vahel on vaid meri.” Ka on projektil olemas mõlema riigi toetused. “Eesti ja Soome peaministrid on väga selgelt projektile toetust avaldanud. Mõlemad riigid on arvamusel, et tegemist on väga olulise projektiga.”

Ka rahastamisega ei ole probleeme. Kuigi tunnel läheb maksma umbes 15 miljardit eurot, pole see enam suurim mure. “Ma ei usu, et raha on üldse kunagi probleem, kui sul on hea äri. See on iga projekti puhul nii, et kui sul on selge äriidee, investeerid sellesse ja võtad rohkem tagasi,” märkis ta.

Koos on mõju suurem

“Kui vaadata Tallinna ja Helsingit, siis need on suurepärased linnad ka eraldi, kuid usun, et kui me ühendame jõud, siis saame rääkida aina rohkem kahe linna ühisest suurlinna piirkonnast. Ma usun, et meil on suurepärane pakkumine ja sõnum, ning ma usun, et meelitame nii rohkem investeeringuid ja talente,” märkis ta. “Me peame valmistuma tuleviku kasvuks ja uskuma, et me saame näha palju kiiremat kasvu.”

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.171592
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.0090314
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102244
Filipiinide peeso PHP 59,97 -0.0083372
Hiina jüaan CNY 7,81 -0.0089657
Hongkongi dollar HKD 8,83 0.0113205
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0703758
Iisraeli seekel ILS 4,26 -0.0328507
India ruupia INR 81,30 -0.009839
Indoneesia ruupia IDR 16523,72 0.2311713
Islandi kroon ISK 139,22 -0.0071824
Jaapani jeen JPY 128,24 0.0077985
Kanada dollar CAD 1,51 0.0198386
LAV rand ZAR 16,24 -0.2101408
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,95 0.0547196
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0401717
Mehhiko peeso MXN 22,72 -0.648087
Norra kroon NOK 9,74 -0.0153998
Poola slott PLN 4,29 0.0256446
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.0361215
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0171939
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0321254
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.0890968
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0265957
Taani kroon DKK 7,46 -0.0214322
Tai baht THB 37,08 -0.0393549
Tšehhi kroon CZK 25,77 0.0660015
Türgi liir TRY 6,07 0.1750244
Ukraina grivna UAH 31,54 -0.0088775
Ungari forint HUF 323,49 0.0804381
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1503488
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.0167266
Vene rubla RUB 75,51 0.0263622

Valdkonna töökuulutused