Tööandja kuvand sama oluline kui palk

Jaana Ziius
Jaana Ziius

Palk on töötajale oluline motivaator vaid teatud piirini: kui igapäevane toit laual, hakkavad rolli mängima muud tegurid, kus tööandja kuvandil on üks tähtsamaid rolle, tõdeb Brand Manual tööandja brändingu strateeg Jaana Ziius.

„Palk on alati motivaator, sest kui see on liiga väike, pole võimalik ellu jääda. See, kui tugev motivaator on palk, sõltub aga juba töötasu suurusest,“ ütleb 24. mail konverentsil „Laoseis 2018“ esinev Brand Manuali tööandja brändingu strateeg Jaana Ziius.

Ziius tunnistab, et tööandja kuvandi osas mõtlevad vähesed ettevõtted pikemalt ette ning paljud võtavad n-ö jalad kõhu alt välja alles siis, kui töötajad hakkavad lahkuma. Üks viga, mida tööandjad teevad, on see, et olemasolevate töötajate rahulolu jäetakse unarusse ja nende ettepanekud arvestamata.

„Rahulolev töötaja on kõige parem reklaam, et meelitada ligi õigeid töötajaid. Lisaks tagab väike tööjõuvoolavus tootlikkuse ja inimeste kaasatuse,“ ütleb Ziius.

Järgneb intervjuu Jaana Ziiusega:

Kas Eestis on endiselt levinud arusaam, et palk on peamine motivaator? Kui tähtsat rolli palk praegu veel  mängib?

Palk on alati motivaator, sest kui see on liiga väike, pole võimalik ellu jääda. See, kui tugev motivaator on palk, sõltub töötasu suurusest. Kui töötasu on normaalseks äraelamiseks piisav, siis teatud tasemest kõrgem palk ei pruugi enam motivaatoriks olla. Näiteks töötaja ei soovi paremat palka, kui see toob kaasa perekonnast eemaloleku, fikseeritud tööaja või rutiinsed ja tähenduseta tööülesanded. Kui aga palk on niivõrd madal, et igapäevane toimetulek on paras katsumus, siis paratamatult on raha peamine motivaator. Sellest sõltub, kas toit on laual ja katus pea kohal. Sel juhul lisaväärtused, näiteks spordiklubi kaart, soodustused, koolitused ja suvepäevad lihtsalt kallutavad veidi valikut — kas töötada madala palgaga ühe või teise juures. Töötasu ja hüved peaksid tasakaalus olema, muidu tekib oht, et kui elementaarne on korrast ära, siis hüvede pakkumine tundub töötajale narrimise ja raha raiskamisena. 

Kui palju ettevõtted praegu tööandja kuvandile, ehk moodsa sõnaga „brändingule“ mõtlevad? Kas selle tähtsus hakkab pärale jõudma?

Vähe on ettevõtteid, kes mõtlevad pikalt ette — täna ollakse heal positsioonil, aga olles teadlik turu muutustest, valmistutakse juba, et mitte sattuda kehva olukorda või olla sammuke teistest ees. Paljud võtavad jalad kõhu alt välja alles siis, kui töötajad hakkavad lahkuma, ja avastatakse, et uute leidmine polegi enam nõnda kerge. Sel juhul kustutab ettevõte pigem tulekahju kui likvideerib kahjukollet. Strateegiline muudatus on see, mis tagab ettevõtte kestlikkuse. Meie jaoks on oluline välja selgitada, et soov muutuda tuleks omanikelt, juhtkonnalt, mitte poleks ainult personalijuhi vastutusel olev projekt. 

Kui palju on Brand Manuali poole pöördunud logistikaettevõtteid? Kas logistikaettevõtted tegelevad tööandja kuvandi arendamisega?

Logistikaettevõtted pöörduvad Brand Manuali poole erinevate soovidega: kaubamärgi loomine, selle värskendamine või parema äriedu tagamiseks teenuste/toodete portfelli parendamine. Kõik taolised projektid sisaldavad rohkem või vähem ka tegelemist tööandja brändinguga, sest strateegiline sisekommunikatsioon on osa sellest. Juhtkonna loodud brändistrateegia või uus teeninduskontseptsioon tuleb tõlkida inimkeelde, et seda mõistaks ka tavatöötaja, kes lõppkliendiga iga päev kokku puutub ja ettevõtte väärtusi tegelikult ellu viib. 

Millised on 3 põhilist viga, mida ettevõtjad tööandja brändingu seoses teevad?

Esiteks, ei tasu tööotsijale maalida muljet, et teie ettevõte on kõige ägedam, kui ta seda tegelikult ei ole ja pole ka plaanis saada. Uus kolleeg mõistab seda kiiresti ja lahkub peagi – teie peate värbamist uuesti alustama, sisseelamise aeg/raha on maha visatud, olemasolevate töötajate motivatsioon langeb ja lahkunud töötaja jagab enda negatiivset kogemust teistega veel kaua.

Teine viga on olemasolevate töötajate rahulolu unarusse jätmine, nende ettepanekute arvestamata jätmine. Rahulolev töötaja on kõige parem reklaam, et meelitada ligi just nimelt õigeid töötajaid. Lisaks tagab väike tööjõu voolavus tootlikkuse ja inimeste kaasatuse.

Kolmandaks, tööandja bränding ei ole sprint, vaid pigem maraton. Sellega seonduvaid kulusid tuleb käsitleda investeeringuna, mitte kuluna. Brändi alustalad võime küll kiiresti paika saada, aga usalduse võitmine, hoidmine ja töökultuuri edasiarendamine on ettevõtte juhtide igapäevane töö.

 Kas on mõni valdkond, mis niipalju n-ö pehmeid tegevusi ei nõua, või peaks iga valdkonna ettevõte selle läbi mõtlema?

Usun, et iga valdkonna ettevõte peaks teema päevakorda võtma. Ja veel – tööandja brändi tugevdamine ei ole ainult suurte organisatsioonide mängumaa. Kõige suurem talentdijaht toimub muidugi IT-valdkonnas, aga ka jae- ja tootmisettevõtteil on häid töötajaid raske hoida ja leida. 

Kuidas alustada tööandja brändinguga?

Ükskõik, kas tööandja brändingu vajadus on tekkinud soovist olemasolevaid kolleege hoida või soovist värvata uusi kolleege, on kolm lihtsat viisi, kuidas alustada:

- Uuri otseseid ja kaudseid konkurente: kodulehte, töökuulutust, sotsiaalmeediat, artikleid, foorumeid, töökeskkonda, räägi nendega kokkupuutunud inimestega. Nii saad teada, mida unikaalset pakutakse, et teha otsus, kas ka sinul on võimalus sammu pidada.

- Räägi ise või veel parem – lase neutraalsel osapoolel vestelda enda kolleegidega. Nii saad teada, mis neid motiveerib, et seda võimendada, ja millised on kitsaskohad, et need kõrvaldada. Sinule otse ei pruugi nad ausat ja vahetut tagasisidet anda või püüavad tegelikkust ikkagi ilustada.

- Tee selgeks hetkeolukord ja tuleviku võimalused töötaja-tööandja teekonnal. Leia vastused küsimustele, mida teete selleks, et:

- kandidaadi tähelepanu pälvida?

- potentsiaalne töötaja just teid valiks?

- tagada töötaja edukas sisseelamine?

- töötaja saaks tööd hästi teha?

- töötaja ei tüdineks ja tal oleks arenguvõimalus?

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.3072787
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.1612564
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 -0.031654
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0521688
Hongkongi dollar HKD 8,87 0.1479307
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0323585
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.1078594
India ruupia INR 81,89 0.1602211
Indoneesia ruupia IDR 16717,18 -0.0101681
Islandi kroon ISK 140,23 0.021398
Jaapani jeen JPY 128,60 0.1011909
Kanada dollar CAD 1,50 0.1269375
LAV rand ZAR 16,25 -0.0940595
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,73 0.156283
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.1243912
Mehhiko peeso MXN 23,05 -0.1191818
Norra kroon NOK 9,62 0.0488713
Poola slott PLN 4,29 -0.0930904
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0038942
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0193349
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0128263
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1149557
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2726233
Taani kroon DKK 7,46 -0.0053616
Tai baht THB 37,24 -0.0233566
Tšehhi kroon CZK 26,01 -0.0153787
Türgi liir TRY 6,19 0.3209388
Ukraina grivna UAH 31,49 0.1593446
Ungari forint HUF 322,38 0.0807153
USA dollar USD 1,13 0.1591793
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1563722
Valgevene rubla BYN 2,41 0.0622045
Vene rubla RUB 75,96 0.1580866

Valdkonna töökuulutused