Mida tähendab eCall ja kuidas see töötab?

eCall süsteem
eCall süsteem

Aprilli algusest peavad kõik EL-is müüdavad uued autod olema varustatud automaatse hädaabikõne eCall süsteemiga. Eesti Häirekeskus avas teenuse juba mõni kuu varem. Mida see süsteem endast täpsemalt kujutab?

Automaatsed hädaabikõned ehk eCall-id päästavad elusid seal, kus inimesed ise ei saa abi kutsuda või puudusid õnnetusel pealtnägijaid. Tegemist on üle-Euroopalise teenusega, millega peavad olema alates 31. märtsist 2018 varustatud kõik kõik EL-is müüdavad uued sõiduautod.

Ühtne süsteem eeldab ka ühtset vastuvõtusüsteemi igas riigis, ehk eesmärgiks on edastada teateid õnnetustest sõltumata sellest, millises riigis see toimub. Teada jõuab automaatselt kohalikku häirekeskusesse, kes saadab operatiivselt kohale lähima päästebrigaadi.

Eestis lõi sellise elusid päästva tarkvaralahenduse IT-ettevõte CGI Eesti. Tarkvaraarenduse protsesse juhtis Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). „Automaatkõne tehakse häirekeskusele koos abivajaja asukoha ja muu vajaliku infoga,“ selgitas CGI Eesti ärijuht ja eCall projekti eestvedaja Erik Tiits süsteemi üleandmisel tänavu veebruaris.

eCall aktiveeritakse õnnetuse korral automaatselt sõidukisiseste andurite kaudu (näiteks õhkpatjade avanemine) või käsitsi, vajutades SOS nuppu. Automaatse käivituse eelis on see, et häirekeskus saab teate õnnetusest ka siis, kui sõidukis viibivad inimesed ei ole võimelised õnnetusest teatama või kui õnnetus juhtub ajal, kui liiklus on hõre ja pealtnägijaid ei ole, näiteks öösel.

Teenäitaja tulevikku

Atoma Osades Euroopa riikides on eCall-e ka varem kasutatud. Ühe võimalusena said teated liiklusõnnetusest jõuda Eestisse Inglismaal Lutonis asuvast OnStari kõnekeskusest.

Tänavusel turva- ja tuleohutuskonverentsil koos Erik Tiitsiga süsteemi loomisest rääkiv SMITi tooteomanik Julia Mähonen ütles, et kui teoreetiliselt saanuks Häirekeskus hädaabikõnesid vastu võtta ka Euroopast, otsustati siiski, et siinsete liiklusõnnetuste teated ei peaks käima n-ö ringiga, vaid tulema abiosutajateni otse. Seetõttu soetaski riik vajaliku riistvara ning korraldas tarkvaraarenduse hanke, mille võitis CGI.

eCall-i rakenduse mõju rahva tervisele ei pruugi lähiaastatel olla kuigi suur, aga kindlasti on see näide üha rohkem digitaliseeruvast tulevikust ohutuse ja turvalisuse vallas. „Tarkvarafirmade võimekus luua inimeste elukvaliteeti parandavaid nutikaid IT-lahendusi aina kasvab ning riigil tellijana on siin suurepärane võimalus olla teenäitajaks ja Eesti e-eduloo taastootjaks,“ märkis Tiits.

Sujuv kasutuselevõtt

Tiitsi kinnitusel integreeriti CGI loodud tarkvaralahendus olemasolevasse Häirekeskuse infosüsteemi ja tööprotsessi nii, et eCall-id sulandusid sinna. Kui sageli vajab uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ka põhjalikku tööprotsessi muutmist, on antud juhul tegu sellise näitega, kus uue tehnoloogia kasutuselevõtt toimus n-ö senist elu segi paiskamata.

CGI ja Eesti Häirekeskuse koostöö ulatub aastate taha – 2014. aastal lõi CGI Häirekeskuse ning kiirabi- ja päästeautode vahel kiiret digikaardipõhist infovahetust võimaldava geoinfosüsteemi GIS-112, mis tunnustati Eesti aasta logistikateoks ning nomineeriti World Summit Awards 2015 innovaatilisemate IT- lahenduste auhinnale.

Rahvusvahelise ärikonsultatsiooni, süsteemide integratsiooni ning outsourcing teenuste pakkuja CGI tooteportfelli kuulub üle 150 unikaalse tarkvarateenuse ja -lahenduse 40 riigis. Eestis on CGI tegutsenud üle 20 aasta ning seal töötab praegu üle 200 inimese.

Rohkem mugavust ja turvalisust

Autotootjatest tuli üle-Euroopalise eCall teenusega Eesti turule General Motorsi eestvedamisel välja töötatud OnStar, mis on omamoodi suunanäitajaks selle teenuse laialdasematele võimalustele. Lisaks eluliselt kriitilise õnnetusteabe kõrval vahendab see süsteem ka muud sõidukites paiknevate sensoritega kogutavat infot, näiteks vajadusest õli vahetada või mõnest muust tehnilisest rikkest.

 

eCall-ide tausta OnStar vaatest avab Opel Southeast Europe LLC Balti piirkonna juht Marek Vihuri, kes vastas turva- ja tuleohutuskonverentsi korraldava teemaveebi kinnisvarauudised.ee küsimustele.

Kas ja mida Häirekeskuse juurde loodud automaatsete eCallide süsteem automüüjate ja -kasutajate jaoks tähendab?

Autokasutajatele: meelerahu ja kindlus, et raskema avarii korral on abi saabumine kiirem ja kindlam, inimfaktorist sõltumatu. Automüüjatele: esmajoones parem ehk laiendatud teenus ja turvatunne oma klientidele.

Millist infot Euroopa kõnekeskus peale liiklusõnnetuste teadete veel edastanud on ja kuidas infoedastus seni toimis?

Opeli OnStar lahendus oli suuteline saatma automaatteavitust ka eelnevalt. Kõnekeskuse kasutamist eelistati põhjusel, et eri riikide häirekeskustes puudus valmisolek automaatsignaali vastuvõtmiseks. Seda tingis ühtse standardiseeritud protokolli puudumine Euroopas.

Millist sensorite kogutavat teavet Opeli kasutajad kõige enam tarbivad ja miks?

OnStar annab kliendile võimaluse näha mobiiltelefoni rakenduse vahendusel reaalajas järgnevaid parameetreid: rehvirõhud, kütusekogus paagis, keskmine kütusekulu, mootoriõli eluiga, võimalikud mootori veateated, sõiduki asukoht.

Teateid õnnetuste kohta saab teatavasti edastada tasuta ning isegi SIM-kaardita. Mida muud liiki teadete vahetus autoomanikult eeldab ja talle maksma läheb?

OnStari kasutamine eeldab autoomanikult teenuse tellimuse aktiveerimist. Esimesel aastal on OnStar teenus autoomanikule tasuta.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.3624571
Brasiilia reaal BRL 4,47 -0.2700471
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.005114
Filipiinide peeso PHP 62,22 0.0321564
Hiina jüaan CNY 7,87 0.6462015
Hongkongi dollar HKD 9,11 -0.2780941
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0013534
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.0496313
India ruupia INR 80,05 0.2554918
Indoneesia ruupia IDR 16790,99 0.2097776
Islandi kroon ISK 124,29 0.0805218
Jaapani jeen JPY 131,15 -0.1294548
Kanada dollar CAD 1,54 0.1827318
LAV rand ZAR 15,62 1.2190696
Lõuna-Korea vonn KRW 1319,76 0.3581613
Malaysia ringgit MYR 4,71 -0.1525198
Mehhiko peeso MXN 22,07 0.3975076
Norra kroon NOK 9,57 0.6701595
Poola slott PLN 4,32 0.2530999
Rootsi kroon SEK 10,36 0.4556294
Rumeenia leu RON 4,65 0.0408629
Singapuri dollar SGD 1,59 0.1574506
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.258427
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0602358
Taani kroon DKK 7,45 0.0134208
Tai baht THB 38,83 0.2344061
Tšehhi kroon CZK 25,87 0.1703578
Türgi liir TRY 5,61 0.5236165
Ukraina grivna UAH 30,66 0.2183649
Ungari forint HUF 324,99 0.3954156
USA dollar USD 1,16 -0.2921464
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.5957248
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1948305
Vene rubla RUB 73,63 0.4543141

Valdkonna töökuulutused