Enamus ressursist läheb muudatustes kaotsi

Mati Sööt
Mati Sööt

„Eesti ettevõtete juhid saavutavad soovitud tulemuse kõigest veerandiga muudatusprojektidest ning vaid viiendik algatustest õnnestub ellu viia plaanitud eelarve või ajaraami piires,“ tõdes konsultatsioonifirma Change Partners konsultant Mati Sööt Pärnus toimunud Tarneahela konverentsil.

Change Partnersi poolt läbi viidud muudatuste juhtimise uuring küsitles enam kui 100 Eesti organisatsiooni ning tuvastas, et lõviosa muudatustele suunatud ettevõtmistest ei õnnestu planeeritult. Teisisõnu, väga suur osa ettevõtete potentsiaalist jääb kasutamata ning seetõttu väheneb ka soovitud tulu, mida ettevõetud projektidega loodeti saavutada. Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks peeti muudatuste ebatulemuslikku juhtimist.

Vähene sisekommunikatsioon

Et muudatuste juhtimist parandada, tuleb kõigepealt mõista, miks need ebaõnnestuvad. Uuringus osalenutel paluti nimetada põhilisi takistusi edukate muudatuste tegemisel. Kahe enim mainitud tegurina tõid juhid välja ebapiisava organisatsioonisisese kommunikatsiooni ning töötajatepoolse  muudatuste vajalikkuse ning igapäevasesse tööprotsessi kinnistumise tähtsuse mittemõistmise.  (vt graafik 2).

Kõik need tegurid on seotud vähese suhtlemisega muudatuste tegemise käigus. Ehk sellega, kuidas vahetatakse infot ja võimaldatakse inimestel individuaalselt muudatused omaks võtta. Inimesed saavad esmajärjekorras muuta oma suhtumist, hoiakuid ja käitumist. Kui need ei muutu, siis ei õnnestu ka organisatsiooni kui terviku muutmine. Takistustena mainiti veel ressursside ja vahendite puudumist, töötajate ja keskastmejuhtide vastuseisu ning tippjuhtide vähest kaasatust.

Kui otsida muudatuste ebaõnnestumise põhjuseid veidi sügavamalt, siis tõi uuring välja asjaolu, et üle 80% uuringus osalenud organisatsioonidest puudub ühtne, kokkulepitud lähenemine muudatuste juhtimisele või kasutatakse seda vaid üksikutes projektides. Teisisõnu, paljudes Eesti ettevõtetes puudub muudatuste elluviimiseks ühtne metoodika. 

Eeskätt on tarvis, et muutuste vajadust teadvustataks kõikidel tasanditel, eesmärkide ja nende elluviimise protsessi järjepidevat selgitamist ning selleks vajaminevaid ühiseid töövahendeid. Üha rohkem ettevõtteid maailmas pingutab täna selle nimel, et kõik muudatused saaksid ellu viidud läbi kõikidele üheselt mõistetava terviklahenduse. Kel see õnnestub, sellel on ka suurem tõenäosus soovitud eesmärgini jõuda.

Juhtide ettevalmistus ebapiisav

Lisaks näitas uuring, et meie juhtide ettevalmistus efektiivsete muudatuste elluviimiseks pole piisav. Vaid 17% uuringus osalenud juhtidest peab tänast ettevalmistustaset nende ees seisvate väljakutsete teostamiseks küllaldaseks. Millest see räägib? Kas seda, et viis, kuidas oleme juhte seni ettevalmistanud, on osaliselt aegunud? Kas ei tee me seda piisavalt või on kõikvõimalike muutuste elluviimine läinud juba olemuselt keerukamaks ning me vajaksime sootuks uutmoodi lähenemist?

Ilmselt nii ühte, teist kui kolmandat. Kuid selge on, et tänast päeva iseloomustab katkematu muudatuste vajadus mistahes valdkonnas ja see seab ka nende juhtimisele aina suuremaid nõudmisi. Kuidas tõsta üheaegselt muutumissuutlikkust nii töötajate kui ettevõtte tasandil, tulles samal ajal toime võimaliku vastupanu ennetamise ning erinevate muutuste kuhjumisega kaasneva kumulatiivse efektiga? Need on vaid mõned küsimused, mis on saanud tänasteks väljakutseteks muudatuste juhtimise eest vastutavate inimeste jaoks.

Uuringu kokkuvõtteks tõdes Sööt, et suutlikkusest juhtida ja efektiivselt ellu viia erinevaid muutusi, on saanud tänapäeva eduka juhi peamiseks eelduseks. Just see annab kogu ettevõttele selge konkurentsieelise ning projektides, kus rakendatakse efektiivselt muudatuste juhtimise kindlat metoodikat, on kuni kuus korda suurem tõenäosus edu saavutada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.4451227
Brasiilia reaal BRL 4,46 -0.3570871
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 62,20 0.0096469
Hiina jüaan CNY 7,86 0.5284777
Hongkongi dollar HKD 9,10 -0.3623982
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0121804
Iisraeli seekel ILS 4,23 -0.0047268
India ruupia INR 79,99 0.1841044
Indoneesia ruupia IDR 16776,52 0.1234197
Islandi kroon ISK 124,28 0.0724696
Jaapani jeen JPY 131,04 -0.2132196
Kanada dollar CAD 1,53 0.1696796
LAV rand ZAR 15,62 1.2378644
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,32 0.4007452
Malaysia ringgit MYR 4,71 -0.2372529
Mehhiko peeso MXN 22,09 0.4811934
Norra kroon NOK 9,58 0.7385431
Poola slott PLN 4,32 0.399387
Rootsi kroon SEK 10,37 0.4847122
Rumeenia leu RON 4,65 0.0645203
Singapuri dollar SGD 1,59 0.1952387
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.3033708
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0086051
Taani kroon DKK 7,45 0.0080525
Tai baht THB 38,78 0.1179775
Tšehhi kroon CZK 25,87 0.1587425
Türgi liir TRY 5,61 0.5325826
Ukraina grivna UAH 30,63 0.1317381
Ungari forint HUF 325,25 0.4757345
USA dollar USD 1,16 -0.3780718
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.6307674
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1168983
Vene rubla RUB 73,71 0.5615487

Valdkonna töökuulutused