Enamus ressursist läheb muudatustes kaotsi

Mati Sööt
Mati Sööt

„Eesti ettevõtete juhid saavutavad soovitud tulemuse kõigest veerandiga muudatusprojektidest ning vaid viiendik algatustest õnnestub ellu viia plaanitud eelarve või ajaraami piires,“ tõdes konsultatsioonifirma Change Partners konsultant Mati Sööt Pärnus toimunud Tarneahela konverentsil.

Change Partnersi poolt läbi viidud muudatuste juhtimise uuring küsitles enam kui 100 Eesti organisatsiooni ning tuvastas, et lõviosa muudatustele suunatud ettevõtmistest ei õnnestu planeeritult. Teisisõnu, väga suur osa ettevõtete potentsiaalist jääb kasutamata ning seetõttu väheneb ka soovitud tulu, mida ettevõetud projektidega loodeti saavutada. Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks peeti muudatuste ebatulemuslikku juhtimist.

Vähene sisekommunikatsioon

Et muudatuste juhtimist parandada, tuleb kõigepealt mõista, miks need ebaõnnestuvad. Uuringus osalenutel paluti nimetada põhilisi takistusi edukate muudatuste tegemisel. Kahe enim mainitud tegurina tõid juhid välja ebapiisava organisatsioonisisese kommunikatsiooni ning töötajatepoolse  muudatuste vajalikkuse ning igapäevasesse tööprotsessi kinnistumise tähtsuse mittemõistmise.  (vt graafik 2).

Kõik need tegurid on seotud vähese suhtlemisega muudatuste tegemise käigus. Ehk sellega, kuidas vahetatakse infot ja võimaldatakse inimestel individuaalselt muudatused omaks võtta. Inimesed saavad esmajärjekorras muuta oma suhtumist, hoiakuid ja käitumist. Kui need ei muutu, siis ei õnnestu ka organisatsiooni kui terviku muutmine. Takistustena mainiti veel ressursside ja vahendite puudumist, töötajate ja keskastmejuhtide vastuseisu ning tippjuhtide vähest kaasatust.

Kui otsida muudatuste ebaõnnestumise põhjuseid veidi sügavamalt, siis tõi uuring välja asjaolu, et üle 80% uuringus osalenud organisatsioonidest puudub ühtne, kokkulepitud lähenemine muudatuste juhtimisele või kasutatakse seda vaid üksikutes projektides. Teisisõnu, paljudes Eesti ettevõtetes puudub muudatuste elluviimiseks ühtne metoodika. 

Eeskätt on tarvis, et muutuste vajadust teadvustataks kõikidel tasanditel, eesmärkide ja nende elluviimise protsessi järjepidevat selgitamist ning selleks vajaminevaid ühiseid töövahendeid. Üha rohkem ettevõtteid maailmas pingutab täna selle nimel, et kõik muudatused saaksid ellu viidud läbi kõikidele üheselt mõistetava terviklahenduse. Kel see õnnestub, sellel on ka suurem tõenäosus soovitud eesmärgini jõuda.

Juhtide ettevalmistus ebapiisav

Lisaks näitas uuring, et meie juhtide ettevalmistus efektiivsete muudatuste elluviimiseks pole piisav. Vaid 17% uuringus osalenud juhtidest peab tänast ettevalmistustaset nende ees seisvate väljakutsete teostamiseks küllaldaseks. Millest see räägib? Kas seda, et viis, kuidas oleme juhte seni ettevalmistanud, on osaliselt aegunud? Kas ei tee me seda piisavalt või on kõikvõimalike muutuste elluviimine läinud juba olemuselt keerukamaks ning me vajaksime sootuks uutmoodi lähenemist?

Ilmselt nii ühte, teist kui kolmandat. Kuid selge on, et tänast päeva iseloomustab katkematu muudatuste vajadus mistahes valdkonnas ja see seab ka nende juhtimisele aina suuremaid nõudmisi. Kuidas tõsta üheaegselt muutumissuutlikkust nii töötajate kui ettevõtte tasandil, tulles samal ajal toime võimaliku vastupanu ennetamise ning erinevate muutuste kuhjumisega kaasneva kumulatiivse efektiga? Need on vaid mõned küsimused, mis on saanud tänasteks väljakutseteks muudatuste juhtimise eest vastutavate inimeste jaoks.

Uuringu kokkuvõtteks tõdes Sööt, et suutlikkusest juhtida ja efektiivselt ellu viia erinevaid muutusi, on saanud tänapäeva eduka juhi peamiseks eelduseks. Just see annab kogu ettevõttele selge konkurentsieelise ning projektides, kus rakendatakse efektiivselt muudatuste juhtimise kindlat metoodikat, on kuni kuus korda suurem tõenäosus edu saavutada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0377477
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.1315171
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511169
Filipiinide peeso PHP 59,52 0.1076499
Hiina jüaan CNY 7,70 0.037679
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.1118781
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0794292
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1523882
India ruupia INR 81,15 0.3263893
Indoneesia ruupia IDR 16122,60 0.2221066
Islandi kroon ISK 138,29 -0.0722596
Jaapani jeen JPY 124,03 -0.233269
Kanada dollar CAD 1,51 0.0662076
LAV rand ZAR 15,62 0.1320987
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,79 0.0454471
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0021359
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0097559
Norra kroon NOK 9,73 0.0298011
Poola slott PLN 4,28 -0.0256871
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0468032
Rumeenia leu RON 4,68 -0.0789384
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.0388551
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0678349
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0602627
Tai baht THB 36,00 -0.3835096
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0430748
Türgi liir TRY 6,10 0.3834192
Ukraina grivna UAH 31,93 -0.1316588
Ungari forint HUF 321,28 -0.0186718
USA dollar USD 1,14 -0.1316136
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3270889
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.1346719
Vene rubla RUB 75,40 -0.1758242

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019