Juulist alustab sõitmist uus Merevaigurong

Merevaigurong
Merevaigurong

Eelmisel nädalal tegi esimese testisõidu kolme Balti riigi koostöös käivitatav Amber Train, ehk Merevaigurong, mis plaanitakse regulaarselt käima panna alates juulist kaks korda nädalas.

Merevaigurongi hakkavad opereerima Leedust AB Lietuvos Geležinkeliai, Lätist LDZ Cargo ja Eestist EVR Cargo. „See mõte tekkis tegelikult juba pool aastat tagasi. Poola piiri ääres asuvast Šestokaist liigub iga päev 5000 autot läbi ja üsna suur osa neist veavad Poola ja Skandinaavia vahel liikuvaid konteinereid. Seejärel otsustasimegi märtsi alguses kolme Balti riigiga ühiselt, et paneme käima konteinerrongi,“ selgitas EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu logistikauudistele.

Idee on tema sõnul lihtne: Šestokaist konteiner peale, igas riigis on rong mitte rohkem kui 8 tundi. „Aja mõttes on see sama, mis veoautoga, kuid kulu mõttes odavam. Kütust kulub ühe konteineri vedamiseks neli korda vähem, mingeid lisainvesteeringuid see meilt ei nõua, vagunid ja platvormid on olemas. Kui, siis vaid dokumentide haldamiseks vajaminevad programmid, sest eesmärk on saada kogu dokumentatsioon täielikult paberivabaks,“ selgitas Toomsalu, kelle sõnul on läbi Tartu ja Valga kulgeva rongiliini areng jaotatud kolme erinevasse etappi.

„Alustame konteineritega, kui nende vedu läheb kenasti käima ja kõik terminalid toimivad, jätkame kontreileritega, ehk veokite treilerite veoga. Kolmas faas on see, et panna juba terve veok koos haagisega rongi peale. Soovime alustada juulist esialgu kahe rongiga nädalas liinil Šestokai-Riia-Muuga, lisaks vahepeatus Kaunases. Trass hakkabki kulgema läbi Kaunase, seejärel Jelgava ning Riia kaudu Valka,“ sõnas Toomsale, kelle sõnul on ta kaubavedude liikumises maanteedelt raudteele täiesti veendunud. „Kunagi veeti raudteel 40 miljonit tonni aastas, täna 12 miljonit, ehk ressurssi on. Merevaigu konteinerrongiga loodame hakata liigutama 18 000 TEUd konteinereid aastas.“

Tema uskumust toetavad idasuunaliste raudteevedude arengud. „Praegu liiguvad Koidula piiripunkti kaudu konteinerid Moskvasse, lisaks veetakse päris suures mahus Valga kaudu Muugale Valgevene naftasaadusi. Eelmise aasta novembrist kasvas nende maht hüppeliselt. Novembrist tänaseni on veetud neid juba ligi miljon tonni,“ nentis Toomsalu.

Testrong katsetas graafikut

Eelmisel nädalalal sooritas esimese testsõidu 43 konteinerist koosnenud kaubarong marsruudil Šeštokai–Paldiski. Kaubaveo tellijaks oli SNCF Logistics Groupi tütarfirma Forwardis, mis on Euroopa üks juhtivaid ekspedeerijaid. Veetud kaup alustas oma teekonda Prantsusmaalt ning testrongi eesmärgiks oli testida kiiruseid erinevate jaamade vahel, välja selgitada milliseid dokumente on vaja reisi ajal käidelda jne. Kõik andmed kaardistati igas riigis ning aprilli lõpus on Vilniuses kavas kohtumine, kus kolme riigi raudteejuhid saadud tulemused läbi arutavad ning kui just mingeid ootamatuid tagasilööke ei teki, siis ühise koostööleppe ka pidulikult allkirjastavad.

„Intermodaalsete ehk erinevaid transpordiviise kombineerivad kaubaveod võimaldavad nii tellijatel kui ka vedajatel aega ja kulusid oluliselt kokku hoida. Samuti on rongiveod maanteevedudega võrreldes keskkonnasäästlikumad, tekitavad vähem müra ning võimaldavad vähendada ummikuid ja õnnetusi maanteedel,“ ütles Toomsalu, kelle sõnul on täna veel vara teha järeldusi testrongi tulemuste kohta ning öelda, kui kiirelt täpselt rong läbi kolme riigi kulgema hakkab. „Tehnoloogilised testid on veel käimas aga eesmärk on jõuda 20 tunni ajaraami. Kuna asi on alles algusjärgus, siis ei ole meil hetkel veel ka sõlmitud ühtegi eellepingut kaubavedude osas. Küll aga näeme potentsiaalina Poolast ja Lõuna-Leedust Soome ja Harjumaale liikuvad kaupa (mõlemas suunas). Kaubagruppidest plaanime vedada kõiki kaupu, mis juba ka tänapäeval konteinerites liiguvad.“

Konteiner igaühele ei sobi

See on Toomsalul oluline märkus, sest kellegi „konteineriusku“ pööramist oleks raudteelastel juba liiga naiivne loota. Näiteks on Eesti üks suurimaid ekspordiartikleid puitmajad, mida veetakse nii Skandinaaviasse, Lääne-Euroopasse kui mujale maailma. Konteinerdatakse neid aga üksnes äärmisel hädavajadusel.

Suheldes Eesti puitmajatootjatega, tunnistavad nad kui ühest suust, et kui vedada maju näiteks Austraaliasse, siis loomulikult pakendatakse need laevale panekuks konteinerisse. Majapakkide konteinerisse laadimine on aga üsna keeruline ja aeganõudev tegevus, lisaks ka märgatavalt kulukam. See eeldab eritehnikat ning sellist võimekust ei ole igal pool. Sestap tuleb sageli neid pakke liigutada Eestis edasi-tagasi enne kui nad laevale jõuavad ja see kõik on lisakulu.

Kõige olulisem faktor majatootjate jaoks on tarnekiirus uksest ukseni. Teiseks aga majapakkide minimaalne laadimiste arv, sest paratamatult võib kaup iga tõstmisega kannatada saada. Kui tulevikus suudetakse viia poolhaagis või terve veok kiiremini ja odavamalt rongiga Lääne-Euroopasse, siis sellele oleksid meie tootjad juba valmis igati kaasa mõtlema. Praegu ei näe nad Euroopa piires kaupade liigutamisel aga maanteetranspordile mitte mingit alternatiivi.

Juunist käivitub ka Siiditee rong

Möödunud nädalal kirjutas ka GTS Express tütarettevõte GTS Rail Hiinas Xianis alla Xian International Inland Port Multimodal Transportation Co. Ltdga koostööleppe raudteetranspordi edendamiseks Eestiga.

Läinud nädalal allkirjad saanud koostööleppe näol on tegemist Hiina valitsuse toetatud Siiditee algatuse (Belt and Road Initiative) toomisega Eestisse. Praegu on selliseid liine Xianist Euroopasse loodud vaid neli – Ungarisse, Saksamaale, Poola ja Soome, lepinguga nõustus Hiina pool subsiidiume laiendama ka Eesti liinile.

Esimene rong peaks praeguste plaanide kohaselt jõudma Muugale juba juunis ja esialgu on kavas saata kaks rongi nädalas, hiljem veelgi rohkem. Uus kaubatee on 2–3 korda kiirem kui meretee, mida peamiselt kaubavahetusel Hiinaga on seni kasutatud. Uus raudteeliin annab Eesti ja Euroopa Liidu kaupadele Hiinasse ja sealtpoolt siia uue, oluliselt kiirema ja efektiivsema transpordivõimaluse, mis annab Eestile kui ajaloolisele transiidimaale üksjagu uut hingamist, teatas GTS Rail. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.3433804
Brasiilia reaal BRL 4,47 -0.2521927
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,21 0.0192938
Hiina jüaan CNY 7,87 0.6564383
Hongkongi dollar HKD 9,11 -0.2561969
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0324812
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.0519947
India ruupia INR 80,05 0.2517346
Indoneesia ruupia IDR 16793,88 0.2270253
Islandi kroon ISK 124,23 0.0322087
Jaapani jeen JPY 131,16 -0.1218398
Kanada dollar CAD 1,54 0.2023103
LAV rand ZAR 15,60 1.0777845
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,41 0.4075891
Malaysia ringgit MYR 4,71 -0.1334548
Mehhiko peeso MXN 22,06 0.3351981
Norra kroon NOK 9,57 0.698565
Poola slott PLN 4,32 0.2832861
Rootsi kroon SEK 10,37 0.4808345
Rumeenia leu RON 4,65 0.0408629
Singapuri dollar SGD 1,59 0.2204308
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.3033708
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0602358
Taani kroon DKK 7,45 0.0201313
Tai baht THB 38,82 0.2217564
Tšehhi kroon CZK 25,89 0.2245625
Türgi liir TRY 5,61 0.5218233
Ukraina grivna UAH 30,66 0.2356902
Ungari forint HUF 324,79 0.333632
USA dollar USD 1,16 -0.2749613
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.6132461
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1948305
Vene rubla RUB 73,62 0.4436726

Valdkonna töökuulutused