Juulist alustab sõitmist uus Merevaigurong

Merevaigurong
Merevaigurong

Eelmisel nädalal tegi esimese testisõidu kolme Balti riigi koostöös käivitatav Amber Train, ehk Merevaigurong, mis plaanitakse regulaarselt käima panna alates juulist kaks korda nädalas.

Merevaigurongi hakkavad opereerima Leedust AB Lietuvos Geležinkeliai, Lätist LDZ Cargo ja Eestist EVR Cargo. „See mõte tekkis tegelikult juba pool aastat tagasi. Poola piiri ääres asuvast Šestokaist liigub iga päev 5000 autot läbi ja üsna suur osa neist veavad Poola ja Skandinaavia vahel liikuvaid konteinereid. Seejärel otsustasimegi märtsi alguses kolme Balti riigiga ühiselt, et paneme käima konteinerrongi,“ selgitas EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu logistikauudistele.

Idee on tema sõnul lihtne: Šestokaist konteiner peale, igas riigis on rong mitte rohkem kui 8 tundi. „Aja mõttes on see sama, mis veoautoga, kuid kulu mõttes odavam. Kütust kulub ühe konteineri vedamiseks neli korda vähem, mingeid lisainvesteeringuid see meilt ei nõua, vagunid ja platvormid on olemas. Kui, siis vaid dokumentide haldamiseks vajaminevad programmid, sest eesmärk on saada kogu dokumentatsioon täielikult paberivabaks,“ selgitas Toomsalu, kelle sõnul on läbi Tartu ja Valga kulgeva rongiliini areng jaotatud kolme erinevasse etappi.

„Alustame konteineritega, kui nende vedu läheb kenasti käima ja kõik terminalid toimivad, jätkame kontreileritega, ehk veokite treilerite veoga. Kolmas faas on see, et panna juba terve veok koos haagisega rongi peale. Soovime alustada juulist esialgu kahe rongiga nädalas liinil Šestokai-Riia-Muuga, lisaks vahepeatus Kaunases. Trass hakkabki kulgema läbi Kaunase, seejärel Jelgava ning Riia kaudu Valka,“ sõnas Toomsale, kelle sõnul on ta kaubavedude liikumises maanteedelt raudteele täiesti veendunud. „Kunagi veeti raudteel 40 miljonit tonni aastas, täna 12 miljonit, ehk ressurssi on. Merevaigu konteinerrongiga loodame hakata liigutama 18 000 TEUd konteinereid aastas.“

Tema uskumust toetavad idasuunaliste raudteevedude arengud. „Praegu liiguvad Koidula piiripunkti kaudu konteinerid Moskvasse, lisaks veetakse päris suures mahus Valga kaudu Muugale Valgevene naftasaadusi. Eelmise aasta novembrist kasvas nende maht hüppeliselt. Novembrist tänaseni on veetud neid juba ligi miljon tonni,“ nentis Toomsalu.

Testrong katsetas graafikut

Eelmisel nädalalal sooritas esimese testsõidu 43 konteinerist koosnenud kaubarong marsruudil Šeštokai–Paldiski. Kaubaveo tellijaks oli SNCF Logistics Groupi tütarfirma Forwardis, mis on Euroopa üks juhtivaid ekspedeerijaid. Veetud kaup alustas oma teekonda Prantsusmaalt ning testrongi eesmärgiks oli testida kiiruseid erinevate jaamade vahel, välja selgitada milliseid dokumente on vaja reisi ajal käidelda jne. Kõik andmed kaardistati igas riigis ning aprilli lõpus on Vilniuses kavas kohtumine, kus kolme riigi raudteejuhid saadud tulemused läbi arutavad ning kui just mingeid ootamatuid tagasilööke ei teki, siis ühise koostööleppe ka pidulikult allkirjastavad.

„Intermodaalsete ehk erinevaid transpordiviise kombineerivad kaubaveod võimaldavad nii tellijatel kui ka vedajatel aega ja kulusid oluliselt kokku hoida. Samuti on rongiveod maanteevedudega võrreldes keskkonnasäästlikumad, tekitavad vähem müra ning võimaldavad vähendada ummikuid ja õnnetusi maanteedel,“ ütles Toomsalu, kelle sõnul on täna veel vara teha järeldusi testrongi tulemuste kohta ning öelda, kui kiirelt täpselt rong läbi kolme riigi kulgema hakkab. „Tehnoloogilised testid on veel käimas aga eesmärk on jõuda 20 tunni ajaraami. Kuna asi on alles algusjärgus, siis ei ole meil hetkel veel ka sõlmitud ühtegi eellepingut kaubavedude osas. Küll aga näeme potentsiaalina Poolast ja Lõuna-Leedust Soome ja Harjumaale liikuvad kaupa (mõlemas suunas). Kaubagruppidest plaanime vedada kõiki kaupu, mis juba ka tänapäeval konteinerites liiguvad.“

Konteiner igaühele ei sobi

See on Toomsalul oluline märkus, sest kellegi „konteineriusku“ pööramist oleks raudteelastel juba liiga naiivne loota. Näiteks on Eesti üks suurimaid ekspordiartikleid puitmajad, mida veetakse nii Skandinaaviasse, Lääne-Euroopasse kui mujale maailma. Konteinerdatakse neid aga üksnes äärmisel hädavajadusel.

Suheldes Eesti puitmajatootjatega, tunnistavad nad kui ühest suust, et kui vedada maju näiteks Austraaliasse, siis loomulikult pakendatakse need laevale panekuks konteinerisse. Majapakkide konteinerisse laadimine on aga üsna keeruline ja aeganõudev tegevus, lisaks ka märgatavalt kulukam. See eeldab eritehnikat ning sellist võimekust ei ole igal pool. Sestap tuleb sageli neid pakke liigutada Eestis edasi-tagasi enne kui nad laevale jõuavad ja see kõik on lisakulu.

Kõige olulisem faktor majatootjate jaoks on tarnekiirus uksest ukseni. Teiseks aga majapakkide minimaalne laadimiste arv, sest paratamatult võib kaup iga tõstmisega kannatada saada. Kui tulevikus suudetakse viia poolhaagis või terve veok kiiremini ja odavamalt rongiga Lääne-Euroopasse, siis sellele oleksid meie tootjad juba valmis igati kaasa mõtlema. Praegu ei näe nad Euroopa piires kaupade liigutamisel aga maanteetranspordile mitte mingit alternatiivi.

Juunist käivitub ka Siiditee rong

Möödunud nädalal kirjutas ka GTS Express tütarettevõte GTS Rail Hiinas Xianis alla Xian International Inland Port Multimodal Transportation Co. Ltdga koostööleppe raudteetranspordi edendamiseks Eestiga.

Läinud nädalal allkirjad saanud koostööleppe näol on tegemist Hiina valitsuse toetatud Siiditee algatuse (Belt and Road Initiative) toomisega Eestisse. Praegu on selliseid liine Xianist Euroopasse loodud vaid neli – Ungarisse, Saksamaale, Poola ja Soome, lepinguga nõustus Hiina pool subsiidiume laiendama ka Eesti liinile.

Esimene rong peaks praeguste plaanide kohaselt jõudma Muugale juba juunis ja esialgu on kavas saata kaks rongi nädalas, hiljem veelgi rohkem. Uus kaubatee on 2–3 korda kiirem kui meretee, mida peamiselt kaubavahetusel Hiinaga on seni kasutatud. Uus raudteeliin annab Eesti ja Euroopa Liidu kaupadele Hiinasse ja sealtpoolt siia uue, oluliselt kiirema ja efektiivsema transpordivõimaluse, mis annab Eestile kui ajaloolisele transiidimaale üksjagu uut hingamist, teatas GTS Rail. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.070086
Brasiilia reaal BRL 4,29 -0.2511044
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102297
Filipiinide peeso PHP 59,87 -0.3462396
Hiina jüaan CNY 7,93 -0.2353148
Hongkongi dollar HKD 8,94 -0.2676092
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0175091
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.153396
India ruupia INR 81,63 -0.4451491
Indoneesia ruupia IDR 16656,07 -0.2706978
Islandi kroon ISK 140,66 0.0284455
Jaapani jeen JPY 128,30 -0.4423062
Kanada dollar CAD 1,51 -0.1326172
LAV rand ZAR 16,07 0.14767
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,62 -0.1273035
Malaysia ringgit MYR 4,78 -0.2690583
Mehhiko peeso MXN 23,29 -0.144469
Norra kroon NOK 9,71 0.035032
Poola slott PLN 4,32 -0.1617413
Rootsi kroon SEK 10,31 0.026195
Rumeenia leu RON 4,66 0.0278862
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.2037568
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.2469413
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.4482728
Taani kroon DKK 7,46 0.0147437
Tai baht THB 37,64 -0.1798022
Tšehhi kroon CZK 26,05 0.1769163
Türgi liir TRY 6,11 0.6704334
Ukraina grivna UAH 31,70 -0.0747031
Ungari forint HUF 321,21 0.0591863
USA dollar USD 1,14 -0.2794516
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.4420286
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.3612807
Vene rubla RUB 74,94 -0.2517162

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018