Kuidas säästa 40% kütusekulust?

Transpordifirma Stonewolf OÜ juhataja ja Autoettevõtete Liidu juhatuse liige Andrus Laul tunnistas, et kui ikka väga tahta, on võimalik ettevõtte kütusekulu alandada peaaega poole võrra. Kuidas see on võimalik?

Andrus Laul tunnistas, et kõige lihtsam ja levinum variant kulusid kokku hoida on autovedajate seas, on maksude optimeerimine. „Lätist paagitäitega Eestisse kütuse vedamisse ma ei usu, sest kütuseliiter on seal vaid kümnendiku võrra odavam ja isegi kui üks veokipaak mahutab 1500 liitrit, ei tohiks eraldi kellegi palkamine ja Lätis käimine end õigustada. Kui, siis ehk vaid „lõunaosariikides“," lausus Laul, kelle arvutuste järgi on pigem valdav probleem see, et jäetakse tasumata tööjõumaksud ning arveldatakse töötajatega päevarahade kaudu.

„Olen piisavalt suur Eesti patrioot, et seda teed minna. Teiseks on see minu arvates pisut liiga lihtne tee,“ tõdes laul, kes on suutnud märkiväärselt kokku hoida hoopis teiste kulude alandamise kaud.

Kuidas motiveerida autojuhte?

Esimese sammuna asus Laul oma ettevõttes põhjalikumalt analüüsima kõiki kulusid ning avastas, et remondikulude osakaal oli arvestavatalt suur. Ta otsustas need piltlikult öeldes vahetada välja liisingukulude vastu, saades boonusena kaasa vähem kütust kulutavad uued veokid.

„Kui varem kasutasime Euro3 normidele vastavaid autosid, siis asendasime need Euro 6 autodega ning kütusekulu langes märgatavalt,“ nentis Laul, kes uute autodega sai kaasa ka moodsad autopargi haldamise liideseid, mis võimaldasid iga juhi kohta eraldi monitoorida kütusekulu.

Selgus, et säästlikkuse osas oli juhid üsna erinevad, mistõttu otsustas ta saata juhid säästliku sõidu koolitusele, lisaks paigaldas autodele topograafilised püsikiirusehoidjad, mis peaks teoreetiliselt autopargi keskmist kütusekulu aitama alla tuua.

„33% meie sisendkuludest moodustab kütus. Koolitasime juhte, palusime neil sõita pisut aeglasemalt, kasutada maksimaalselt ära kineetilist energiat, vähendada mootori tööaega tühikäigul jne, jne, kuid paraku ei toonud see kaasa just väga suuri muutusi. Juhid lihtsalt ei omandanud uusi võtteid, ega hakanud kasutama ka topograafilist püsikiirusehoidjat,“ nentis Laul, kes otsustas seepeale välja tulla veelgi radikaalsema motivatsioonipaketiga.

„Panime välja normkulu 31 l/100 km, Kes saab hakkama vähemaga, saab kokkuhoitud kütuse endale. Tõsi, puht piltlikult öeldes, sest kütust me loomulikult paagist välja laskma ei hakanud, kuid me konventeerisime selle preemiarahaks. Ja kütusekulu hakkas langema kui võluväel. Isegi kuni 27 l/100 km, mis kokkuvõttes tähendas, et juht säästis 500 liitrit kuus, mis netosummana tähendas 288 euro suurust palgalisa,“ rääkis Laul, kelle sõnul tekkis ettevõtte siseselt suisa hasartlik võistlus, kes suudab rohkem boonust teenida.

Muud kulud alanesid

Ehkki ettevõte ise sellest kütusesäästust otsest kasu ei saanud, kuna kokku hoitud summa maksti autojuhtidele välja, hakkasid ilmnema hoopis muud ja mõneti isegi üllatuslikud kuluridade langused. Autod hakkasid sõitma sujuvamalt, pidurdamisi oli vähem ning nad hakkasid vähem kuluma. Alanesid avariidest tulenevad tööseisakud, kaupade purunemisi oli vähem, sest äkkpidurdused vähenesid.

Ehkki aeglasema sõiduga tekkis küll väikene ajaline lisakulu, optimeeriti seda läbi kiiremate laadimiste.  Jne, jne. „Otse loomulikult saime läbi selle ka motiveeritud töötaja, mis on meie jaoks kahtlemata kõige suurem väärtus,“ tunnistas Laul, kelle sõnul on võrreldes toonaste Euro3 autode ajastuga langenud tänaseks ettevõtte kütusekulu tervelt 40%, mis on kahtlemata üheks oluliseks teguriks kasvanud aktsiiside taustal ellu jäämiseks. 

Mis puudutab Eesti autovedajate üldist konkurentsivõimet, siis ei ole ta isiklikult täheldanud seda, et lõunanaabrid nendelt süsteemselt turgu ära võtaks. Küll aga on tõsiasi, et nii Läti, Leedu, kui isegi Türgi vedajad on hakanud üha enam vedama kaupu läbi Eesti Soome.  

Tagasi tuua pole neil aga midagi, ehk et mitte teha tühisõitu, otsitakse siiapoole lahte tagasi jõudes mistahes koormat. „Ehk kui Läti vedaja on nõus viima koorma Riiga odavamalt kui meie oleme nõus seda viima Pärnusse, siis ilmselgelt kasutavad logistikud seda võimalust ära. Aga et siin saaks rääkida mingist teadlikust turu ülevõtmist, seda ma küll ei ole tähele pannud,“ lausus Laul.

Andrus Laul esines vastavasisulise ettekandega eilsel kütuseturu aastakonverentsil.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0572301
Brasiilia reaal BRL 4,49 0.1428348
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 62,25 0.0787832
Hiina jüaan CNY 7,83 0.1369179
Hongkongi dollar HKD 9,15 0.1291933
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0243609
Iisraeli seekel ILS 4,24 0.113443
India ruupia INR 79,96 0.1377652
Indoneesia ruupia IDR 16778,88 0.1375043
Islandi kroon ISK 124,22 0.0241565
Jaapani jeen JPY 131,32 0
Kanada dollar CAD 1,53 0.0717875
LAV rand ZAR 15,45 0.1458217
Lõuna-Korea vonn KRW 1316,56 0.1148245
Malaysia ringgit MYR 4,72 0.0889699
Mehhiko peeso MXN 22,01 0.102788
Norra kroon NOK 9,51 0.0694357
Poola slott PLN 4,31 0.0975247
Rootsi kroon SEK 10,31 -0.0232662
Rumeenia leu RON 4,65 0.0258081
Singapuri dollar SGD 1,59 0.2015367
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0898876
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0688409
Taani kroon DKK 7,45 0.0120788
Tai baht THB 38,80 0.1678017
Tšehhi kroon CZK 25,84 0.050333
Türgi liir TRY 5,60 0.4016784
Ukraina grivna UAH 30,63 0.1376222
Ungari forint HUF 324,05 0.1050323
USA dollar USD 1,17 0.1202956
Uus-Meremaa dollar NZD 1,71 0.093447
Valgevene rubla BYN 2,31 0.1385461
Vene rubla RUB 73,46 0.2278392

Valdkonna töökuulutused