CNG skandaal Eestis: kas VW Group reageeris üle?

Škoda Octavia CNG
Škoda Octavia CNG

Läinud nädalal peatas Volkswagen Group CNG surugaasiautode tarned Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. „Teatud mõttes on see ülereageerimine VW grupi poolt ja tegelikkuses mingit probleemi nende autodega ei ole,“ kinnitas AMTELi tegevjuht Arno Sillat eilses „Ärikliendid roolis“ raadiosaates.

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat tõdes, et mõnes mõttes ta mõistab seda otsust, kuna turvalisus on tingimusteta kõige olulisem üleüldse. Teisalt on see aga ka mõningane ülereageerimine, sest tegelikkuses ei puuduta see otsus absoluutselt neid samu uusi CNG autosid, mille tarned peatati.

Probleem pigem vanade autodega

„Kõik uued autod käivad regulaarselt hoolduses, kus muuhulgas jälgitakse ka gaasiseadmete korrasolekut, uutel autodel on peal kõikvõimalikud kontrollsüsteemid ja isegi kui teoreetiliselt peakski gaasiseadmega midagi juhtuma, siis jääb auto lihtsalt seisma,“ selgitas Sillat.

Eestis kõige rohkem CNG autosid müünud Auto 100 müügijuht Gert Rohtla kinnitas, et neilegi tuli see otsus üllatusena, sest tegemist on pigem juriidilise, kui reaalse probleemiga. „CNG paakide kasutamisel on tootja garanteerinud ohutuse vähemalt 1000 tankimisel aastas ja kokku 15 000 korral. Ehk kuni 20 aasta jooksul ei tohiks nendega mitte midagi juhtuda. Eestis ei ole ka juhtunud mitte ühtegi õnnetust ning tarnete peatamine oli puhas juriidiline küsimus,“ sõnas Rohtla.

Juriidilise küsimuse all pidas ta silmas EL direktiivi, mis kohustab lisaks korralistele ülevaatustele teostada iga nelja aasta järel CNG autode gaasiseadmete põhjalikku kontrolli pädeva koolituse saanud asutuse poolt, kes kirjutaks välja vastava sertifikaadi. Selle olemasolu saab omakorda aga tavaülevaatuse läbimise tingimuseks. Eestis ja paljudes teistes riikides on see küsimus aga veel lõplikult lahendamata ja see oli ka peamine põhjus, miks tarned peatati.

Gert Rohtla sõnul ei mõjuta tarnete peatamise otsus Škodat tegelikult üldse. „Meil on CNG autode laovaru 3-4 kuud ja reaalsuses ei muutu ei meie, ega meie klientide jaoks mitte miski. Küll aga on ka meie huvi see, et tulevikus saaks kontrollsüsteem viidud Eestis nõuetele vastavaks ning aitame sellele kaasa igal võimalikul moel.“

Kontrolliõigus peaks jääma esindustele

Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnas, et lähiajal kohtub ministeerium autoesindustega ning ühiselt pannakse paika edasised sammud. „Täna on veel vara öelda, kuidas täpselt see olukord laheneb, kuid meie seisukoht on, et see peaks jääma autoesinduse ülesandeks, kus see pädevus on juba nii ehk naa olemas. Mingid eraldi keha hakata siia vahele tegema on ilmselgelt mõttetu,“ sõnas Salmu.

Sama meelt oli ka AMTEL-i esindaja Sillat, kes näeb kogu temaatikas pigem üht teist probleemi. „Tõsine pudelikael on hoopis see, kuidas saada kontrolli alla Eestisse toodavad kasutatud autod, sest keegi ei tea täna kui palju, kui vanu, mis olukorras ja milliseid gaasiautosid meie riiki pruugitutena tuuakse. Esmasel registreerimisel kontrollitakse pigem dokumente, tehniline kontroll on üsna pealiskaudne. Keegi ei tea, kas sel autol on turvavarustusega kõik korras, milline on tema täpne ajalugu, ehk pole mingi saladus, et meile tuleb endiselt palju peidetud avariiga autosid. Pädevust ja võimalusi kõik liiklusohtlikud autod piiril kinni püüda, tuleks kindlasti tõsta. Nagu maksuamet lahendas aastaid tagasi maksude teema kasutatud autode impordil. Loomulikult kehtib see kõikide kasutatud autode, mitte ainult gaasiautode kohta,“ selgitas Sillat, kelle sõnul on õnneks trend selles suunas, et kahtlaseid autosid tuuakse meile järjest vähem, kuna enamasti eelistatavad ostjad ikkagi Eesti ajalooga sõidukeid.

„Kindlasti tasub eelistada Eesti ajalooga autot. Maanteeameti jagatav tasuta info autode tausta kohta on piisav, et teha esmane otsus. Kas on avarii olnud, kas on keritud jne. Tehakse seda aga endiselt suhteliselt vähe. Tausta peaks kontrollima alati, tingimused selleks on loodud.“

Kuula "Ärikliendid roolis" raadiosaadet:

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.0828448
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.0699711
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102302
Filipiinide peeso PHP 60,98 -0.0933875
Hiina jüaan CNY 7,85 -0.0699941
Hongkongi dollar HKD 8,95 -0.0658872
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0228965
Iisraeli seekel ILS 4,21 -0.0118759
India ruupia INR 79,82 -0.0701113
Indoneesia ruupia IDR 16632,60 -0.0701142
Islandi kroon ISK 123,82 -0.0080756
Jaapani jeen JPY 126,23 -0.0554236
Kanada dollar CAD 1,50 -0.1001335
LAV rand ZAR 16,40 -0.209317
Lõuna-Korea vonn KRW 1293,33 -0.2021683
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0021432
Mehhiko peeso MXN 21,79 -0.0788759
Norra kroon NOK 9,54 -0.0345945
Poola slott PLN 4,30 0.0046518
Rootsi kroon SEK 10,40 -0.0173075
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0085914
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.0446116
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0223889
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0264784
Taani kroon DKK 7,45 -0.002684
Tai baht THB 38,04 -0.0102508
Tšehhi kroon CZK 25,74 -0.0621142
Türgi liir TRY 7,84 0.1635845
Ukraina grivna UAH 31,18 -0.0701903
Ungari forint HUF 322,73 -0.068122
USA dollar USD 1,14 -0.0613604
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.0576868
Valgevene rubla BYN 2,35 -0.0681663
Vene rubla RUB 77,08 -0.2872972

Valdkonna töökuulutused