CNG skandaal Eestis: kas VW Group reageeris üle?

Škoda Octavia CNG
Škoda Octavia CNG

Läinud nädalal peatas Volkswagen Group CNG surugaasiautode tarned Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. „Teatud mõttes on see ülereageerimine VW grupi poolt ja tegelikkuses mingit probleemi nende autodega ei ole,“ kinnitas AMTELi tegevjuht Arno Sillat eilses „Ärikliendid roolis“ raadiosaates.

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat tõdes, et mõnes mõttes ta mõistab seda otsust, kuna turvalisus on tingimusteta kõige olulisem üleüldse. Teisalt on see aga ka mõningane ülereageerimine, sest tegelikkuses ei puuduta see otsus absoluutselt neid samu uusi CNG autosid, mille tarned peatati.

Probleem pigem vanade autodega

„Kõik uued autod käivad regulaarselt hoolduses, kus muuhulgas jälgitakse ka gaasiseadmete korrasolekut, uutel autodel on peal kõikvõimalikud kontrollsüsteemid ja isegi kui teoreetiliselt peakski gaasiseadmega midagi juhtuma, siis jääb auto lihtsalt seisma,“ selgitas Sillat.

Eestis kõige rohkem CNG autosid müünud Auto 100 müügijuht Gert Rohtla kinnitas, et neilegi tuli see otsus üllatusena, sest tegemist on pigem juriidilise, kui reaalse probleemiga. „CNG paakide kasutamisel on tootja garanteerinud ohutuse vähemalt 1000 tankimisel aastas ja kokku 15 000 korral. Ehk kuni 20 aasta jooksul ei tohiks nendega mitte midagi juhtuda. Eestis ei ole ka juhtunud mitte ühtegi õnnetust ning tarnete peatamine oli puhas juriidiline küsimus,“ sõnas Rohtla.

Juriidilise küsimuse all pidas ta silmas EL direktiivi, mis kohustab lisaks korralistele ülevaatustele teostada iga nelja aasta järel CNG autode gaasiseadmete põhjalikku kontrolli pädeva koolituse saanud asutuse poolt, kes kirjutaks välja vastava sertifikaadi. Selle olemasolu saab omakorda aga tavaülevaatuse läbimise tingimuseks. Eestis ja paljudes teistes riikides on see küsimus aga veel lõplikult lahendamata ja see oli ka peamine põhjus, miks tarned peatati.

Gert Rohtla sõnul ei mõjuta tarnete peatamise otsus Škodat tegelikult üldse. „Meil on CNG autode laovaru 3-4 kuud ja reaalsuses ei muutu ei meie, ega meie klientide jaoks mitte miski. Küll aga on ka meie huvi see, et tulevikus saaks kontrollsüsteem viidud Eestis nõuetele vastavaks ning aitame sellele kaasa igal võimalikul moel.“

Kontrolliõigus peaks jääma esindustele

Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnas, et lähiajal kohtub ministeerium autoesindustega ning ühiselt pannakse paika edasised sammud. „Täna on veel vara öelda, kuidas täpselt see olukord laheneb, kuid meie seisukoht on, et see peaks jääma autoesinduse ülesandeks, kus see pädevus on juba nii ehk naa olemas. Mingid eraldi keha hakata siia vahele tegema on ilmselgelt mõttetu,“ sõnas Salmu.

Sama meelt oli ka AMTEL-i esindaja Sillat, kes näeb kogu temaatikas pigem üht teist probleemi. „Tõsine pudelikael on hoopis see, kuidas saada kontrolli alla Eestisse toodavad kasutatud autod, sest keegi ei tea täna kui palju, kui vanu, mis olukorras ja milliseid gaasiautosid meie riiki pruugitutena tuuakse. Esmasel registreerimisel kontrollitakse pigem dokumente, tehniline kontroll on üsna pealiskaudne. Keegi ei tea, kas sel autol on turvavarustusega kõik korras, milline on tema täpne ajalugu, ehk pole mingi saladus, et meile tuleb endiselt palju peidetud avariiga autosid. Pädevust ja võimalusi kõik liiklusohtlikud autod piiril kinni püüda, tuleks kindlasti tõsta. Nagu maksuamet lahendas aastaid tagasi maksude teema kasutatud autode impordil. Loomulikult kehtib see kõikide kasutatud autode, mitte ainult gaasiautode kohta,“ selgitas Sillat, kelle sõnul on õnneks trend selles suunas, et kahtlaseid autosid tuuakse meile järjest vähem, kuna enamasti eelistatavad ostjad ikkagi Eesti ajalooga sõidukeid.

„Kindlasti tasub eelistada Eesti ajalooga autot. Maanteeameti jagatav tasuta info autode tausta kohta on piisav, et teha esmane otsus. Kas on avarii olnud, kas on keritud jne. Tehakse seda aga endiselt suhteliselt vähe. Tausta peaks kontrollima alati, tingimused selleks on loodud.“

Kuula "Ärikliendid roolis" raadiosaadet:

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0384837
Brasiilia reaal BRL 4,32 -0.1893677
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153398
Filipiinide peeso PHP 61,93 0.0193814
Hiina jüaan CNY 7,46 -0.1899971
Hongkongi dollar HKD 9,09 -0.1854738
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0081336
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1902271
India ruupia INR 78,86 -0.1898614
Indoneesia ruupia IDR 16134,90 -0.1894772
Islandi kroon ISK 124,93 -0.0080038
Jaapani jeen JPY 128,02 -0.3502763
Kanada dollar CAD 1,53 -0.1762172
LAV rand ZAR 15,58 -0.0577286
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,48 0.0531333
Malaysia ringgit MYR 4,63 0.1254217
Mehhiko peeso MXN 23,97 0.1282212
Norra kroon NOK 9,46 0.0179805
Poola slott PLN 4,28 0.0023341
Rootsi kroon SEK 10,20 0.0598244
Rumeenia leu RON 4,65 -0.1565986
Singapuri dollar SGD 1,57 0.006378
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0801007
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.1813628
Taani kroon DKK 7,45 0.0067122
Tai baht THB 37,87 0.0248303
Tšehhi kroon CZK 25,73 0.0583385
Türgi liir TRY 5,49 0.0874859
Ukraina grivna UAH 30,52 -0.1893512
Ungari forint HUF 322,64 0.0868594
USA dollar USD 1,16 -0.1809097
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1556327
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.1552059
Vene rubla RUB 73,02 -0.3648584

Valdkonna töökuulutused