Autor: Logistikauudised.ee • 4. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Realo sõnul käib jutt nendest ettevõtetest, kes tegutsevad Eesti piires. Rahvusvahelisi vedusid teostavad firmad tangivad juba niikuinii kas Lätis või Leedus. „Kui vaadelda kuidas on aastatega kasvanud autode arv erinevates riikides, siis on ka tankimiste arv neis kasvanud ca 5-7%. 

Kütuseturu Aastakonverents 2018

"Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?"

24. aprill 2018

Tallink Spa & Conference Hotel (Sadama 11a, Tallinn)

- Milline on kütuseturu hetkeseis?

- Kuidas on muutunud meie tankimisharjumused pärast aktsiisitõusu?

- Kuidas autovedajad optimeerivad oma kulusid?

- Millised on aktsiisilaekumised tegelikkuses?

- Milline on aktsiisitõusude mõju kogu tarneahelale?

- Kui palju aitavad säästa alternatiivsed kütused?

- Milline on Eestis aktsiisipoliitika tulevik?

- jpt põnevad teemad

Tutvu konverentsi programmiga SIIN ja registreeri SIIN.

Konverentsi korraldavad Logistikauudised.ee ja Eesti Õliühing.

Eestis seevastu on aga tankimine langenud 2%, ehkki ka meie liikluskoormus on kasvavas trendis. Seega hinnanguliselt umbes 7-8% meie kütuseturu mahust on liikunud Lätti ja Leetu,“ tunnistas Realo, kelle sõnul on hiljutised aktsiisitõusud ka üheks peamiseks põhjuseks, miks moodustati Eesti Õliühingu juurde eraldi kolmeliikmeline juhatus, kelle ülesandeks on tihendada koostööd riigiga ja teha kõik selleks, et selliseid samme edaspidi vältida.

„Mina teadvustasin probleemi tegelikke mõõtmeid siis, kui ma käisin jaanuaris Oslos komandeeringus. Sõites lennujaama suunas, nägin sealsetes tanklates samu hindu, mis on meil Eestis. Ja kui mõelda elatustasemele Norras ja meil, on see pilt ikka üsna karm,“ tõdes Realo, kelle sõnul on isegi Soome suutnud hoida diisliaktsiisi kontrolli all, kuna vastasel juhul tooks see kaasa hinnatõusu ka teistel elualadel.

Realo hinnangul on Eestis olnud suhtlus riigi ja kütusemüüjate vahel ebapiisav ning see oli ka põhjuseks, miks asuti ühingut reformima. „Eesti Õliühing on tegutsenud juba 25 aastat, selles on tänase seisuga 13 liiget ning enamik seniseid otsuseid on tehtud üksmeeles. Aeg läheb aga edasi ja kõiki otsuseid pole lihtsalt enam võimalik kollektiivse algatuse vormis ellu viia. Meil on olnud hea koostöö maksu ja tolliametiga maksupettuste piiramiseks jne, kuid praeguses olukorras, kus aktsiisid on tõusnud vaatamata kõigele, leidis ühing, et riigiga suhtlemist on vaja tõsta, rääkis Realo, kes lisas, et varem täitis tegevjuht ka juhatuse liikmete rolli.

Samal teemal räägitakse ka 24. aprillil toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil.

Kuula intervjuud Kai Realoga: