Millega peletavad Eesti veokijuhid väsimust?

Veok maanteel
Veok maanteel

Kes laulab, kes helistab sõbrale, kes joob mulliga jooke. VW tarbeautode divisjon küsitles Eesti autojuhte, selgitamaks välja nende suhtumist kohustuslikku töö ajal puhkamisse ning millega nad sõidu ajal väsimust peletavad.

Ligi pooled, ehk 48% vastanuist ütlesid, et kuulavad väsimuse peletamiseks raadiot, 20% teatasid, et peatuvad regulaarselt, 14% ei tee midagi, 5% laulavad roolis. Lisaks vastati, et kuulatakse valju muusikat, juuakse mulliga jooke, kohvi, helistatakse sõbrale, vesteldakse kaasreisijaga, korraldatakse kaasreisijaga mõttemänge, tehakse suitsu, ringutatakse roolis ja peatudes jalutatakse ümber auto.

Vaid 1,2% kasutavad juhi väsimusest teada andvaid abiseadmeid. Vastanute hulgas on mõni protsent ka neid kes väidavad, et ei väsi roolis üldse. Väga väsinuna ütles end sõitvat sageli 17%, mitte kunagi 11%.

Küsimusele “Kui tihti sõidate korraga pikemalt kui 3 tundi?” vastas 37% juhtidest, et teevad seda iga päev ja 43% juhtidest, et mitu korda nädalas. 95% vastas, et peatuvad puhkuseks siis, kui vaja ehk kohustusliku 4,5 tunni järel. 4% vastas, et peatuvad iga 2 tunni järel. Seevastu 3% vastanuist teatas, et nad ei peatu puhkuseks. Niisugused vastused olid ootuspärased, kuna enamik vastanutest olid pikamaa-autojuhid, kes on kohustatud puhkama iga 4,5 tunni järel.

Öösiti sõidetakse harvem pikemalt kui 3 tundi. 28% vastanutest ütleb end seda tegevat mitu korda nädalas, sama suur hulk harvem kui kord kuus. Vastanute hulgas oli 5% ka neid, kes ütlesid, et sõidavad igal ööl.

Üksinda meeldib rohkem sõita

Küsimusele, kas sõidetakse meelsamini üksi või kaaslasega vastas enamik, et üksi. Veel vastati, et “pigem üksi, saab paremini keskenduda. Samas meeldib ka kaaslasega aga häid on väga raske leida.”

  • “Üksi on lahe, aga koos kaaslasega läheb teekond isegi kiiremini.”
  • “Üksi. ADR veol keelatud kaaslane.”
  • “Üldjuhul üksi, meeldibki nii. Aga suviti käivad ka lapsed kaasas.”
  • “Kõik oleneb kaaslasest, näiteks enda naisega koos poleks muret. Pikamaasõitudel on muidugi raske mitmekesi auto kabiinis elada.”
  • “Pigem sõidaksin kaaslasega, aga ei trehva alati.”
  • “Kaaslasega või kaaslastega. Läbitav vahemaa väheneb kiiremini.”

Une vältimiseks kasutab auto abisüsteeme 17,5%, sama suur osa on neid proovinud. 65% vastanutest ei ole abisüsteeme kunagi proovinud. Väitega, et väsinud autojuht võib olla ohtlikum kui purjus juht, on nõus 46% vastanutest, 45% on selle väitega osaliselt nõus. Ligi 4% nõustu aga selle väitega üldse.

Juhi puhkamise ajad on täpselt paika pandud

Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord näeb ette järgmist: kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni järjestikune sõiduaeg võib olla 4,5 tundi.

Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja võib asendada vähemalt 15-minutilise vaheajaga, millele järgneb vähemalt 30-minutiline vaheaeg. Sõidukijuhi ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Seda aega võib pikendada kümne tunnini kõige rohkem kaks korda ühe nädala jooksul. Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi ja sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi.

24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue vähemalt üheteisttunnise ööpäevase puhkeperioodi.

Mitme juhiga sõiduki puhul peab juht 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt üheksa tunni pikkune.

Volkswagen Commercial Vehicles’i küsitlusele vastas kokku 246 veokijuhti Facebooki grupist "Eesti pikamaa autojuhid Euroopas" ja autoblogi Wroomer veokijuhtidest lugejate seast.

Küsitluse vastustega saab tutvuda siin

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0758821
Brasiilia reaal BRL 4,46 0.4138738
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153413
Filipiinide peeso PHP 60,34 0.6606717
Hiina jüaan CNY 7,89 0.8912588
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.378971
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.1735546
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.3627199
India ruupia INR 81,47 1.065585
Indoneesia ruupia IDR 16608,52 0.9128536
Islandi kroon ISK 138,61 -0.0216388
Jaapani jeen JPY 128,67 0.3196632
Kanada dollar CAD 1,52 0.3365226
LAV rand ZAR 16,12 0.0664295
Lõuna-Korea vonn KRW 1287,06 0.6388352
Malaysia ringgit MYR 4,76 0.5572207
Mehhiko peeso MXN 23,13 0.333637
Norra kroon NOK 9,66 -0.029998
Poola slott PLN 4,29 -0.0069966
Rootsi kroon SEK 10,31 0.1856748
Rumeenia leu RON 4,64 0.125062
Singapuri dollar SGD 1,57 0.5069302
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.4587669
Šveitsi frank CHF 1,13 0.2307419
Taani kroon DKK 7,46 -0.0174158
Tai baht THB 37,51 0.4130749
Tšehhi kroon CZK 25,85 0.0890506
Türgi liir TRY 6,05 0.2237841
Ukraina grivna UAH 31,74 0.4131186
Ungari forint HUF 323,01 0.0309684
USA dollar USD 1,14 0.3777895
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.247839
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.0619655
Vene rubla RUB 75,61 0.1045918

Valdkonna töökuulutused