Millega peletavad Eesti veokijuhid väsimust?

Veok maanteel
Veok maanteel

Kes laulab, kes helistab sõbrale, kes joob mulliga jooke. VW tarbeautode divisjon küsitles Eesti autojuhte, selgitamaks välja nende suhtumist kohustuslikku töö ajal puhkamisse ning millega nad sõidu ajal väsimust peletavad.

Ligi pooled, ehk 48% vastanuist ütlesid, et kuulavad väsimuse peletamiseks raadiot, 20% teatasid, et peatuvad regulaarselt, 14% ei tee midagi, 5% laulavad roolis. Lisaks vastati, et kuulatakse valju muusikat, juuakse mulliga jooke, kohvi, helistatakse sõbrale, vesteldakse kaasreisijaga, korraldatakse kaasreisijaga mõttemänge, tehakse suitsu, ringutatakse roolis ja peatudes jalutatakse ümber auto.

Vaid 1,2% kasutavad juhi väsimusest teada andvaid abiseadmeid. Vastanute hulgas on mõni protsent ka neid kes väidavad, et ei väsi roolis üldse. Väga väsinuna ütles end sõitvat sageli 17%, mitte kunagi 11%.

Küsimusele “Kui tihti sõidate korraga pikemalt kui 3 tundi?” vastas 37% juhtidest, et teevad seda iga päev ja 43% juhtidest, et mitu korda nädalas. 95% vastas, et peatuvad puhkuseks siis, kui vaja ehk kohustusliku 4,5 tunni järel. 4% vastas, et peatuvad iga 2 tunni järel. Seevastu 3% vastanuist teatas, et nad ei peatu puhkuseks. Niisugused vastused olid ootuspärased, kuna enamik vastanutest olid pikamaa-autojuhid, kes on kohustatud puhkama iga 4,5 tunni järel.

Öösiti sõidetakse harvem pikemalt kui 3 tundi. 28% vastanutest ütleb end seda tegevat mitu korda nädalas, sama suur hulk harvem kui kord kuus. Vastanute hulgas oli 5% ka neid, kes ütlesid, et sõidavad igal ööl.

Üksinda meeldib rohkem sõita

Küsimusele, kas sõidetakse meelsamini üksi või kaaslasega vastas enamik, et üksi. Veel vastati, et “pigem üksi, saab paremini keskenduda. Samas meeldib ka kaaslasega aga häid on väga raske leida.”

  • “Üksi on lahe, aga koos kaaslasega läheb teekond isegi kiiremini.”
  • “Üksi. ADR veol keelatud kaaslane.”
  • “Üldjuhul üksi, meeldibki nii. Aga suviti käivad ka lapsed kaasas.”
  • “Kõik oleneb kaaslasest, näiteks enda naisega koos poleks muret. Pikamaasõitudel on muidugi raske mitmekesi auto kabiinis elada.”
  • “Pigem sõidaksin kaaslasega, aga ei trehva alati.”
  • “Kaaslasega või kaaslastega. Läbitav vahemaa väheneb kiiremini.”

Une vältimiseks kasutab auto abisüsteeme 17,5%, sama suur osa on neid proovinud. 65% vastanutest ei ole abisüsteeme kunagi proovinud. Väitega, et väsinud autojuht võib olla ohtlikum kui purjus juht, on nõus 46% vastanutest, 45% on selle väitega osaliselt nõus. Ligi 4% nõustu aga selle väitega üldse.

Juhi puhkamise ajad on täpselt paika pandud

Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord näeb ette järgmist: kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni järjestikune sõiduaeg võib olla 4,5 tundi.

Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja võib asendada vähemalt 15-minutilise vaheajaga, millele järgneb vähemalt 30-minutiline vaheaeg. Sõidukijuhi ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Seda aega võib pikendada kümne tunnini kõige rohkem kaks korda ühe nädala jooksul. Iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi ja sõiduaeg summeeritult iga kahe nädala kohta ei tohi ületada 90 tundi.

24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue vähemalt üheteisttunnise ööpäevase puhkeperioodi.

Mitme juhiga sõiduki puhul peab juht 30 tunni jooksul pärast ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt üheksa tunni pikkune.

Volkswagen Commercial Vehicles’i küsitlusele vastas kokku 246 veokijuhti Facebooki grupist "Eesti pikamaa autojuhid Euroopas" ja autoblogi Wroomer veokijuhtidest lugejate seast.

Küsitluse vastustega saab tutvuda siin

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.2473717
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.0093611
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0358056
Filipiinide peeso PHP 61,88 0.153759
Hiina jüaan CNY 7,97 -0.0087808
Hongkongi dollar HKD 9,02 -0.0166275
Horvaatia kuna HRK 7,40 -0.0081037
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1140684
India ruupia INR 84,41 -0.0082927
Indoneesia ruupia IDR 17480,33 0.0571826
Islandi kroon ISK 134,64 0.0222866
Jaapani jeen JPY 129,37 -0.0849552
Kanada dollar CAD 1,51 0.1062064
LAV rand ZAR 16,56 -0.1049445
Lõuna-Korea vonn KRW 1305,59 0.3227318
Malaysia ringgit MYR 4,78 0.0397365
Mehhiko peeso MXN 22,19 0.1624901
Norra kroon NOK 9,47 0.0771548
Poola slott PLN 4,30 0.1421514
Rootsi kroon SEK 10,35 0.0725374
Rumeenia leu RON 4,66 0.0622197
Singapuri dollar SGD 1,59 0.0694269
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1136364
Šveitsi frank CHF 1,15 0.0348979
Taani kroon DKK 7,46 0.0831802
Tai baht THB 37,51 0.2370023
Tšehhi kroon CZK 25,86 0.1820576
Türgi liir TRY 6,50 0.1494492
Ukraina grivna UAH 32,32 -0.0086625
Ungari forint HUF 322,81 0.0402876
USA dollar USD 1,15 -0.1735509
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 0.7789061
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.0247576
Vene rubla RUB 75,43 0.1561434

Valdkonna töökuulutused