Eesti autovedajate veoste maht langes viiendiku võrra

Veokid.
Veokid.

Eesti autovedajate veoste maht langes eelmisel aastal tervelt viiendiku võrra, eriti järsk langus oli aasta teisel poolel, teatab Statistikaamet.

Eesti kaubaveoautod ning raudtee, mere ja õhutranspordiettevõtted vedasid esialgse hinnangu järgi 2017. aastal kokku 55,2 miljonit tonni kaupa, sellest poole maanteel ja ligi poole raudteel. Veosekäive ulatus esialgse hinnangu järgi 2017. aastal ligi 8,6 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal. Riigisisestel vedudel veeti 21,9 miljonit tonni (langus 21%) ja rahvusvahelistel vedudel 5,8 miljonit tonni kaupa (langus 17%). Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13% ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Raudteel kaubavedu suurenes

Kaubamaht raudteel suurenes mullu 7%, ulatudes 27,3 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 18,1 miljonit tonni kaupa (kasv 15%), enamiku sellest andis põlevkivi vedu. Rahvusvahelistel vedudel veeti 9,2 miljonit tonni kaupa – 5% vähem kui 2016. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 1%, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Rahvusvaheliste raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes endiselt aastaga 5%, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo vähenemise tõttu. Importkaupa veeti 7% vähem ja eksportkaupa 23% enam kui 2016. aastal.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 208,3 miljonit sõitjat, sellest enamik maanteel. Maanteel (sh trammide ja trollidega) oli sõitjaid ligikaudu sama palju kui 2016. aastal, kuid merel, raudteel ja õhus oli sõitjaid mullusega võrreldes rohkem. Veondusettevõtete sõitja­käive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%.

87% reisijaid linnatranspordis

Bussiveoettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Linnatransporti kasutati peagu sama palju kui 2016. aastal. Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6% ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on 3% enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat (kasv 2%). Aastaga suurenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 13%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 7,4 miljonit sõitjat, mis on 7% rohkem kui 2016. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 7,3 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 400 sõitjat (kasv 4%). Aastaga suurenes raudteetranspordi sõitjakäive 16%, ulatudes 2017. aastal 366,7 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 946 700 sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. aastal. 61% sõitjatest veeti regulaarlendudel. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 38%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0251651
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0868953
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0357818
Filipiinide peeso PHP 59,54 0.1530647
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0831536
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.0682456
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0632741
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.1119101
India ruupia INR 81,23 0.4314768
Indoneesia ruupia IDR 16135,38 0.3015503
Islandi kroon ISK 138,34 -0.0361298
Jaapani jeen JPY 124,02 -0.2413127
Kanada dollar CAD 1,51 0.0595869
LAV rand ZAR 15,62 0.1833992
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,67 0.1144012
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0085435
Mehhiko peeso MXN 21,53 0.0357715
Norra kroon NOK 9,74 0.0647402
Poola slott PLN 4,28 -0.0233519
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0341274
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0469363
Singapuri dollar SGD 1,54 0
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0265887
Taani kroon DKK 7,46 -0.0482102
Tai baht THB 36,05 -0.2454351
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.0313271
Türgi liir TRY 6,11 0.4821537
Ukraina grivna UAH 31,95 -0.0878768
Ungari forint HUF 321,36 0.0062239
USA dollar USD 1,14 -0.0965166
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2676182
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0897813
Vene rubla RUB 75,48 -0.0721568

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019