Eesti autovedajate veoste maht langes viiendiku võrra

Veokid.
Veokid.

Eesti autovedajate veoste maht langes eelmisel aastal tervelt viiendiku võrra, eriti järsk langus oli aasta teisel poolel, teatab Statistikaamet.

Eesti kaubaveoautod ning raudtee, mere ja õhutranspordiettevõtted vedasid esialgse hinnangu järgi 2017. aastal kokku 55,2 miljonit tonni kaupa, sellest poole maanteel ja ligi poole raudteel. Veosekäive ulatus esialgse hinnangu järgi 2017. aastal ligi 8,6 miljardi tonnkilomeetrini.

Eesti kaubaveoautod vedasid esialgse hinnangu kohaselt 2017. aastal ligi 27,7 miljonit tonni kaupa, mis on viiendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Peamiselt langes maanteekaubaveo maht teisel poolaastal. Riigisisestel vedudel veeti 21,9 miljonit tonni (langus 21%) ja rahvusvahelistel vedudel 5,8 miljonit tonni kaupa (langus 17%). Eesti kaubaveoautode veosekäive vähenes aastaga 13% ja ulatus 5,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Raudteel kaubavedu suurenes

Kaubamaht raudteel suurenes mullu 7%, ulatudes 27,3 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 18,1 miljonit tonni kaupa (kasv 15%), enamiku sellest andis põlevkivi vedu. Rahvusvahelistel vedudel veeti 9,2 miljonit tonni kaupa – 5% vähem kui 2016. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 1%, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Rahvusvaheliste raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes endiselt aastaga 5%, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo vähenemise tõttu. Importkaupa veeti 7% vähem ja eksportkaupa 23% enam kui 2016. aastal.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 208,3 miljonit sõitjat, sellest enamik maanteel. Maanteel (sh trammide ja trollidega) oli sõitjaid ligikaudu sama palju kui 2016. aastal, kuid merel, raudteel ja õhus oli sõitjaid mullusega võrreldes rohkem. Veondusettevõtete sõitja­käive ulatus 2017. aastal 5,9 miljardi sõitjakilomeetrini ja kasvas 2016. aastaga võrreldes 9%.

87% reisijaid linnatranspordis

Bussiveoettevõtted teenindasid 2017. aastal 190,4 miljonit sõitjat, neist 87% ehk ligi 165,4 miljonit sõitjat linnaliinidel (sh trammi ja trolliga). Linnatransporti kasutati peagu sama palju kui 2016. aastal. Maakonnaliinidel oli ligi 14,9 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2016. aastaga 5%), kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 3%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 12%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2017. aastal ligi 2,9 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 6% ja suurenedes rahvusvahelistel bussivedudel 7%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2017. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on 3% enam kui 2016. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel ligi 7 miljonit sõitjat (kasv 2%). Aastaga suurenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 13%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 7,4 miljonit sõitjat, mis on 7% rohkem kui 2016. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 7,3 miljonit sõitjat (kasv 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 400 sõitjat (kasv 4%). Aastaga suurenes raudteetranspordi sõitjakäive 16%, ulatudes 2017. aastal 366,7 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2017. aastal 946 700 sõitjat, mis on koguni 66% enam kui 2016. aastal. 61% sõitjatest veeti regulaarlendudel. Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 38%, ulatudes 2017. aastal ligi 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.2163263
Brasiilia reaal BRL 4,51 0.4295762
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153445
Filipiinide peeso PHP 62,66 0.3410947
Hiina jüaan CNY 7,82 0.1511425
Hongkongi dollar HKD 9,20 0.4323711
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.018934
Iisraeli seekel ILS 4,27 0.5301852
India ruupia INR 80,39 0.5817736
Indoneesia ruupia IDR 16841,64 0.3934875
Islandi kroon ISK 125,03 0.0320026
Jaapani jeen JPY 131,63 0.4195911
Kanada dollar CAD 1,54 0.2605015
LAV rand ZAR 15,45 -0.5464235
Lõuna-Korea vonn KRW 1319,32 0.1221817
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.1798409
Mehhiko peeso MXN 22,03 -0.0190598
Norra kroon NOK 9,48 0.0940138
Poola slott PLN 4,30 -0.2019405
Rootsi kroon SEK 10,34 -0.3018875
Rumeenia leu RON 4,65 0.2154105
Singapuri dollar SGD 1,59 0.0815865
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0566829
Šveitsi frank CHF 1,17 0.0256652
Taani kroon DKK 7,45 0.1182128
Tai baht THB 38,95 0.3077827
Tšehhi kroon CZK 25,86 0.030949
Türgi liir TRY 5,68 0.5082795
Ukraina grivna UAH 30,71 0.3519757
Ungari forint HUF 321,41 -0.3101641
USA dollar USD 1,17 0.2909713
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.179971
Valgevene rubla BYN 2,31 0.7815911
Vene rubla RUB 72,94 -0.0509757

Valdkonna töökuulutused