Kaubaveod raudteel tegid hüppe üles

Kaubarongid Muugal
Kaubarongid Muugal

Kui viimasel kümnendil on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, siis 2017. aasta tõi kaasa kaubamahu 8%-lise kasvu, enim mõjutasid kasvu riigisisesed veod, kirjutab Statistikaamet oma blogis.

Kaubavedu Eesti raudteedel ulatus möödunud aastal 27,3 miljoni tonnini ehk 8% rohkem kui aasta varem. Riigisisene kaubavedu raudteel mõjutas 2017. aastal kaubaveo suurenemist enim. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2017. aastal 18,1 miljonit tonni – 15% enam kui aasta varem.

Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 5%, importkaupa veeti 7% vähem ning eksportkaupa 24% enam kui 2016. aastal.

Üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab tänapäeval toornafta ja põlevkivi vedu, enamik sellest on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted. Puidu ja toiduainete osatähtsus on muutunud marginaalseks.

Kaubaveo maht raudteel viimasel kahel kümnendil suurim

Kahe viimase kümnendi raudteekaubaveo maht on Eesti ajaloo suurim. Enim kaupa veeti raudteel aastatel 2002–2005 – ligi 70 miljonit tonni aastas. Sellest üle poole andis transiitkauba vedu. Võrreldes eelmise kümnendi lõpu ehk 2007. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 2,5 korda, sh transiitkauba vedu 3,6 korda. 2007. aastal veeti raudteel 66,1 miljonit tonni kaupa, transiitkaupu veeti siis 27,5 miljonit tonni.

Viimase kolme aasta tulemused sarnanevad 1990ndate algusega. Transiitkaupadest veeti peamiselt naftatooteid Venemaalt Eesti sadamatesse. Venemaa on lubanud lõpetada 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi Baltimaade sadamate kaudu, naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praegu minimaalne.

Transiitkaubal endiselt oluline osa sadamate kaubakäibes

Sajand tagasi ulatus Eesti sadamate kaubaveo maht umbes 1 miljoni tonnini aastas. Aastal 1922 oli rahvusvahelise kaubaveo maht sadamates 0,9 miljonit tonni. Sadamates lossiti 624 400 tonni kaupa ja lastiti 256 500 tonni kaupa. 1923. aastal sadamate kaubavedu veidi vähenes ja ulatus 0,7 miljoni tonnini ning 1924. aastal 0,8 miljoni tonnini.

100 aastat tagasi arvati, et transiitkaupade vedu sadamate kaudu annab tulevikus olulise osa sadamate kaubakäibest. On teada, et kogu väliskaubanduse mahust tonnides tolliametite järgi andis transiit 1923. aastal 13% (95 000 tonni). Väliskaubanduse maht kokku oli siis 0,7 miljonit tonni.

Transiitkaupade veol on sadamate kaubakäibes oluline osa ka tänapäeval. 2016. aastal andis transiitkauba vedu 54% sadamate kaubamahust (18,1 miljoni tonni), sadamates lastiti 12,7 miljonit tonni transiitkaupa ning lossiti 5,4 miljonit tonni transiitkaupa. 2017. aastal veeti Eesti sadamate kaudu 34,8 miljonit tonni kaupa (ühes kuus keskmiselt 2,9 miljonit tonni), mis oli 4% rohkem kui aasta varem. Sadamates suurenes nii kauba lastimine kui ka lossimine.

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2017. aastal sadamate kaubamahust 23,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11,3 miljonit tonni. 2016. aastaga võrreldes lastiti sadamates 4% ja lossiti 2% rohkem kaupa.

Kaubamahud ajaloo suurimad

Nii raudtee kui ka sadamate kaubamaht oli kahel viimasel kümnendil Eesti ajaloo suurim. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (49,8 miljonit tonni). Eelmise kümnendi lõpus ehk 2007. aastal lastiti ja lossiti sadamates 44,8 miljonit tonni kaupa ehk 1,3 korda rohkem kui mullu. 2017. aastal vähenes lastimise maht sadamates võrreldes 2007. aastaga 1,6, kuid lossimise maht suurenes 1,4 korda.

Viimastel aastatel on Venemaa oma sadamaid arendanud ja seni Balti riike läbinud kaubavedu oma sadamatesse suunanud. Kaupade lastimise mahu vähenemist on mõjutanud transiitkaupade veo vähenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete puhul. Samal ajal on suurenenud väetiste, segakaupade ja puidu lastimise maht. Kaupade lossimine Eesti sadamates on kasvanud peamiselt segakaupade ehk koos transporditavate eri liiki kaupade veo suurenemise tõttu.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.038236
Brasiilia reaal BRL 4,42 -0.2053991
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102302
Filipiinide peeso PHP 60,63 -0.6635428
Hiina jüaan CNY 7,80 -0.7330296
Hongkongi dollar HKD 8,90 -0.6298368
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0175091
Iisraeli seekel ILS 4,18 -0.7434326
India ruupia INR 79,30 -0.7236488
Indoneesia ruupia IDR 16522,22 -0.7332854
Islandi kroon ISK 124,03 0.1615117
Jaapani jeen JPY 126,14 -0.1266825
Kanada dollar CAD 1,49 -0.8010681
LAV rand ZAR 16,21 -1.3702965
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,21 -1.0602261
Malaysia ringgit MYR 4,64 -0.5100838
Mehhiko peeso MXN 21,58 -1.0469403
Norra kroon NOK 9,54 -0.0041933
Poola slott PLN 4,30 0.0907103
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.3173046
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0966536
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.395131
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1455278
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.5207414
Taani kroon DKK 7,45 0.0241559
Tai baht THB 37,74 -0.8100784
Tšehhi kroon CZK 25,73 -0.1242284
Türgi liir TRY 7,22 -7.7089217
Ukraina grivna UAH 31,12 -0.267941
Ungari forint HUF 322,91 -0.0123858
USA dollar USD 1,13 -0.631136
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.4961061
Valgevene rubla BYN 2,32 -1.2568166
Vene rubla RUB 75,49 -2.3550352

Valdkonna töökuulutused