Riigil pole raha Mäoni neljarealise tee ehitamiseks

Tallinna-Tartu maantee ökodukt
Tallinna-Tartu maantee ökodukt

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tunnistas Riigikogu liikmete arupärimisele vastates muuhulgas, et praegusel hetkel Mäoni kavandatava neljarealise tee ehituseks pole riigil veel pooles mahus rahalist katet.

Simson tunnistas, et neljarealise tee ehitamiseks Mäoni peab riik kaaluma võimalikke soodsamaid variante, sest rahalist katet kogu projektile ei ole. "Kui me teedeehituses üldse raha ei loeks, kui meil oleks võimalik ellu viia ideaalprogramm, siis kahtlemata ehitataks need teed välja vähemalt põhimaanteede ulatuses, kolmes suunas ja 2+2 laiuses kohe. Paraku isegi Mäoni neljarealise tee ehitamisel ei ole praegusel hetkel pooles mahus veel rahalist katet olemas," ütles minister.

Kitsam tee ja õhem asfalt

Säästumeetmete rakendamine riigile sedavõrd olulises tee-ehituses oli ka põhjuseks, miks Riigikogu liikmed Henn Põlluaas, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Silla esitasid 18. detsembril 2017 ministrile arupärimise Tallinna-Tartu maantee projekti normidele mittevastavuse kohta.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu teelõik ja Ardu-Võõbu teelõik on ette nähtud I klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h. Vastavalt tee projekteerimise määrusele peab vastavate teelõikude ristlõige olema iga sõiduraja kohta 3,75 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2,5 meetrit.

Arupärijad juhtisid tähelepanu, et kõnealuste teelõikude projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,5 meetrit, mis on 25 cm võrra kitsam kui peaks. Sama lugu on kindlustatud peenra laiusega, mis on 2 meetrit, kuid peaks olema 50 cm laiem. Kummagi projekti raames on projekteeritud jätta välja ehitamata viimane kiht asfaltbetooni.

Arupärijad märkisid, et tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus. Tulenevalt sellest sooviti ministrilt saada selgitusi.

Minister rõhub Rootsi kogemusele

Simson märkis oma vastuses, et majandus- ja taristuministri määrus "Tee projekteerimise normid" lubab kasutada teede projekteerimisel Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks.

„Otsimaks võimalusi piiratud vahendite olukorras saavutada maksimaalset tulemust, on Maanteeamet aastate jooksul uurinud paljude erinevate riikide praktikaid. Sageli kasutatakse Eestis teede projekteerimiseks Rootsi norme, mis tagavad Põhjamaade tasemel liiklusohutuse,“ ütles Simson.

Ta selgitas, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel aluseks Rootsis kehtivates teeprojekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiused. „Sõiduradade laius 3,5 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2 meetrit võimaldab analoogselt Aruvalla–Kose lõiguga hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist,“ põhjendas minister.

Ta lisas, et Euroopa maanteeametite peadirektorite nõukogu koostatud juhendmaterjalis, mis käsitleb ohutu teega külgnevate alade projekteerimist, on esitatud informatsioon eri riikides kasutatavate teepeenarde laiuste kohta. Ka antud kokkuvõttest selgub, et teepeenar laiusega 2 meetrit on antud lahenduse puhul piisav.

TTÜ teadlane Eestit Rootsiga ei võrdleks

Simson viitas ka Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide seisukohale otstarbekusest lähtuvalt võimalusele maanteekiirustel rajalaiuse vähendamiseks 25 sentimeetri võrra senise 3,75 asemel 3,5 ja senise 3,5 asemel 3,25.  „See võimaldaks vähendada ehituskulusid, seejuures liiklusohutust halvendamata,“ märkis Simson.

Minister selgitas, et tänaste väiksemate koormuste juures on võimalik loobuda kõige pealmisest asfaldikihist ning ehitada see siis, kui liikluskoormus seda nõuab. Seega tähendab viimase asfaltbetoonikihi ehitamise edasilükkamine sisuliselt etapiviisilist ehitamist. Ministri sõnul vastab rajatav konstruktsioon tänastele koormustele ning pealmise asfaldikihi ehitamine tulevikus ei põhjusta täna tee läbivajumist.

TTÜ teadlane Tiit Metsvahi tunnistas aga eile ERR-i Aktuaalsele Kaamerale, et seadused lubavad tõepoolest kasutada Põhjamaade norme, kuid sellisel juhul tuleks arvestada kõikide Rootsi tingimustega. "Rootsis, kui selliseid teid teha, väga hoolega vaadatakse järele, missugune on kohalik võrk, kas meil on sinna kogujateed vaja, kas kohalikule võrgule saab inimesi suunata, eelkõige kergliiklejaid. Kui seda saab, siis pole väga hullu nende ristlõigetega. Tõsi, mulle isiklikult tundub, et kaugus sellest /.../ sisemisest sõidurajast kuni piirdeni on väga väike," kommenteeris Metsvahi.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,63 0.2094628
Brasiilia reaal BRL 4,32 0.0023124
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051151
Filipiinide peeso PHP 62,60 0.0815413
Hiina jüaan CNY 8,02 0.1636825
Hongkongi dollar HKD 9,07 0.0297678
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0040487
Iisraeli seekel ILS 4,22 -0.0663633
India ruupia INR 85,58 0.2189901
Indoneesia ruupia IDR 17615,93 0.1073476
Islandi kroon ISK 134,44 0.0223198
Jaapani jeen JPY 129,73 0.2705209
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0066494
LAV rand ZAR 16,63 0.0024054
Lõuna-Korea vonn KRW 1306,00 -0.245186
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.0166351
Mehhiko peeso MXN 21,86 0.2632665
Norra kroon NOK 9,43 -0.0127178
Poola slott PLN 4,29 -0.0209707
Rootsi kroon SEK 10,36 -0.0144742
Rumeenia leu RON 4,66 0.0085839
Singapuri dollar SGD 1,59 0.062751
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0681818
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2188375
Taani kroon DKK 7,46 0.0187698
Tai baht THB 37,81 0.0698647
Tšehhi kroon CZK 25,81 0.0193731
Türgi liir TRY 6,71 0.2673957
Ukraina grivna UAH 32,31 0.0086657
Ungari forint HUF 322,35 -0.0589074
USA dollar USD 1,16 -0.0172712
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.147167
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.1717721
Vene rubla RUB 75,81 -0.2275602

Valdkonna töökuulutused