Teemaks vajab veel sättimist

Rainer Rohtla
Rainer Rohtla

Teekasutustasu raskematele veokitele on õige, aga suuremad saastajad on praegu jäänud tähelepanuta, kirjutab DPD Eesti tegevjuht Rainer Rohtla.

Aasta algus tõi ka Eestisse teekasutustasu üle 3,5tonnise täismassiga veokitele. Selle maksu kehtestamine on mõistlik. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus veokite teekasutustasu puudus. Samas vajab teetaristu arendamist ja hooldamist, vähetähtis ei ole ka keskkonna säästmise aspekt, mille peale meie seadusetegijad ilmselt kuigi põhjalikult siiski ei ole mõelnud.

Eri valitsused on kütuseaktsiisi tõuse õigustanud vajadusega investeerida teedesse. Samal eesmärgil kehtestati raskeveokimaks ning nüüd ka teekasutustasu. Kui seda arengut vaadata, siis tekib küsimus, milline maks järgmiseks ja kuhu see varem lubatud raha aktsiisidelt siis kaob. Alati on riigi ootus olnud suurem sellest, mida tegelikult on saavutatud.

Teemaksu suuruse rakendamisel ei ole lähtutud saastenäitajatest ega sellest, kuidas suunata ettevõtteid soetama uuemaid veovahendeid, mis on keskkonnasäästlikumad ja turvalisemad. Jah, teekasutustasu on üle 12tonniste veokite puhul diferentseeritud euroklassi kaupa, kuid see diferentseerimine ei ole mõistlik ega kajasta tegelikkuses veovahendite saastehulka. Kui vaadata euroklassi mootorite saastemahte, siis see erinevus on sõltuvalt saastenäitajast isegi kuni 89–98%. Samas Eesti teemaksu maksimaalne diferentserimine on näiteks 12tonnisel veokil, millel on koos haagisega vähemalt neli telge, 1000–1300 eurot aastas ehk umbes 30%. Praegu ei ole teekasutustasu keskkonnamõju aspekt piisavalt läbipaistev ega loogiline.

Riigil tuleks seada normid, mis mahus teekasutustasu järgmistel aastatel muutub, ja anda selge keskkonnamõjualane sisend. Näiteks kui praegu maksab üle 12tonnine nelja teljega euroklassi 0–3. klassi veok 1300 eurot aastas, siis 2019 võiks olla makse 1800 eurot ja 2020, aastal 2200 eurot. Samas aga võiks langetada VI klassi keskkonnasäästlikumate veokite teekasutusmaksu praeguselt 1000 eurolt 2019. aastaks 500 eurole ja 2020. aastal 300 euro peale. Planeeritud tasude muutus vähemalt kolme aasta peale võimaldab ettevõtjatel teha mõistliku aja jooksul muudatusi oma investeeringute kavas ning ei piira konkurentsi.

Loe pikemalt Äripäevast

Osale arutelus

  • Rainer Rohtla, DPD Eesti tegevjuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0702741
Brasiilia reaal BRL 4,44 1.2200128
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102297
Filipiinide peeso PHP 60,65 0.0907666
Hiina jüaan CNY 7,84 0.4817857
Hongkongi dollar HKD 8,88 -0.2706983
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0175075
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.0359368
India ruupia INR 79,08 -0.3226742
Indoneesia ruupia IDR 16508,40 -0.1365316
Islandi kroon ISK 123,84 -0.1290323
Jaapani jeen JPY 124,91 -0.904403
Kanada dollar CAD 1,49 0.5943536
LAV rand ZAR 16,58 2.7175395
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,61 0.5576935
Malaysia ringgit MYR 4,64 -0.101195
Mehhiko peeso MXN 21,82 1.9322317
Norra kroon NOK 9,59 0.4851165
Poola slott PLN 4,34 0.9068291
Rootsi kroon SEK 10,44 0.6384169
Rumeenia leu RON 4,66 0.1870204
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.0063996
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.1795332
Šveitsi frank CHF 1,12 -0.266099
Taani kroon DKK 7,45 0.0228099
Tai baht THB 37,71 -0.0935193
Tšehhi kroon CZK 25,82 0.5022191
Türgi liir TRY 6,83 -5.2095476
Ukraina grivna UAH 31,08 -0.1644515
Ungari forint HUF 324,97 0.7190454
USA dollar USD 1,13 -0.2733204
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.0173913
Valgevene rubla BYN 2,32 0.1639132
Vene rubla RUB 76,32 1.5412738

Valdkonna töökuulutused