Autor: Logistikauudised.ee • 15. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käesoleva aasta detsembri seisuga läbis 2017. aastal Eesti õhuruumi 205 660 lendu. Möödunud aastal prognoositi 2017. aasta lennuliikluse kasvuks 2,9%, kuid aastaga on prognoositu tõusnud rohkem kui kaks korda, jõudes 7,5%-ni. Seejuures on tänavune lennuliikluse kasv olnud viimase kuue aasta suurim.

“Oleme lendude arvu kasvuks palju ära teinud. Soodne hind ja vabalt planeeritavate trassidega õhuruumi loomine on kindlasti mõjutanud lennufirmasid meie kasuks otsustama,” selgitas pressiteates lennuliikluse kasvu Eesti Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) tegevuht Tanel Rautits, kelle sõnul on lennuliikus kasvavas trendis ka ülemaailmsel tasandil. Ühe põhjusena nimetab Rautits globaalselt kasvavat rahvaarvu ja sellega kaasnevat reisijate- ja kaubamahtude kasvu. “Teiselt on odavlennufirmadega tulnud terav konkurents ja surve piletihindadele, lisaks madalad kütusehinnad, mis on muutnud lendamise kättesaadavamaks suuremale hulgale inimestest,” tõdes Rautits.

Keskmiselt fikseeriti Eesti õhuruumis käesoleval aastal 613 lendu päevas, mis on aastataguse ajaga võrreldes 49 lendu rohkem. Neist lendudest 473 on ülelennud ehk lennud, mis Eesti lennuväljadelt ei stardi ega maandu, 114 Eestist startivad või maanduvad lennud ning 27 kohalikud ehk Eesti-sisesed lennud. Kui 2016. aasta tihedaimal lennuliikluse päeval fikseeriti Eesti õhuruumis 717 lendu, siis selle aasta tihedaima lennuliiklusega päev oli 3. juuni, mil tehti kokku 791 õhulendu. Neist lendudest 100 olid Tartu Lennupäevade raames tehtud kohalikud lennud.

Kuivõrd Eesti asub Soome ja Euroopa ning Aasia ja Venemaa suunaliste lennukoridoride alas, moodustasid ka sel aastal enamiku ehk 77% Eesti õhuruumi lendudest ülelennud. “Enim toimus ülelende Kagu-Eesti piirkonnas ning jätkuvalt on kõige suuremad liiklusvood Kaug-Ida ja Lääne-Euroopa vahel. Palju on ka Helsingist ja Helsingisse lendajaid,” ütles Rautits, lisades, et lennuliiklusele on mõju avaldanud ka Euroopa Liidu eesistumine. “Tallinna Lennuvälja liiklus on olnud tugevas kasvutrendis terve II poolaasta jooksul,” tõdes Rautits.

Võrreldes möödunud aastaga on lisaks ülelendudele suurenenud ka kohalike ning rahvusvaheliste lendude arv: kohalikud lennud läbisid 2017. aastal Eesti õhuruumi 8942 ning rahvusvahelised lennud 38 136 korda. Nagu varasematel aastatel, sooritas ka 2017. aastal enim lende Eesti õhuruumis Soome rahvuslik lennufirma Finnair. EANS-i tegevjuhi sõnul suureneb lennuliiklus tulevikus veelgi. “Euroopa lennundusstatistikat haldav Statfor prognoosib 2018. aasta lennuliikluse kasvuks 3–5%, kuid usun, et tegelikkus on sellest numbrist suurem,” arvas Rautits.