Autor: Logistikauudised.ee • 27. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peter Vesterbacka ja tema Soome partnerid korraldasidd Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste visiidi Soome ja Eestisse 20.-26. novembrini, mille eesmärgiks oli tutvustada Helsingi-Tallinna vahelist tunneliprojekti.

Tallinna-Helsingi tunneliprojekti juhtiv Peter Vesterbacka, kes on tuntud kui mobiilimängu „Angry Birds“ looja, soovib ehitada merealuse tunneli erasektori rahastusega. Tunneli maksumuseks on hinnanguliselt 15 miljardit eurot, milleks Vesterbacka ei otsi maksuraha Soome või Eesti riigilt ega Euroopa Liidult, vaid tegemist on eraprojektiga. Tema projekti kohaselt võiks Tallinna-Helsingi tunneli ehitus alata juba lähiaastatel.

Abilinnapea Aivar Riisalu märkis pressiteates, et antud projekti puhul on heaks uudiseks see, et Peter Vesterbacka ja tema koostööpartnerite pakutud tunneli projekt ei ole mitte mingis mõttes seotud Rail Balticu tulekuga. „Ehk see on täielikult iseseisev projekt, mis baseerub erakapitalile, investoritele ja parimatele maailmatasemel inseneriteadmistele. Projekti teeb atraktiivseks see, et sellega saaks huvi korral alustada palju lähemas perspektiivis ning selle eesmärk oleks sulandada kaks põhjamaa pealinna üheks kaksiklinnaks, millest on palju ka varem juttu olnud. Tunnel muudaks Tallinna ja Helsingi ühiseks äri- ja kultuuriruumiks, tõmbaks ligi uusi investeeringuid,“ nentis Riisalu.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on kaksiklinn visioonina juba aastaid nii Tallinna kui ka Helsingi linnarahvast lummanud. „Kõikidest tunneli projektidest on Peter Vesterbacka poolt presenteeritud projekt mulle kui rohelisele kõige vastuvõetavam,“ tõdes Izmailova. „See, et tunnel on rajatav ja tasuv ka ilma Eestimaad lõhkuva uue Rail Balticu trassita, on igati positiivne uudis.“

Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamist ja tasuvusuuringuid teostab Eesti ja Soome erinevate ametite ning Helsingi ja Tallinna linna ühine projekt FinEst Link. FinEst Link projekti raames uuritakse, millised võiksid olla pikaajalised arengud Tallinna ja Helsingi vahel, mis aitaksid murekohti vähendada. Projekti käigus analüüsitakse, kas merealuse raudteetunneli ehitamine Helsingi ja Tallinna vahele on tasuv ning kas praegu toimiv praamiühendus kahe linna vahel on linnade jaoks piisav. Tunnel ühendaks omavahel kahe riigi pealinnad ning tänu Rail Balticale oleks tunnel osa ühtsest Euroopa Liidu transpordivõrgustikust.