Autor: Heija-Liis Ristikivi • 29. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogus on arutlusel uus autoveoseadus. Kuidas ja kui palju see vedajate elu muudab?

Muudatusi on eelnõus kajastamist leidnud mitmeid, kuid neid, mis minu arvates on olulisemad ning mõjutavad vedajate tööd, võib välja tuua kaks:

Täpsustatud on protsessi osaliste vastutus, eeskätt saatja ja vedaja vastutus. Tegemist on võlaõigusseaduses kirjeldatud tsiviilõigusliku vastutuse ja autoveoseaduses kirjeldatud haldusõigusliku vastutuse kooskõlla viimisega koos sellega kaasnevate sanktsioonidega.Veondusettevõtte veokorraldaja kohustuste kirjeldamine ning vastutuse kasv ja selle kooskõlla viimine Euroopa Liidu tavadega.

Kuivõrd autoveoseaduse rakendamine nõuab mitme rakendusakti vastuvõtmist, siis lõplikku hinnangut on raske anda.

Jüri Suursoo räägib pakendamisest ja kinnitamisest tulenevatest ohtudest 14. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil. Uuri programmi SIIT ja registreeru SIIN.

Kas ohtlike veoste vedamisel petetakse palju? Tehakse seda pigem teadmatusest või teadlikult?

Probleem on tõsine, mitmed eksperdid on viidanud olulistele rikkumistele ja nende rikkumiste osakaalu hinnatakse erinevalt. Iga reegel, sealhulgas ka ohtlike veoste vedamiste reeglid, on täitmiseks. Nende täitmisest kõrvalehiilimine kahjustab neid, kes reegleid täidavad. Rikkumiste põhjused on nii teadmatusest (eriti veosesaatjate poolselt) kui ka teadlikult (lootuses, et midagi ei juhtu) majandusliku edu saamiseks.

Milline on teie nägemus vedude tulevikustsenaariumist?

Senikaua, kui tootmine ja tarbimine toimub erinevates kohtades, ei saa veoste vedamiseta kuidagi hakkama. Eesti ekspordi/impordi vedude tuleviku kujundab globaliseerumine ja uued turud ning tarnijad. Kindlasti tulevad uued kaasaegsemad tehnilised ja tehnoloogilised lahendused. Protsessi aeg hakkab määrama tänasest olulisemat rolli. Mida suurem on ühiskonna rikkus, seda vähem saavad määravaks  kulutused ja hind. Keskkonnasõbralikkus ja energiatarbimise minimeerimine jäävad oluliseks ja võivad kujuneda ka piiravaks teguriks.