Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüs tõstatab robootikaseaduse loomise vajaduse

Waymo Chrysler Pacifica teeb testsõite USAs.
Waymo Chrysler Pacifica teeb testsõite USAs.

Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi vaheraport on jõudnud järeldusele, et tehnoloogilisi arenguid silmas pidades on mõistlik tervikseadusena välja töötada robootikaseadus, mis looks aluse mistahes robot-agentide regulatsiooniks, teatas MKM.

Vaheraporti koostamisel jõudsid Riigikantselei ja advokaadibüroo Triniti eksperdid arusaamisele, et ainult liiklusseaduse muudatustest ei piisaks ning isejuhtivaid sõidukeid on vajalik vaadelda laiemas juriidilis-poliitilises kontekstis, mis tagaks tehnoloogianeutraalse õiguskeskkonna.

Triniti vandeadvokaadi ja partneri Karmen Turki sõnul ei ole otstarbekas luua regulatsiooni ainult isejuhtivatele sõidukitele, kui samad küsimused tõstatuvad ka isekauplevatele börsirobotitele, iseopereerivatele arst-masinate ja muude tehisintellekti sisaldavate tehnoloogiate puhul.

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõuniku Marten Kaevatsi sõnul on Eestil võimalus olla eesliinil ja kujundada õigusruumi ajaks, mil iseotsustavad ja -õppivad robotid on tehnoloogiline reaalsus. „Juhul kui robootika ja tehisintelligentsi reguleerimine tundub kellelegi segase teemana, siis võib seda lihtsustatult võrrelda mütoloogiast tuntud krattide reguleerimisega. Meil on kuskil olemas ja tulemas inimesi aitavad robotkratid, kelle pädevus, volitused ja vastutus iseseisvaks tegutsemiseks tuleb õiguslikult paika panna. Nelja rattaga robotid on lihtsalt ühed nendest,“ selgitas Kaevats pressiteates. „Vaheraport on üks hea lähtekoht, millele tuginedes on võimalik seda teemat kõigil avalikult arutada.“

Vaheraportis analüüsitakse eelkõige robootikaõigust ning peaasjalikult kahte lähenemist Eesti õigusele. Esiteks, omistada tehisintellekti sisaldavale masinale ehk robotitele teatud juhtudel isikustaatusega sarnane seisund. Seda juhul, kui robot on võimeline tegema otsuseid ja tegutsema väliskeskkonnast saadud informatsiooni alusel, siis tsiviilkäibe tagamiseks peaksid selliselt roboti poolt sõlmitavad tehingud olema kehtivad nn robotipidaja suhtes. Viimast muidugi vaid juhul kui robotipidaja soovib, et tema robotil oleks pädevus tehinguid tema nimel sõlmida. Näiteks, kas isejuhtiv auto võib käia „ise“ hoolduses ning selle eest tasuda või osutada Uberi-laadset taksoteenust samal ajal kui omanik sõidukit ei kasuta.

Teiseks, robot osaleb tsiviilkäibes lisaks isikusarnasele subjektile ka objektina, mida saab müüa, vahetada ning selle vahendusel võib tekkida kolmandatele isikutele kahju. Selliste olukordade jaoks analüüsib raport eelkõige roboti ja looma sarnasusi ning teeb ettepaneku rakendada tsiviilõiguslikku analoogiat ehk robot ei ole asi, kuid talle kohaldatakse asja kohta sätestatut ning ka vastutus roboti kaudu tekitatud kahju eest on nn vastutus suurema ohu allika eest. Vastutavaks oleks robotipidaja analoogselt loomapidajaga – ehk olenemata süüst.

Vandeadvokaat Karmen Turki sõnul analüüsitakse raportis eraldi ka alternatiive eeltoodule, näiteks kuidas laiendada robotipidaja tahteavaldust selliselt, et roboti tehtud tehing oleks kaetud selle pidaja tahtega, kuidas tagada liiklusseaduse, -järelevalve toimimine isejuhtivate sõidukite kontekstis jmt.

Möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhtivate sõidukite ekspertrühma üheks ülesandeks on analüüsida õigusruumi muutmise vajadusi. Riigikantselei korraldas aprillis riigihanke isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi analüüsi läbiviimiseks. Edukaks kuulutati Triniti Advokaadibüroo pakkumine ning tänaseks on valminud vaheraport kui üks hanketulemeid.

Analüüsi täistekst on leitav siit.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0569008
Brasiilia reaal BRL 4,46 0.0874969
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,23 -0.2372631
Hiina jüaan CNY 7,90 0.1941353
Hongkongi dollar HKD 9,14 0.0590984
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0081172
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.1249764
India ruupia INR 80,25 -0.1058069
Indoneesia ruupia IDR 16892,21 0.2830592
Islandi kroon ISK 124,02 0.0080639
Jaapani jeen JPY 131,00 0.0763942
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0582713
LAV rand ZAR 15,69 -0.3360309
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,98 0.0333197
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0444106
Mehhiko peeso MXN 22,18 0.0112728
Norra kroon NOK 9,57 -0.1773864
Poola slott PLN 4,33 -0.2143993
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.0356644
Rumeenia leu RON 4,65 0.0989481
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.1880406
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0223614
Šveitsi frank CHF 1,16 0.0085992
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 38,93 -0.0508334
Tšehhi kroon CZK 25,87 -0.1813831
Türgi liir TRY 5,61 0.3667854
Ukraina grivna UAH 30,79 0.1066476
Ungari forint HUF 325,62 -0.183925
USA dollar USD 1,17 0.1031016
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.2144803
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.0903342
Vene rubla RUB 73,87 -0.1924023

Valdkonna töökuulutused