Grinbergsi sõnul ei pruugi isejuhtivad sõidukid vähendada liiklusummikuid, kuid võivad muuta nende olemust nii, et seisuaeg ei tähenda enam ajakaotust. „Inimesed on üha vähem seotud kindla töökohaga ja töötada võib ka rongi või bussiga sõites. Autot juhtides ei ole küll praegu võimalik arvutit kasutada, kuid isejuhtivas sõidukis oleks olukord teine ning võimalik, et isiklikku transporti kasutaks siis praegusest veelgi rohkem inimesi,“ ütles Grinbergs.
Goodyeari ja Londoni Majandus- ja Poliitteaduste kooli koostöös Euroopa autojuhtide seas läbi viidud uuringust selgub, et juhtidele pakub huvi võimalus kasutada roolimisele kuluvat aega muudeks tegevusteks, näiteks lõõgastumiseks või töötamiseks.
Juba praegu leidub sõidukeid, mis on võimelised liikuma liiklusummikutes iseseisvalt, sõitma sekundeid sõidureast kõrvale kaldumata, lülitama automaatselt kaugtuled ümber lähituledeks, vähendama kiirust takistuse tuvastamisel või peatuma ning sisse lülitama avariisignaali, kui juht peaks magama jääma. 2016. aastal toimunud Genfi rahvusvahelisel autonäitusel tutvustas ka Goodyear oma visiooni tulevikuautodest - tehisintellektiga kerarehvi Eagle 360 Urban, mis on võimeline tunnetama, otsustama, kuju muutma ja suhtlema. Rehv tunnistati ajakirja Time poolt aasta üheks paremaks leiutiseks.
Grinbergsi sõnul on rehvid tähtis aspekt isejuhtivate sõidukite tehnoloogiate arengus, kuna nende kvaliteedist ja kulumisest sõltuvad auto omadused teel. Isejuhtiv sõiduk peab oskama ümbritsevast keskkonnast andmeid lugeda, õppida ja kohaneda ning rehvid saavad saata autole keskkonnast aktuaalset informatsiooni.
Grinbergsi sõnul ei ole infrastruktuur aga praegu isejuhtivateks autodeks valmis. „Kuna isejuhtivad sõidukid orienteeruvad enamasti sõiduradade märgistusest, siis peaks nende turule toomiseks uuendama suurema osa teede märgistusest, teed ei tohiks olla auklikud ning puud ja põõsad varjata liiklusmärke ja valgusfoore,“ ütles Grinbergs.