Autor: Logistikauudised.ee • 20. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tähtis, et riiklike kultuurimälestiste hulgas oleks tasakaalustatult esindatud ka olulisemad näiteid Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. „Eriti 20. sajandi teine pool ehk sõjajärgne arhitektuur on mälestiste hulgas vähe esindatud. Võib küll tunduda, et meie ümber on palju nõukogude perioodi hooneid, aga selle ajastu arhitektuuri paremikku on väga vähe säilinud,“ ütles Jänes pressiteate vahendusel.

Nii Valga raudteejaama (ehitatud 1949) kui ka Narva raudteejaama (ehitatud 1953) peahoone peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal on valdavalt säilinud ka algne interjöör. 

Valga ja Narva raudteejaamade peahoonete mälestiseks tunnistamise ettepanek tuli pärast uurimisprojekti, kui Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007 kuni 2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. sajandi arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ning perioodi 1870 kuni 1991. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mida uuriti lähemalt. Neist omakorda 114 kohta tehti ettepanek need mälestiseks tunnistada.

Nii Narva kui ka Valga vaksalihooned on endiselt raudteejaamadena kasutuses, mis tagab nende kõige parema säilimise. Seniajani on Eestis kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet.