Kaubalaevad ei mahu enam sadamatesse ära

Suurimad kaubalaevad on nii hiiglaslikud, et ei mahu enam ära sadamatesse ja laevasõidu­kanalitesse. Sellest hoolimata kestab võidujooks üha suuremate laevade ehitamiseks, kirjutab septembri Imeline Teadus.

Praegu on maailma suurim konteinerilaev OOCL Hong Kong, mis mahutab 21 413 TEUd (TEU ehk twenty-foot equivalent unit tähendab standardset merekonteinerit pikkusega 20 jalga ehk 6,1 meetrit). See alus võib pardale võtta näiteks üle miljoni konteineritesse pakitud pesumasina.

Hiigelsuured alused on laevakompaniide mõnevõrra hilinenud reaktsioon sajandi algu­se kõrgetele kütusehindadele (üks suur laev on ökonoomsem kui mitu väikest) ja madalatele laenuintressi määradele, mis võimaldasid firmadel hoogsalt uusi laevu tellida. Samas on megalaevad kaasa toonud ka ootamatuid majanduslikke tagajärgi: konteinervedu on muutunud üliodavaks, selle kasumlikkus on kahanenud kunagiselt 15 protsendilt vaid ühele protsendile.

Hiigellaevade väikesed ekspluatatsioonikulud ahvatlevad ka reisilaevade reedereid. Maailma suurim kruiisi- ehk ristluslaev – 362 meetri pikkune Harmony of the Seas, mis veeskati 2016. aastal – on tõeline ujuv linn, kuhu mahub 6780 reisijat ja 2300 meeskonnaliiget ehk kogu Keila linna rahvas.

Paraku on suurushullustusel oma hind: hiigellaevad vajavad ka tohutuid sadamakaisid. Juba praegu pole maailma suurimatel konteinerilaevadel võimalik silduda ühegi Põhja-Ameerika linna sadamas.

Üha suuremate laevade ehitamise põhjus pole üksnes majandusliku kasu lootus. Kaubalaevandus on aastaid olnud kõige rohkem loodust reostav majandusharu maailmas, mistõttu on riigid hakanud nõudma kaubalaevade heitgaaside ja muu reostuse vähendamist.

Suurem laev, väiksem reostus

Näiteks Põhja- ja Läänemerel sõita soovivad laevad peavad 2021. aastaks vähendama oma heitgaasides kahjulike lämmastik­oksiidide (tähistatakse lühendiga NOx) hulka 75 protsendi võrra. Mida rohkem konteinereid laevale mahub, seda väiksemaks kujuneb reostusenäitaja konteineri kohta, mistõttu hiiglaslik laev võimaldab kaubalaevandust rohelisemana näidata.

Samal ajal tuleb aga laiendada, süvendada ja pikemaks kaevata sadamabasseine, et need suudaksid vastu võtta rohkem kui nelja jalgpallistaadioni suuruseid aluseid. Kail seisvad kraanadki tuleb kõrgemaks ehitada – praegu ulatuvad need juba 20korruselise maja kõrguseni.

Konteineri ja reisilaevade pikkuse kasvamine võrreldavaks pilvelõhkujate kõrgusega ei sea surve alla üksnes sadamaid. Panama kanal on üle saja aasta olnud kaubalaevade sõlmpunkt, kuid 2007. aastal oli kanalit haldav ettevõte sunnitud eraldama ligi 5 miljardit eurot, et ehitada üheksa aasta jooksul kanalile lisasõidurada ja laiemad lüüsikambrid. Kanali ümberehitus lõppes

Viimase kümnendi jooksul on Panama kanal seetõttu kaotanud palju väärtuslikke konteinerilaeva läbisõite oma konkurendile Suessi kanalile.

Tulekul veelgi suuremad

Praegused suurimad konteinerilaevad mahutavad üle 20 000 TEU ja OOCL Hong Kong üle 21 000. Paljude reederite hinnangul on sellega saavutatud piir, millest edasi liikuda pole mõistlik. Ehkki praegustest veelgi suuremad laevad oleksid ökonoomsemad ja keskkonnasäästlikumad, leidub täna­päeval maailmas kõigest 20 sadamat, mis suudavad vastu võtta laevu mahutavusega üle 19 000 TEU.

Ehkki sadamad laiendavad end palavikuliselt, ei ole kõigil neil lihtsalt füüsiliselt ruumi uute hiigelkaide rajamiseks. Sellest hoolimata räägitakse kaubalaevanduses juba uuest ülimast transpordilahendusest: 35 000 konteinerit kanda suutvate kaubalaevade klassist, mille esimesed alused on juba joonestuslaual.

Pikemalt loe hiigellaevadest septembri Imelisest Teadusest.

Vaata ka www.imelineteadus.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0378621
Brasiilia reaal BRL 4,26 0.0610243
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0614376
Filipiinide peeso PHP 59,80 0.0619154
Hiina jüaan CNY 7,70 0.0610485
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0606013
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0619771
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.062054
India ruupia INR 80,94 0.0618123
Indoneesia ruupia IDR 16108,46 0.0616205
Islandi kroon ISK 137,72 0.16
Jaapani jeen JPY 124,78 0.064154
Kanada dollar CAD 1,51 0.0265587
LAV rand ZAR 15,73 0.0610633
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,99 0.0618057
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0599649
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.0618255
Norra kroon NOK 9,72 0.0617379
Poola slott PLN 4,29 0.0629723
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0624171
Rumeenia leu RON 4,70 0.0616943
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0583128
Suurbritannia nael GBP 0,88 0
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0618921
Taani kroon DKK 7,47 0.0616382
Tai baht THB 36,08 0.0615644
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0586717
Türgi liir TRY 6,04 -0.1487038
Ukraina grivna UAH 31,76 0.0617533
Ungari forint HUF 317,93 0.0629465
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0593683
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615536
Vene rubla RUB 75,22 0.0617234

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019