Kaubalaevad ei mahu enam sadamatesse ära

Suurimad kaubalaevad on nii hiiglaslikud, et ei mahu enam ära sadamatesse ja laevasõidu­kanalitesse. Sellest hoolimata kestab võidujooks üha suuremate laevade ehitamiseks, kirjutab septembri Imeline Teadus.

Praegu on maailma suurim konteinerilaev OOCL Hong Kong, mis mahutab 21 413 TEUd (TEU ehk twenty-foot equivalent unit tähendab standardset merekonteinerit pikkusega 20 jalga ehk 6,1 meetrit). See alus võib pardale võtta näiteks üle miljoni konteineritesse pakitud pesumasina.

Hiigelsuured alused on laevakompaniide mõnevõrra hilinenud reaktsioon sajandi algu­se kõrgetele kütusehindadele (üks suur laev on ökonoomsem kui mitu väikest) ja madalatele laenuintressi määradele, mis võimaldasid firmadel hoogsalt uusi laevu tellida. Samas on megalaevad kaasa toonud ka ootamatuid majanduslikke tagajärgi: konteinervedu on muutunud üliodavaks, selle kasumlikkus on kahanenud kunagiselt 15 protsendilt vaid ühele protsendile.

Hiigellaevade väikesed ekspluatatsioonikulud ahvatlevad ka reisilaevade reedereid. Maailma suurim kruiisi- ehk ristluslaev – 362 meetri pikkune Harmony of the Seas, mis veeskati 2016. aastal – on tõeline ujuv linn, kuhu mahub 6780 reisijat ja 2300 meeskonnaliiget ehk kogu Keila linna rahvas.

Paraku on suurushullustusel oma hind: hiigellaevad vajavad ka tohutuid sadamakaisid. Juba praegu pole maailma suurimatel konteinerilaevadel võimalik silduda ühegi Põhja-Ameerika linna sadamas.

Üha suuremate laevade ehitamise põhjus pole üksnes majandusliku kasu lootus. Kaubalaevandus on aastaid olnud kõige rohkem loodust reostav majandusharu maailmas, mistõttu on riigid hakanud nõudma kaubalaevade heitgaaside ja muu reostuse vähendamist.

Suurem laev, väiksem reostus

Näiteks Põhja- ja Läänemerel sõita soovivad laevad peavad 2021. aastaks vähendama oma heitgaasides kahjulike lämmastik­oksiidide (tähistatakse lühendiga NOx) hulka 75 protsendi võrra. Mida rohkem konteinereid laevale mahub, seda väiksemaks kujuneb reostusenäitaja konteineri kohta, mistõttu hiiglaslik laev võimaldab kaubalaevandust rohelisemana näidata.

Samal ajal tuleb aga laiendada, süvendada ja pikemaks kaevata sadamabasseine, et need suudaksid vastu võtta rohkem kui nelja jalgpallistaadioni suuruseid aluseid. Kail seisvad kraanadki tuleb kõrgemaks ehitada – praegu ulatuvad need juba 20korruselise maja kõrguseni.

Konteineri ja reisilaevade pikkuse kasvamine võrreldavaks pilvelõhkujate kõrgusega ei sea surve alla üksnes sadamaid. Panama kanal on üle saja aasta olnud kaubalaevade sõlmpunkt, kuid 2007. aastal oli kanalit haldav ettevõte sunnitud eraldama ligi 5 miljardit eurot, et ehitada üheksa aasta jooksul kanalile lisasõidurada ja laiemad lüüsikambrid. Kanali ümberehitus lõppes

Viimase kümnendi jooksul on Panama kanal seetõttu kaotanud palju väärtuslikke konteinerilaeva läbisõite oma konkurendile Suessi kanalile.

Tulekul veelgi suuremad

Praegused suurimad konteinerilaevad mahutavad üle 20 000 TEU ja OOCL Hong Kong üle 21 000. Paljude reederite hinnangul on sellega saavutatud piir, millest edasi liikuda pole mõistlik. Ehkki praegustest veelgi suuremad laevad oleksid ökonoomsemad ja keskkonnasäästlikumad, leidub täna­päeval maailmas kõigest 20 sadamat, mis suudavad vastu võtta laevu mahutavusega üle 19 000 TEU.

Ehkki sadamad laiendavad end palavikuliselt, ei ole kõigil neil lihtsalt füüsiliselt ruumi uute hiigelkaide rajamiseks. Sellest hoolimata räägitakse kaubalaevanduses juba uuest ülimast transpordilahendusest: 35 000 konteinerit kanda suutvate kaubalaevade klassist, mille esimesed alused on juba joonestuslaual.

Pikemalt loe hiigellaevadest septembri Imelisest Teadusest.

Vaata ka www.imelineteadus.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.076746
Brasiilia reaal BRL 4,30 0.1397526
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153398
Filipiinide peeso PHP 59,95 0.1888337
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.1337409
Hongkongi dollar HKD 8,83 -0.0871051
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.014822
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.1105079
India ruupia INR 81,53 -0.5343484
Indoneesia ruupia IDR 16671,57 -0.2500395
Islandi kroon ISK 140,04 -0.0642261
Jaapani jeen JPY 128,38 -0.0778331
Kanada dollar CAD 1,49 -0.1472557
LAV rand ZAR 16,23 -0.464326
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,57 0.0313192
Malaysia ringgit MYR 4,73 -0.0549416
Mehhiko peeso MXN 23,11 -0.0786973
Norra kroon NOK 9,60 0.1303468
Poola slott PLN 4,30 0.069891
Rootsi kroon SEK 10,27 0.5058956
Rumeenia leu RON 4,66 0.0665936
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0449698
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0229832
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1407707
Taani kroon DKK 7,46 0.018768
Tai baht THB 37,17 -0.02421
Tšehhi kroon CZK 25,99 0.2352487
Türgi liir TRY 6,17 -0.2118884
Ukraina grivna UAH 31,37 -0.203285
Ungari forint HUF 322,67 0.0154981
USA dollar USD 1,13 -0.1151563
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.3476801
Valgevene rubla BYN 2,42 0.2198988
Vene rubla RUB 76,46 -0.4790195

Valdkonna töökuulutused