Kaubalaevad ei mahu enam sadamatesse ära

Suurimad kaubalaevad on nii hiiglaslikud, et ei mahu enam ära sadamatesse ja laevasõidu­kanalitesse. Sellest hoolimata kestab võidujooks üha suuremate laevade ehitamiseks, kirjutab septembri Imeline Teadus.

Praegu on maailma suurim konteinerilaev OOCL Hong Kong, mis mahutab 21 413 TEUd (TEU ehk twenty-foot equivalent unit tähendab standardset merekonteinerit pikkusega 20 jalga ehk 6,1 meetrit). See alus võib pardale võtta näiteks üle miljoni konteineritesse pakitud pesumasina.

Hiigelsuured alused on laevakompaniide mõnevõrra hilinenud reaktsioon sajandi algu­se kõrgetele kütusehindadele (üks suur laev on ökonoomsem kui mitu väikest) ja madalatele laenuintressi määradele, mis võimaldasid firmadel hoogsalt uusi laevu tellida. Samas on megalaevad kaasa toonud ka ootamatuid majanduslikke tagajärgi: konteinervedu on muutunud üliodavaks, selle kasumlikkus on kahanenud kunagiselt 15 protsendilt vaid ühele protsendile.

Hiigellaevade väikesed ekspluatatsioonikulud ahvatlevad ka reisilaevade reedereid. Maailma suurim kruiisi- ehk ristluslaev – 362 meetri pikkune Harmony of the Seas, mis veeskati 2016. aastal – on tõeline ujuv linn, kuhu mahub 6780 reisijat ja 2300 meeskonnaliiget ehk kogu Keila linna rahvas.

Paraku on suurushullustusel oma hind: hiigellaevad vajavad ka tohutuid sadamakaisid. Juba praegu pole maailma suurimatel konteinerilaevadel võimalik silduda ühegi Põhja-Ameerika linna sadamas.

Üha suuremate laevade ehitamise põhjus pole üksnes majandusliku kasu lootus. Kaubalaevandus on aastaid olnud kõige rohkem loodust reostav majandusharu maailmas, mistõttu on riigid hakanud nõudma kaubalaevade heitgaaside ja muu reostuse vähendamist.

Suurem laev, väiksem reostus

Näiteks Põhja- ja Läänemerel sõita soovivad laevad peavad 2021. aastaks vähendama oma heitgaasides kahjulike lämmastik­oksiidide (tähistatakse lühendiga NOx) hulka 75 protsendi võrra. Mida rohkem konteinereid laevale mahub, seda väiksemaks kujuneb reostusenäitaja konteineri kohta, mistõttu hiiglaslik laev võimaldab kaubalaevandust rohelisemana näidata.

Samal ajal tuleb aga laiendada, süvendada ja pikemaks kaevata sadamabasseine, et need suudaksid vastu võtta rohkem kui nelja jalgpallistaadioni suuruseid aluseid. Kail seisvad kraanadki tuleb kõrgemaks ehitada – praegu ulatuvad need juba 20korruselise maja kõrguseni.

Konteineri ja reisilaevade pikkuse kasvamine võrreldavaks pilvelõhkujate kõrgusega ei sea surve alla üksnes sadamaid. Panama kanal on üle saja aasta olnud kaubalaevade sõlmpunkt, kuid 2007. aastal oli kanalit haldav ettevõte sunnitud eraldama ligi 5 miljardit eurot, et ehitada üheksa aasta jooksul kanalile lisasõidurada ja laiemad lüüsikambrid. Kanali ümberehitus lõppes

Viimase kümnendi jooksul on Panama kanal seetõttu kaotanud palju väärtuslikke konteinerilaeva läbisõite oma konkurendile Suessi kanalile.

Tulekul veelgi suuremad

Praegused suurimad konteinerilaevad mahutavad üle 20 000 TEU ja OOCL Hong Kong üle 21 000. Paljude reederite hinnangul on sellega saavutatud piir, millest edasi liikuda pole mõistlik. Ehkki praegustest veelgi suuremad laevad oleksid ökonoomsemad ja keskkonnasäästlikumad, leidub täna­päeval maailmas kõigest 20 sadamat, mis suudavad vastu võtta laevu mahutavusega üle 19 000 TEU.

Ehkki sadamad laiendavad end palavikuliselt, ei ole kõigil neil lihtsalt füüsiliselt ruumi uute hiigelkaide rajamiseks. Sellest hoolimata räägitakse kaubalaevanduses juba uuest ülimast transpordilahendusest: 35 000 konteinerit kanda suutvate kaubalaevade klassist, mille esimesed alused on juba joonestuslaual.

Pikemalt loe hiigellaevadest septembri Imelisest Teadusest.

Vaata ka www.imelineteadus.ee

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0316396
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.1018376
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204562
Filipiinide peeso PHP 62,73 0.3664117
Hiina jüaan CNY 7,93 -0.0327716
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0880033
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0162371
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.1364224
India ruupia INR 80,65 0.0732074
Indoneesia ruupia IDR 16979,02 0.0331696
Islandi kroon ISK 124,45 0.0241119
Jaapani jeen JPY 130,16 -0.3521666
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0064897
LAV rand ZAR 15,73 0.2038074
Lõuna-Korea vonn KRW 1324,05 0.1914462
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0462107
Mehhiko peeso MXN 22,34 0.2139301
Norra kroon NOK 9,58 -0.0709035
Poola slott PLN 4,32 -0.0323849
Rootsi kroon SEK 10,38 -0.0009633
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0279438
Singapuri dollar SGD 1,60 0.0062606
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0336247
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0687462
Taani kroon DKK 7,45 -0.0429259
Tai baht THB 39,10 0.2227497
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0386683
Türgi liir TRY 5,59 -0.6419832
Ukraina grivna UAH 31,02 0.1022851
Ungari forint HUF 325,14 -0.0092259
USA dollar USD 1,17 0.0938086
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0871283
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0343009
Vene rubla RUB 74,34 -0.0322717

Valdkonna töökuulutused