Autor: Logistikauudised.ee • 17. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepiti kokku, et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja investeeritakse nii, et raudteede läbilaskevõime säiliks. Samuti otsustati luua eeldused ohutuse parandamiseks, milleks kulutatakse taristuinvesteeringute programmi raha.

Valitsus otsustas lõpetada Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise alates 2019. aastast, sest selle raudteelõigu tehniline seisukord ja kiiruse hoidmine üle 60 km/h eeldaks üle 17 miljoni euro investeeringuid – see ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus, vahendas valitsuse pressibüroo.

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussidega, samas säilib rongiühendus Lellest Tallinna ja Viljandi suunal. Samuti jääb alles Lelle raudteejaam.

Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, sealhulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinna-Tartu raudtee ja Tallinna-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee.

MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euroses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga 1:30. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.

Autor: Äripaev