Transaviabaltika tähistab täna esimese lennuaasta täitumist

Leedu lennuettevõttel täitub täna Eestis esimene aasta regionaallendude teenindamisel. Esimene lend, mis taastas lennuühenduse suursaartega startis mullu 20. juuni varahommikul Tallinnast Kärdlasse.

Lennuettevõte esindaja Rene Musta sõnul möödus esimene teenindusaasta vastavalt kavandatule. „Suuri üllatusi ei esinenud, olime suursaarte teenindamiseks hästi valmistunud ja seda vaatamata ka asjaolule, et leping maavalitsustega kirjutati alla vaid päev enne lendama hakkamist,“ ütles Must pressiteate vahendusel ja täpsustas siinjuures, et teada oli ka tõdemus, et Kärdla lennuväli on ilmastikutundlik. Lennuettevõtte esindaja nentis samas et hiliskevadel - mais ja juunis ei oleks muidugi uskunud, et ilm nii palju ninanipsu teeb.

Rääkides lendajate arvukusest tõi lennuettevõtte esindaja välja, et Kuressaare suunal oli esimesel teenindusaastal lennuki keskmiseks täituvuseks 58 protsenti ja Hiiumaa suunal jäi vastav lennuki keskmine täitumus 37 protsendi lähedale.

Eelmise aasta juunist käesoleva aasta juunikuuni on kokku lennanud Saartelennuliinidega 21 539 reisijat sh Kuressaare suunal 13 242 reisijat ja Kärdla suunal 8 297 reisijat.  Maikuus lendas Kuressaare suunal 1359 reisijat ja Kärdla suunal 807 reisijat. 

Transaviabaltikale on enim muret valmistanud Tallinn-Kärdla-Tallinn lennusuund ja seda põhjusel, et Kärdla lennuväljal puudub lennuki maandumist toetav täppismaandumise seade. Võrreldes Kärdla lennuvälja Kuressaare lennuväljaga tuleb märkida, et Kärdla lennuväljale on kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tingitud miinimumnõuded lennuki maandumiseks. Nimetatud asjaolu tingis ka Transaviabaltikal talvekuudel üsna arvukal määral lendude tühistamisi. 

Oluliseks töövõiduks pidas lennuettevõtte esindaja kodulehe vahendusel onlines piletimüügisüsteemi täiendust, mille tulemusena saab aprillikuust lisaks pangalinkide kaudu ka krediitkaardiga piletite eest tasuda. „Eelmisel paaril aastal, Eesti mõningates lennuettevõtetes aset leidnud probleemid mõjutasid ka meie tegemisi. Pidime tõsist tööd tegema, et taastada Eesti siseriikliku lennunduse usaldust krediidiasutuste ja koostööpartnerite silmis,“ märkis Must. 

Pangalinkide vahendusel on võimalik tasuda lennukipiletite eest mitte ainult Eestis tegutsevate pankade kaudu, vaid ka paljudes teistes riikides tegutsevate pankade pangalinkide läbi. Krediitkaardiga maksevõimaluse avanemine on loonud Musta sõnul mugavama olukorra nii ettevõtjatele kui ka välismaalastele, kes soovivad ööpäevaringselt toimiva piletibroneerimise süsteemi vahendusel Hiiumaale või Saaremaale endale sobivaks ajaks lennupiletit soetada. Tänu krediitkaardiga maksevõimalusele, on piletimüük muutunud efektiivsemaks nii ettevõtte- kui kliendivaates. 

Käesoleval aastal korrastati ka suursaari teenindava lennuki välisilmet. „Sel kuul tegime enda Jetstream 32 lennukile disainiuuenduse, mille tulemusena on meil täiesti uus kujundus lennukisabal. Uus kujundus annab selgemalt edasi nii värvis kui sõnas mis lennuliiniga tegu on,“ kirjeldas lennuettevõtte esindaja disainivärskendust ja kutsus reisijaid seda juba oma silmaga uudistama.  „Oleme veendumusel, et reisijad on meid omaks võtnud ja tulevikuvaates annab Kärdla lennuväljale planeeritav investeering lennuki maandumist abistavasse süsteemi kindlust, et Kärdla suunaliste lendude tühistamisi jääb vähemaks“ märkis lennuettevõtte esindaja Rene Must.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankel saarte lennuühenduse pidamiseks tegi kolmest pakkujast parima pakkumise Leedu ettevõte Transaviabaltika. Leping pakkumuse võitnud ettevõttega kestab kuni 31. maini 2019.  Transaviabaltika lennuliinide projektinimetus Eestis on Saartelennuliinid, mis teenindab maavalitsustega sõlmitud lepingute läbi lende Kuressaarde ning Kärdlasse Taastunud lennuühenduse esimene lend suunal Tallinn-Kärdla startis 20. juuni hommikul 2016. aastal kell 7.00 ja suunal Tallinn-Kuressaare sama päeva hommikul kell 8.35.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1260955
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.1407261
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,10 0.5016639
Hiina jüaan CNY 7,73 0.2816645
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.1659695
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0134637
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.2623483
India ruupia INR 81,09 0.1717173
Indoneesia ruupia IDR 16189,47 0.494107
Islandi kroon ISK 137,62 0
Jaapani jeen JPY 124,75 0
Kanada dollar CAD 1,51 0.3453085
LAV rand ZAR 15,81 0.5231243
Lõuna-Korea vonn KRW 1283,09 0.3135066
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.1391059
Mehhiko peeso MXN 21,82 0.5860059
Norra kroon NOK 9,74 0.1861106
Poola slott PLN 4,29 -0.0046611
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.1607952
Rumeenia leu RON 4,70 -0.0659056
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1554505
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.2493483
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0883548
Taani kroon DKK 7,46 0.0200986
Tai baht THB 36,15 0.1723698
Tšehhi kroon CZK 25,57 -0.0351824
Türgi liir TRY 6,09 0.5118552
Ukraina grivna UAH 31,77 0.0330588
Ungari forint HUF 317,93 0.012583
USA dollar USD 1,14 0.211249
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2610501
Valgevene rubla BYN 2,44 0.2132284
Vene rubla RUB 75,59 0.4855963

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019