LNG-kütusest on saamas laevanduse megatrend

Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.
Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.

17. - 18. mail Eestis toimuval LNG konverentsil „LNG as a source of energy and fuel for transport in the Baltic Sea Region“ arutatakse selle üle, millist tulevikku LNG kütuste kasutamine laevanduses kujundab, milliseid väljakutseid esitab ning millised plaanid on LNG punkerdamiseks Euroopas. Konverentsi esimene päev toimus Muuga sadamas ja teine päev leiab aset Tallinki LNG-kütusel sõitva laeva Megastar pardal.

Konverentsi avas majandus-ja taristuminister Kadri Simson, kes rõhutas LNG-kütuste kasutamise globaalsust lähitulevikus. „Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul globaalne pikavahemaaline gaasiäri, millest LNG moodustab selleks ajaks enamuse. Ennustatakse, et juba paari aasta pärast läbib Panama kanalit iga päev vähemalt üks LNG-laev. Selliseid ennustusi peavad tänased otsustajad tõsiselt võtma,“ nentis Simson.

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on LNG-kütusest saamas laevanduse megatrend, seda eelkõige efektiivsuse ning vähese keskkonnamõju tõttu. 

Läänemere sadamate jaoks on selliste ennustuste valguses oluline teha plaane ja investeeringuid juba täna, et olla valmis suure hulga LNG-laevade teenindamiseks. Läänemeri on üks suurima laevaliiklusega meresid maailmas, ainuüksi Eesti, Soome ja Rootsi pealinnade vahel reisib aastas 12 miljonit inimest. Samuti on Läänemeri oluline kaubatee, ühendades kümmet läänemereäärset riiki, lisaks kasvab ka laevade arv ning suurus. Tihe laevaliiklus toob just Läänemere puhul LNG kui keskkonnale vähem mõju avaldava kütuse olulisuse esile. Samuti toetavad LNG kasutamise kasvu laevanduses järjest karmimad keskkonnanõuded.

Alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi-ja kaubalaevad kasutama keskkonnasõbralikumat kütust ning alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Sellises olukorras on laevafirmadel võimalus valida kolme alternatiivi vahel: kasutada madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada laevale puhastusseadmeid või hakata kasutama LNG-kütust. Kuna LNG on hetkel hinna poolest kallim kui teised nimetatud valikud, võib suurte LNG-terminalide rajamine hetkel, mil nõudlus alles tekkimas on, riskantne tunduda.

Ettevõttel Vopak E.O.S. on selliste riskide hajutamiseks plaan olemas. „Alustasime regionaalse LNG-terminali plaaniga juba 2012. aastal. Praeguseks oleme aru saanud, et mõistlik on arendada terminali järk-järgult, alustades väiksema terminaliga ja rajades seejärel suure terminali, mis vastab turu nõudlusele. Meil on kinnitatud LNG-terminali plaan, mis on kavandatud Muuga sadamasse. Ehitustegevusega saame lähiajal algust teha ning terminali esimene faas mahuga 4000 kuupmeetrit valmib paari aasta pärast,“ selgitas Vopak E.O.S.-i ärijuht Sten Aamer konverentsil esinedes.

LNG konverentsi esimesel päeval keskenduti LNG teemadele laiemalt ning teisel päeval on fookus laevaomanikke puudutavatel teemadel – LNG-punkerdamine, varustus ning laevade tehnoloogiline pool.

LNG konverentsi korraldab Poola ettevõte Actia Forum ning konverentsi ametlikud partnerid on Tallinna Sadam, Tallink ja Vopak E.O.S.

Rahvusvahelise Merendusorganistasiooni (IMO) ja ELi nõuete kohaselt ei tohi 2015. aastast alates laevakütuse väävli sisaldus eripiirkonnas SECA (sulphur emission control area), mille alla kuuluvad Läänemeri ja  Põhjameri, ületada 0,10%. Eelnimetatud nõuet on võimalik kõige paremini täita LNG  kasutusele võtmisel laevade kütusena. Selleks omakorda on vajalik tagada laevade punkerdamine LNG-ga  LNG-terminali vahendusel. Veeldatud gaas (LNG) on üheks puhtamaks, väävli- ja tahkete osakeste vaba laevakütus.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,53 0.033363
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,01 0.351155
Hiina jüaan CNY 7,84 0.061258
Hongkongi dollar HKD 9,54 0.160692
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.040379
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.135889
India ruupia INR 77,83 0.051422
Indoneesia ruupia IDR 16281,00 0.067609
Islandi kroon ISK 125,63 0.145084
Jaapani jeen JPY 135,71 0.066364
Kanada dollar CAD 1,52 0.101569
LAV rand ZAR 14,94 -0.47416
Lõuna-Korea vonn KRW 1304,20 0.400307
Malaysia ringgit MYR 4,83 0.205453
Mehhiko peeso MXN 22,83 0.106574
Norra kroon NOK 9,61 0.068906
Poola slott PLN 4,17 -0.009601
Rootsi kroon SEK 9,81 0.015595
Rubla RUB 69,24 -0.015884
Rumeenia leu RON 4,65 0.105507
Singapuri dollar SGD 1,61 0.006193
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.140715
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.074789
Taani kroon DKK 7,45 0.00873
Tai baht THB 38,99 0.154122
Tšehhi kroon CZK 25,39 0.094607
Türgi liir TRY 4,64 -0.302848
Ukraina grivna UAH 35,23 0.501464
Ungari forint HUF 308,23 -0.100473
USA dollar USD 1,22 0.166588
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.127703
Valgevene rubla BRL 3,93 0.160444
Valgevene rubla BYN 24350,00 -1.265104

Valdkonna töökuulutused