LNG-kütusest on saamas laevanduse megatrend

Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.
Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.

17. - 18. mail Eestis toimuval LNG konverentsil „LNG as a source of energy and fuel for transport in the Baltic Sea Region“ arutatakse selle üle, millist tulevikku LNG kütuste kasutamine laevanduses kujundab, milliseid väljakutseid esitab ning millised plaanid on LNG punkerdamiseks Euroopas. Konverentsi esimene päev toimus Muuga sadamas ja teine päev leiab aset Tallinki LNG-kütusel sõitva laeva Megastar pardal.

Konverentsi avas majandus-ja taristuminister Kadri Simson, kes rõhutas LNG-kütuste kasutamise globaalsust lähitulevikus. „Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul globaalne pikavahemaaline gaasiäri, millest LNG moodustab selleks ajaks enamuse. Ennustatakse, et juba paari aasta pärast läbib Panama kanalit iga päev vähemalt üks LNG-laev. Selliseid ennustusi peavad tänased otsustajad tõsiselt võtma,“ nentis Simson.

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on LNG-kütusest saamas laevanduse megatrend, seda eelkõige efektiivsuse ning vähese keskkonnamõju tõttu. 

Läänemere sadamate jaoks on selliste ennustuste valguses oluline teha plaane ja investeeringuid juba täna, et olla valmis suure hulga LNG-laevade teenindamiseks. Läänemeri on üks suurima laevaliiklusega meresid maailmas, ainuüksi Eesti, Soome ja Rootsi pealinnade vahel reisib aastas 12 miljonit inimest. Samuti on Läänemeri oluline kaubatee, ühendades kümmet läänemereäärset riiki, lisaks kasvab ka laevade arv ning suurus. Tihe laevaliiklus toob just Läänemere puhul LNG kui keskkonnale vähem mõju avaldava kütuse olulisuse esile. Samuti toetavad LNG kasutamise kasvu laevanduses järjest karmimad keskkonnanõuded.

Alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi-ja kaubalaevad kasutama keskkonnasõbralikumat kütust ning alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Sellises olukorras on laevafirmadel võimalus valida kolme alternatiivi vahel: kasutada madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada laevale puhastusseadmeid või hakata kasutama LNG-kütust. Kuna LNG on hetkel hinna poolest kallim kui teised nimetatud valikud, võib suurte LNG-terminalide rajamine hetkel, mil nõudlus alles tekkimas on, riskantne tunduda.

Ettevõttel Vopak E.O.S. on selliste riskide hajutamiseks plaan olemas. „Alustasime regionaalse LNG-terminali plaaniga juba 2012. aastal. Praeguseks oleme aru saanud, et mõistlik on arendada terminali järk-järgult, alustades väiksema terminaliga ja rajades seejärel suure terminali, mis vastab turu nõudlusele. Meil on kinnitatud LNG-terminali plaan, mis on kavandatud Muuga sadamasse. Ehitustegevusega saame lähiajal algust teha ning terminali esimene faas mahuga 4000 kuupmeetrit valmib paari aasta pärast,“ selgitas Vopak E.O.S.-i ärijuht Sten Aamer konverentsil esinedes.

LNG konverentsi esimesel päeval keskenduti LNG teemadele laiemalt ning teisel päeval on fookus laevaomanikke puudutavatel teemadel – LNG-punkerdamine, varustus ning laevade tehnoloogiline pool.

LNG konverentsi korraldab Poola ettevõte Actia Forum ning konverentsi ametlikud partnerid on Tallinna Sadam, Tallink ja Vopak E.O.S.

Rahvusvahelise Merendusorganistasiooni (IMO) ja ELi nõuete kohaselt ei tohi 2015. aastast alates laevakütuse väävli sisaldus eripiirkonnas SECA (sulphur emission control area), mille alla kuuluvad Läänemeri ja  Põhjameri, ületada 0,10%. Eelnimetatud nõuet on võimalik kõige paremini täita LNG  kasutusele võtmisel laevade kütusena. Selleks omakorda on vajalik tagada laevade punkerdamine LNG-ga  LNG-terminali vahendusel. Veeldatud gaas (LNG) on üheks puhtamaks, väävli- ja tahkete osakeste vaba laevakütus.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.219574
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,59 -0.171351
Hiina jüaan CNY 7,81 0.076927
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.104427
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,12 0.055895
India ruupia INR 76,56 -0.103993
Indoneesia ruupia IDR 15929,00 -0.012554
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 133,87 0.104692
Kanada dollar CAD 1,49 -0.141853
LAV rand ZAR 16,09 0.039164
Lõuna-Korea vonn KRW 1330,30 -0.172594
Malaysia ringgit MYR 4,98 0.048201
Mehhiko peeso MXN 22,34 -0.158244
Norra kroon NOK 9,40 -0.132623
Poola slott PLN 4,24 0.13225
Rootsi kroon SEK 9,62 0.051468
Rubla RUB 67,66 -0.064984
Rumeenia leu RON 4,60 -0.004347
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.024948
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.236189
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.194738
Taani kroon DKK 7,44 0.003358
Tai baht THB 39,06 -0.127844
Tšehhi kroon CZK 25,67 0.027272
Türgi liir TRY 4,35 0.422828
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.094298
Ungari forint HUF 307,81 -0.058443
USA dollar USD 1,18 -0.158669
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.16672
Valgevene rubla BRL 3,76 -0.090384
Valgevene rubla BYN 23186,00 -0.094794

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017