LNG-kütusest on saamas laevanduse megatrend

Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.
Vopak asub ehitama LNG-terminale Muuga sadamasse.

17. - 18. mail Eestis toimuval LNG konverentsil „LNG as a source of energy and fuel for transport in the Baltic Sea Region“ arutatakse selle üle, millist tulevikku LNG kütuste kasutamine laevanduses kujundab, milliseid väljakutseid esitab ning millised plaanid on LNG punkerdamiseks Euroopas. Konverentsi esimene päev toimus Muuga sadamas ja teine päev leiab aset Tallinki LNG-kütusel sõitva laeva Megastar pardal.

Konverentsi avas majandus-ja taristuminister Kadri Simson, kes rõhutas LNG-kütuste kasutamise globaalsust lähitulevikus. „Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul globaalne pikavahemaaline gaasiäri, millest LNG moodustab selleks ajaks enamuse. Ennustatakse, et juba paari aasta pärast läbib Panama kanalit iga päev vähemalt üks LNG-laev. Selliseid ennustusi peavad tänased otsustajad tõsiselt võtma,“ nentis Simson.

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on LNG-kütusest saamas laevanduse megatrend, seda eelkõige efektiivsuse ning vähese keskkonnamõju tõttu. 

Läänemere sadamate jaoks on selliste ennustuste valguses oluline teha plaane ja investeeringuid juba täna, et olla valmis suure hulga LNG-laevade teenindamiseks. Läänemeri on üks suurima laevaliiklusega meresid maailmas, ainuüksi Eesti, Soome ja Rootsi pealinnade vahel reisib aastas 12 miljonit inimest. Samuti on Läänemeri oluline kaubatee, ühendades kümmet läänemereäärset riiki, lisaks kasvab ka laevade arv ning suurus. Tihe laevaliiklus toob just Läänemere puhul LNG kui keskkonnale vähem mõju avaldava kütuse olulisuse esile. Samuti toetavad LNG kasutamise kasvu laevanduses järjest karmimad keskkonnanõuded.

Alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi-ja kaubalaevad kasutama keskkonnasõbralikumat kütust ning alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Sellises olukorras on laevafirmadel võimalus valida kolme alternatiivi vahel: kasutada madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada laevale puhastusseadmeid või hakata kasutama LNG-kütust. Kuna LNG on hetkel hinna poolest kallim kui teised nimetatud valikud, võib suurte LNG-terminalide rajamine hetkel, mil nõudlus alles tekkimas on, riskantne tunduda.

Ettevõttel Vopak E.O.S. on selliste riskide hajutamiseks plaan olemas. „Alustasime regionaalse LNG-terminali plaaniga juba 2012. aastal. Praeguseks oleme aru saanud, et mõistlik on arendada terminali järk-järgult, alustades väiksema terminaliga ja rajades seejärel suure terminali, mis vastab turu nõudlusele. Meil on kinnitatud LNG-terminali plaan, mis on kavandatud Muuga sadamasse. Ehitustegevusega saame lähiajal algust teha ning terminali esimene faas mahuga 4000 kuupmeetrit valmib paari aasta pärast,“ selgitas Vopak E.O.S.-i ärijuht Sten Aamer konverentsil esinedes.

LNG konverentsi esimesel päeval keskenduti LNG teemadele laiemalt ning teisel päeval on fookus laevaomanikke puudutavatel teemadel – LNG-punkerdamine, varustus ning laevade tehnoloogiline pool.

LNG konverentsi korraldab Poola ettevõte Actia Forum ning konverentsi ametlikud partnerid on Tallinna Sadam, Tallink ja Vopak E.O.S.

Rahvusvahelise Merendusorganistasiooni (IMO) ja ELi nõuete kohaselt ei tohi 2015. aastast alates laevakütuse väävli sisaldus eripiirkonnas SECA (sulphur emission control area), mille alla kuuluvad Läänemeri ja  Põhjameri, ületada 0,10%. Eelnimetatud nõuet on võimalik kõige paremini täita LNG  kasutusele võtmisel laevade kütusena. Selleks omakorda on vajalik tagada laevade punkerdamine LNG-ga  LNG-terminali vahendusel. Veeldatud gaas (LNG) on üheks puhtamaks, väävli- ja tahkete osakeste vaba laevakütus.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,60 0.5397941
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.0350116
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102286
Filipiinide peeso PHP 60,05 0.2453926
Hiina jüaan CNY 7,73 -0.0064711
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.0504055
Horvaatia kuna HRK 7,44 0.0565162
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0263183
India ruupia INR 81,11 0.1333284
Indoneesia ruupia IDR 16108,36 -0.1412795
Islandi kroon ISK 136,80 -0.0146177
Jaapani jeen JPY 124,72 0.0080186
Kanada dollar CAD 1,52 0.0988207
LAV rand ZAR 15,75 0.216307
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,28 0.43021
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.0595036
Mehhiko peeso MXN 21,70 0.2286638
Norra kroon NOK 9,75 0.0708077
Poola slott PLN 4,29 0.0443221
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0253426
Rumeenia leu RON 4,76 -0.0839666
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0452723
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0229727
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0088363
Taani kroon DKK 7,47 -0.0013395
Tai baht THB 36,11 0.1614344
Tšehhi kroon CZK 25,69 -0.0350263
Türgi liir TRY 6,02 0.1447274
Ukraina grivna UAH 31,62 0.0351152
Ungari forint HUF 317,90 0.0251715
USA dollar USD 1,14 0.0527333
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.2267303
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0491018
Vene rubla RUB 75,24 0.0670303

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019