Transpordi- ja logistikasektor tegi valitsusele ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks

Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.
Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.

Transpordi ja logistikavaldkonna ettevõtete esindusorganisatsioonid saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, rahandusminister Sven Sesterile ning riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonidele ühispöördumise vedelkütuste aktsiisi järsu tõusuga kaasnenud sektori konkurentsivõime langusest naaberriikidega võrreldes.

Eesti transpordisektori ettevõtete esindusorganisatsioonide Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) esindajate ümarlaual oli terava tähelepanu all 2016. ja 2017. aastate vedelkütuste aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiinide aktsiisi tõusud. Tõdeti, et Eestis on viimaste aastate vedelkütuse hinnakujunduses olnud toornafta hinnast olulisemal kohal riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Statistikaameti andmetel on eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutanud tarbijahinnaindeksit enim mootorkütuse hinnatõus.

Eelmise aastaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on väga järsk ja mõjutab kogu Eesti konkurentsivõimet. Võrdluseks, et Lätis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud aktsiisid diislikütusele 3% ja bensiinile 7%, meil vastavalt 24% ja 20%. Tänu märgatavale hinnavahele on liitude hinnangul umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, arvutuslikult tangitakse Lätis ca 100 miljonit liitrit vedelkütust ning Eesti riigil jääb saamata orienteeruvalt 45 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Kuigi Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud statistika näitab Eestis 2016. aastal diislikütuse tarbimise tõusu, ei kajasta statistilised numbrid tegelikku olukorda turul, vaid kütuste varumist enne aktsiiside tõusu. Käesoleva aasta aktsiisitõusuks hakati kütust varuma juba eelmise aasta detsembris, kui maale toodi aasta keskmisest kuu kulutusest ca 11% rohkem diislikütust. Aktsiisitõusueelne varumine jätkus ka käesoleva aasta jaanuaris. Eesti Õliühingu hinnangul ei muutu statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseivateks aktsiiside tõusuks.

Sektori ettevõtete esindusorganisatsioonid juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus mõjutab oluliselt Eesti transpordisektori arengut ning on tugev oht Eesti muutumisel ääremaaks. Selleks, et püsida hinnakonkurentsis teiste riikide vedajatega, on juba praegu veondusettevõtted pidanud Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama selleks, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Sellise käitumise tagajärjel pikeneb tarneaeg ca 24 h, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne. Selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime. ELEA hinnangul kasutavad juba praegu Eesti logistikud välisvedajaid, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida ning see tendents on tõusujoonel.

Välisvedajate arvu suurenemist võib prognoosida kasutades ka Eestis, Lätis ja Leedus ostetud veokite müügi võrdlust. Eestis jäävad need numbrid selgelt alla meie naabritele ning see näitab maanteetranspordisektori laienemist Lätis ja Leedus ning selle kahanemist Eestis.

Ääremaastumine ei too kaasa üksnes ühe sektori hääbumise, vaid sellega kaasnevad negatiivsed muutused teistes sfäärides, tööpuuduse kasvamine mõjutab otseselt sotsiaalvaldkonda jne. Juba on märke kütusetanklate võrgustiku kahanemisest Eesti äärealadel, mis samuti mõjutab regionaalset arengut ja tööhõivet.

Üheks oluliseks probleemiks, mille kütuse hinnatõus veel kaasa toob, on varimajanduse kasvamine. Lisaks Eesti – Venemaa „musta kütuse turule“ on lisandumas Eesti – Läti „musta kütuse turg“. Kuna statistilisi andmeid varimajanduse kohta ei ole, siis erialaliitude hinnangul liigub „mustal turul“ ligikaudu 200 000 liitrit vedelkütust kuus, mille eest on Eesti riigile maksud maksmata.

Eelnevat silmas pidades tegid ettevõtete esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku vähendada vedelkütuse aktsiisi määrasid Eestis naaberriikidega samale tasemele (eelkõige Lätiga), sest see:

  • vähendab ohtu Eesti muutumisel ääremaaks;
  • aitab ära hoida Eesti veondussektori hääbumise ning aitab sellel konkurentsivõimelisena püsida teiste riikidega võrreldes;
  • toob Eesti riigi kassasse juurde orienteeruvalt 45 miljonit eurot maksutulu, mis praegu makstakse Läti riigile. Pikemas perspektiivis võib prognoositav maksutulu kahekordistuda, kui vedelkütuse tarbimine Eestis suureneb läbisõitvate veokite arvel (Euroopast Skandinaaviasse suunduvad autod tangiksid Eestis, sest siin on soodsam);
  • hoiab ära varimajanduse tõusu, mis on tingitud vedelkütuse kõrgest hinnast.

Alternatiivseks ettepanekuks on mõningates EL riikides (Poola, Belgia) kasutusel olev maksusoodustus, mis lubab veondusettevõtetel taotleda kütuseaktsiisi osaliselt tagasi.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.0895541
Brasiilia reaal BRL 4,23 0.0899217
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 59,78 0.1490912
Hiina jüaan CNY 7,82 0.0883585
Hongkongi dollar HKD 8,80 0.0967294
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0161679
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.0410519
India ruupia INR 81,79 0.0893283
Indoneesia ruupia IDR 16627,19 0.0891504
Islandi kroon ISK 138,32 -0.0144571
Jaapani jeen JPY 127,61 -0.0469962
Kanada dollar CAD 1,49 0.0336564
LAV rand ZAR 16,25 0.0511015
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,87 0.1550643
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.2811262
Mehhiko peeso MXN 22,89 0.2071028
Norra kroon NOK 9,56 0.0774537
Poola slott PLN 4,30 0.0325347
Rootsi kroon SEK 10,27 0.0594519
Rumeenia leu RON 4,65 0.0193465
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0966059
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0114574
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0067034
Tai baht THB 37,17 -0.0618353
Tšehhi kroon CZK 25,93 0.0578838
Türgi liir TRY 6,14 0.3167399
Ukraina grivna UAH 31,32 0.0891679
Ungari forint HUF 322,16 0.1025386
USA dollar USD 1,12 0.0802354
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0
Valgevene rubla BYN 2,40 0.087668
Vene rubla RUB 76,10 -0.0030222

Valdkonna töökuulutused