Transpordi- ja logistikasektor tegi valitsusele ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks

Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.
Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.

Transpordi ja logistikavaldkonna ettevõtete esindusorganisatsioonid saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, rahandusminister Sven Sesterile ning riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonidele ühispöördumise vedelkütuste aktsiisi järsu tõusuga kaasnenud sektori konkurentsivõime langusest naaberriikidega võrreldes.

Eesti transpordisektori ettevõtete esindusorganisatsioonide Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) esindajate ümarlaual oli terava tähelepanu all 2016. ja 2017. aastate vedelkütuste aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiinide aktsiisi tõusud. Tõdeti, et Eestis on viimaste aastate vedelkütuse hinnakujunduses olnud toornafta hinnast olulisemal kohal riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Statistikaameti andmetel on eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutanud tarbijahinnaindeksit enim mootorkütuse hinnatõus.

Eelmise aastaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on väga järsk ja mõjutab kogu Eesti konkurentsivõimet. Võrdluseks, et Lätis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud aktsiisid diislikütusele 3% ja bensiinile 7%, meil vastavalt 24% ja 20%. Tänu märgatavale hinnavahele on liitude hinnangul umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, arvutuslikult tangitakse Lätis ca 100 miljonit liitrit vedelkütust ning Eesti riigil jääb saamata orienteeruvalt 45 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Kuigi Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud statistika näitab Eestis 2016. aastal diislikütuse tarbimise tõusu, ei kajasta statistilised numbrid tegelikku olukorda turul, vaid kütuste varumist enne aktsiiside tõusu. Käesoleva aasta aktsiisitõusuks hakati kütust varuma juba eelmise aasta detsembris, kui maale toodi aasta keskmisest kuu kulutusest ca 11% rohkem diislikütust. Aktsiisitõusueelne varumine jätkus ka käesoleva aasta jaanuaris. Eesti Õliühingu hinnangul ei muutu statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseivateks aktsiiside tõusuks.

Sektori ettevõtete esindusorganisatsioonid juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus mõjutab oluliselt Eesti transpordisektori arengut ning on tugev oht Eesti muutumisel ääremaaks. Selleks, et püsida hinnakonkurentsis teiste riikide vedajatega, on juba praegu veondusettevõtted pidanud Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama selleks, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Sellise käitumise tagajärjel pikeneb tarneaeg ca 24 h, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne. Selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime. ELEA hinnangul kasutavad juba praegu Eesti logistikud välisvedajaid, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida ning see tendents on tõusujoonel.

Välisvedajate arvu suurenemist võib prognoosida kasutades ka Eestis, Lätis ja Leedus ostetud veokite müügi võrdlust. Eestis jäävad need numbrid selgelt alla meie naabritele ning see näitab maanteetranspordisektori laienemist Lätis ja Leedus ning selle kahanemist Eestis.

Ääremaastumine ei too kaasa üksnes ühe sektori hääbumise, vaid sellega kaasnevad negatiivsed muutused teistes sfäärides, tööpuuduse kasvamine mõjutab otseselt sotsiaalvaldkonda jne. Juba on märke kütusetanklate võrgustiku kahanemisest Eesti äärealadel, mis samuti mõjutab regionaalset arengut ja tööhõivet.

Üheks oluliseks probleemiks, mille kütuse hinnatõus veel kaasa toob, on varimajanduse kasvamine. Lisaks Eesti – Venemaa „musta kütuse turule“ on lisandumas Eesti – Läti „musta kütuse turg“. Kuna statistilisi andmeid varimajanduse kohta ei ole, siis erialaliitude hinnangul liigub „mustal turul“ ligikaudu 200 000 liitrit vedelkütust kuus, mille eest on Eesti riigile maksud maksmata.

Eelnevat silmas pidades tegid ettevõtete esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku vähendada vedelkütuse aktsiisi määrasid Eestis naaberriikidega samale tasemele (eelkõige Lätiga), sest see:

  • vähendab ohtu Eesti muutumisel ääremaaks;
  • aitab ära hoida Eesti veondussektori hääbumise ning aitab sellel konkurentsivõimelisena püsida teiste riikidega võrreldes;
  • toob Eesti riigi kassasse juurde orienteeruvalt 45 miljonit eurot maksutulu, mis praegu makstakse Läti riigile. Pikemas perspektiivis võib prognoositav maksutulu kahekordistuda, kui vedelkütuse tarbimine Eestis suureneb läbisõitvate veokite arvel (Euroopast Skandinaaviasse suunduvad autod tangiksid Eestis, sest siin on soodsam);
  • hoiab ära varimajanduse tõusu, mis on tingitud vedelkütuse kõrgest hinnast.

Alternatiivseks ettepanekuks on mõningates EL riikides (Poola, Belgia) kasutusel olev maksusoodustus, mis lubab veondusettevõtetel taotleda kütuseaktsiisi osaliselt tagasi.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445633
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.3478203
Hiina jüaan CNY 7,72 0.2232548
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.053828
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0430837
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 81,17 0.2705474
Indoneesia ruupia IDR 16179,52 0.4323437
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,60 -0.1202405
Kanada dollar CAD 1,51 0.1726542
LAV rand ZAR 15,73 0.0038138
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,19 0.2431435
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0428018
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1659812
Norra kroon NOK 9,73 0.0215929
Poola slott PLN 4,29 -0.1072061
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0175413
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1020473
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1424963
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053596
Tai baht THB 36,12 0.1069691
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0820922
Türgi liir TRY 6,06 0.1040222
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0437635
Ungari forint HUF 317,64 -0.0786436
USA dollar USD 1,14 0.1144265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3144468
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0041005
Vene rubla RUB 75,41 0.2423329

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019