Transpordi- ja logistikasektor tegi valitsusele ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks

Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.
Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.

Transpordi ja logistikavaldkonna ettevõtete esindusorganisatsioonid saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, rahandusminister Sven Sesterile ning riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonidele ühispöördumise vedelkütuste aktsiisi järsu tõusuga kaasnenud sektori konkurentsivõime langusest naaberriikidega võrreldes.

Eesti transpordisektori ettevõtete esindusorganisatsioonide Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) esindajate ümarlaual oli terava tähelepanu all 2016. ja 2017. aastate vedelkütuste aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiinide aktsiisi tõusud. Tõdeti, et Eestis on viimaste aastate vedelkütuse hinnakujunduses olnud toornafta hinnast olulisemal kohal riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Statistikaameti andmetel on eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutanud tarbijahinnaindeksit enim mootorkütuse hinnatõus.

Eelmise aastaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on väga järsk ja mõjutab kogu Eesti konkurentsivõimet. Võrdluseks, et Lätis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud aktsiisid diislikütusele 3% ja bensiinile 7%, meil vastavalt 24% ja 20%. Tänu märgatavale hinnavahele on liitude hinnangul umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, arvutuslikult tangitakse Lätis ca 100 miljonit liitrit vedelkütust ning Eesti riigil jääb saamata orienteeruvalt 45 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Kuigi Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud statistika näitab Eestis 2016. aastal diislikütuse tarbimise tõusu, ei kajasta statistilised numbrid tegelikku olukorda turul, vaid kütuste varumist enne aktsiiside tõusu. Käesoleva aasta aktsiisitõusuks hakati kütust varuma juba eelmise aasta detsembris, kui maale toodi aasta keskmisest kuu kulutusest ca 11% rohkem diislikütust. Aktsiisitõusueelne varumine jätkus ka käesoleva aasta jaanuaris. Eesti Õliühingu hinnangul ei muutu statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseivateks aktsiiside tõusuks.

Sektori ettevõtete esindusorganisatsioonid juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus mõjutab oluliselt Eesti transpordisektori arengut ning on tugev oht Eesti muutumisel ääremaaks. Selleks, et püsida hinnakonkurentsis teiste riikide vedajatega, on juba praegu veondusettevõtted pidanud Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama selleks, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Sellise käitumise tagajärjel pikeneb tarneaeg ca 24 h, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne. Selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime. ELEA hinnangul kasutavad juba praegu Eesti logistikud välisvedajaid, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida ning see tendents on tõusujoonel.

Välisvedajate arvu suurenemist võib prognoosida kasutades ka Eestis, Lätis ja Leedus ostetud veokite müügi võrdlust. Eestis jäävad need numbrid selgelt alla meie naabritele ning see näitab maanteetranspordisektori laienemist Lätis ja Leedus ning selle kahanemist Eestis.

Ääremaastumine ei too kaasa üksnes ühe sektori hääbumise, vaid sellega kaasnevad negatiivsed muutused teistes sfäärides, tööpuuduse kasvamine mõjutab otseselt sotsiaalvaldkonda jne. Juba on märke kütusetanklate võrgustiku kahanemisest Eesti äärealadel, mis samuti mõjutab regionaalset arengut ja tööhõivet.

Üheks oluliseks probleemiks, mille kütuse hinnatõus veel kaasa toob, on varimajanduse kasvamine. Lisaks Eesti – Venemaa „musta kütuse turule“ on lisandumas Eesti – Läti „musta kütuse turg“. Kuna statistilisi andmeid varimajanduse kohta ei ole, siis erialaliitude hinnangul liigub „mustal turul“ ligikaudu 200 000 liitrit vedelkütust kuus, mille eest on Eesti riigile maksud maksmata.

Eelnevat silmas pidades tegid ettevõtete esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku vähendada vedelkütuse aktsiisi määrasid Eestis naaberriikidega samale tasemele (eelkõige Lätiga), sest see:

  • vähendab ohtu Eesti muutumisel ääremaaks;
  • aitab ära hoida Eesti veondussektori hääbumise ning aitab sellel konkurentsivõimelisena püsida teiste riikidega võrreldes;
  • toob Eesti riigi kassasse juurde orienteeruvalt 45 miljonit eurot maksutulu, mis praegu makstakse Läti riigile. Pikemas perspektiivis võib prognoositav maksutulu kahekordistuda, kui vedelkütuse tarbimine Eestis suureneb läbisõitvate veokite arvel (Euroopast Skandinaaviasse suunduvad autod tangiksid Eestis, sest siin on soodsam);
  • hoiab ära varimajanduse tõusu, mis on tingitud vedelkütuse kõrgest hinnast.

Alternatiivseks ettepanekuks on mõningates EL riikides (Poola, Belgia) kasutusel olev maksusoodustus, mis lubab veondusettevõtetel taotleda kütuseaktsiisi osaliselt tagasi.

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 -0.092871
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,60 -0.154875
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.13975
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.150114
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.072907
India ruupia INR 76,53 -0.144312
Indoneesia ruupia IDR 15909,00 -0.138095
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 133,94 0.157038
Kanada dollar CAD 1,49 -0.084708
LAV rand ZAR 16,11 0.128682
Lõuna-Korea vonn KRW 1332,40 -0.015008
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.13657
Mehhiko peeso MXN 22,33 -0.175678
Norra kroon NOK 9,41 -0.050265
Poola slott PLN 4,23 -0.018892
Rootsi kroon SEK 9,62 0.004886
Rubla RUB 67,72 0.011815
Rumeenia leu RON 4,60 -0.002173
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.074845
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.115296
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.113741
Taani kroon DKK 7,44 0.001343
Tai baht THB 39,05 -0.153413
Tšehhi kroon CZK 25,66 -0.011688
Türgi liir TRY 4,34 0.242606
Ukraina grivna UAH 31,35 -0.136669
Ungari forint HUF 307,76 -0.074677
USA dollar USD 1,18 -0.190064
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.168494
Valgevene rubla BRL 3,76 -0.151527
Valgevene rubla BYN 23176,00 -0.137883

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017