Transpordi- ja logistikasektor tegi valitsusele ettepaneku kütuseaktsiisi langetamiseks

Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.
Eesti transpordisektori konkurentsivõime on tänu aktsiisitõusule kukkunud.

Transpordi ja logistikavaldkonna ettevõtete esindusorganisatsioonid saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, rahandusminister Sven Sesterile ning riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonidele ühispöördumise vedelkütuste aktsiisi järsu tõusuga kaasnenud sektori konkurentsivõime langusest naaberriikidega võrreldes.

Eesti transpordisektori ettevõtete esindusorganisatsioonide Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Autoettevõtete Liidu (AEL) ja Eesti Õliühingu (EÕÜ) esindajate ümarlaual oli terava tähelepanu all 2016. ja 2017. aastate vedelkütuste aktsiisi tõus ning 2018. aastal planeeritavad bensiinide aktsiisi tõusud. Tõdeti, et Eestis on viimaste aastate vedelkütuse hinnakujunduses olnud toornafta hinnast olulisemal kohal riigimaksud. Nii diislikütuse kui bensiini kahe järjestikuse aasta aktsiisitõusud on tarbijatele kütusehinda tõstnud umbes 10 eurosenti liitri kohta. Statistikaameti andmetel on eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutanud tarbijahinnaindeksit enim mootorkütuse hinnatõus.

Eelmise aastaga võrreldes oli diislikütus 25,8% ja bensiin 22,7% kallim. Selline hinnatõus on väga järsk ja mõjutab kogu Eesti konkurentsivõimet. Võrdluseks, et Lätis on viimase kahe aasta jooksul tõusnud aktsiisid diislikütusele 3% ja bensiinile 7%, meil vastavalt 24% ja 20%. Tänu märgatavale hinnavahele on liitude hinnangul umbes 5% Eesti tarbijaid viinud oma tankimise Lätti, arvutuslikult tangitakse Lätis ca 100 miljonit liitrit vedelkütust ning Eesti riigil jääb saamata orienteeruvalt 45 miljoni euro eest makse, mis makstakse praegu Läti riigile.

Kuigi Eesti Vedelkütuseagentuuri kogutud statistika näitab Eestis 2016. aastal diislikütuse tarbimise tõusu, ei kajasta statistilised numbrid tegelikku olukorda turul, vaid kütuste varumist enne aktsiiside tõusu. Käesoleva aasta aktsiisitõusuks hakati kütust varuma juba eelmise aasta detsembris, kui maale toodi aasta keskmisest kuu kulutusest ca 11% rohkem diislikütust. Aktsiisitõusueelne varumine jätkus ka käesoleva aasta jaanuaris. Eesti Õliühingu hinnangul ei muutu statistilised tarbimise numbrid aastate kaupa võrreldavaks enne 2019. aastat, kui puudub kütuse varumine eelseivateks aktsiiside tõusuks.

Sektori ettevõtete esindusorganisatsioonid juhivad valitsuse tähelepanu asjaolule, et aktsiisitõusust tulenev kütuse hinnatõus mõjutab oluliselt Eesti transpordisektori arengut ning on tugev oht Eesti muutumisel ääremaaks. Selleks, et püsida hinnakonkurentsis teiste riikide vedajatega, on juba praegu veondusettevõtted pidanud Skandinaaviamaade, kes on meie olulisemad impordi ja ekspordi partnerid, veoringe pikendama selleks, et veokid saaksid tankida odavat kütust Lätis. Sellise käitumise tagajärjel pikeneb tarneaeg ca 24 h, mis ei ole veondusturu tihedas konkurentsis ja järjest rohkem tarneaegade minimeerimise poole liikuvas protsessis Eesti vedajatele soodne. Selline käitumine ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime. ELEA hinnangul kasutavad juba praegu Eesti logistikud välisvedajaid, kuna Eesti vedajad ei suuda hinna ja tarneajaga konkureerida ning see tendents on tõusujoonel.

Välisvedajate arvu suurenemist võib prognoosida kasutades ka Eestis, Lätis ja Leedus ostetud veokite müügi võrdlust. Eestis jäävad need numbrid selgelt alla meie naabritele ning see näitab maanteetranspordisektori laienemist Lätis ja Leedus ning selle kahanemist Eestis.

Ääremaastumine ei too kaasa üksnes ühe sektori hääbumise, vaid sellega kaasnevad negatiivsed muutused teistes sfäärides, tööpuuduse kasvamine mõjutab otseselt sotsiaalvaldkonda jne. Juba on märke kütusetanklate võrgustiku kahanemisest Eesti äärealadel, mis samuti mõjutab regionaalset arengut ja tööhõivet.

Üheks oluliseks probleemiks, mille kütuse hinnatõus veel kaasa toob, on varimajanduse kasvamine. Lisaks Eesti – Venemaa „musta kütuse turule“ on lisandumas Eesti – Läti „musta kütuse turg“. Kuna statistilisi andmeid varimajanduse kohta ei ole, siis erialaliitude hinnangul liigub „mustal turul“ ligikaudu 200 000 liitrit vedelkütust kuus, mille eest on Eesti riigile maksud maksmata.

Eelnevat silmas pidades tegid ettevõtete esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku vähendada vedelkütuse aktsiisi määrasid Eestis naaberriikidega samale tasemele (eelkõige Lätiga), sest see:

  • vähendab ohtu Eesti muutumisel ääremaaks;
  • aitab ära hoida Eesti veondussektori hääbumise ning aitab sellel konkurentsivõimelisena püsida teiste riikidega võrreldes;
  • toob Eesti riigi kassasse juurde orienteeruvalt 45 miljonit eurot maksutulu, mis praegu makstakse Läti riigile. Pikemas perspektiivis võib prognoositav maksutulu kahekordistuda, kui vedelkütuse tarbimine Eestis suureneb läbisõitvate veokite arvel (Euroopast Skandinaaviasse suunduvad autod tangiksid Eestis, sest siin on soodsam);
  • hoiab ära varimajanduse tõusu, mis on tingitud vedelkütuse kõrgest hinnast.

Alternatiivseks ettepanekuks on mõningates EL riikides (Poola, Belgia) kasutusel olev maksusoodustus, mis lubab veondusettevõtetel taotleda kütuseaktsiisi osaliselt tagasi.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.0310405
Brasiilia reaal BRL 4,76 -0.0273132
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 63,59 0
Hiina jüaan CNY 8,06 0
Hongkongi dollar HKD 9,17 0
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0161634
Iisraeli seekel ILS 4,19 0
India ruupia INR 84,86 0
Indoneesia ruupia IDR 17407,32 0
Islandi kroon ISK 129,30 0.0851459
Jaapani jeen JPY 132,25 0
Kanada dollar CAD 1,52 -0.0065915
LAV rand ZAR 16,80 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1308,78 0
Malaysia ringgit MYR 4,85 0
Mehhiko peeso MXN 22,12 0
Norra kroon NOK 9,57 -0.0177601
Poola slott PLN 4,31 0
Rootsi kroon SEK 10,32 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.0111321
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 38,09 0
Tšehhi kroon CZK 25,58 0
Türgi liir TRY 7,39 0
Ukraina grivna UAH 32,94 0
Ungari forint HUF 324,11 0
USA dollar USD 1,17 0.0085121
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 0
Valgevene rubla BYN 2,44 0
Vene rubla RUB 78,06 0

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

EDUKAS SUURETTEVÕTE otsib TARNEAHELA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

24. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018