Mullu vähenes nii sõitjate- kui ka kaubavedu

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv vähenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3% ning kaubavedu tonnides vähenes 1%, teatab Statistikaamet. Sõitjaid oli rohkem merel ja raudteel, kuid vähem maanteel ja õhus. Kaubavedu maanteel suurenes, kuid raudteel vähenes.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2016. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 207,5 miljonit sõitjat, sellest enamik (92%) maanteel. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2016. aastal 5,4 miljardi sõitjakilomeetrini ja vähenes 2015. aastaga võrreldes 12%.

Maanteetranspordiga veeti 2016. aastal 4% vähem sõitjaid kui 2015. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,9 miljonit, millest 86% ehk ligi 165,0 miljonit oli linnaliinidel (sh trammi ja trolliga) sõitjaid. Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes 2% vähem. Maakonnaliinidel oli ligi 15,7 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2015. aastaga 9%), kaugliinidel 4,2 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,2 miljonit sõitjat (langus 13%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2016. aastal ligi 3 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 12% ja rahvusvahelistel bussivedudel 3%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2016. aastal 9,1 miljonit sõitjat, mis on 5% enam kui 2015. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,3 miljonit sõitjat (kasv 1%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,8 miljonit sõitjat (kasv 7%). Aastaga kasvas meretranspordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2016. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 97% sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 6,9 miljonit sõitjat, mis on 4% rohkem kui 2015. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 6,8 miljonit sõitjat (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 102 800 sõitjat (kasv ligi kaks korda). Aastaga kasvas raudteetranspordi sõitjakäive 11%, ulatudes 2016. aastal 315,9 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2016. aastal 569 500 sõitjat, mis on 15% vähem kui 2015. aastal. Riigisisestel lendudel veeti 9500 sõitjat (poole vähem) ja rahvusvahelistel vedudel 560 000 sõitjat (langus 14%). Aastaga langes õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 35%, ulatudes 2016. aastal ligi 1 miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti veondusettevõtted vedasid 2016. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 65,4 miljonit tonni kaupa, sellest ligi 59% maanteel ja 39% raudteel.

Veondusettevõtete veosekäive ulatus 2016. aastal ligi 11,6 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive kasvas aastaga 1%.

Maanteetranspordiettevõtted vedasid 2016. aastal 38,8 miljonit tonni kaupa, mis on 6% enam kui 2015. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 31,1 miljonit tonni (kasv 17%) ja rahvusvahelistel vedudel 7,7 miljonit tonni kaupa (langus 25%). Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 11% ja ulatus 8,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel vähenes mullu 10%, ulatudes 25,4 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 15,7 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 9,6 miljonit tonni kaupa, mis oli vastavalt 5% enam ja 26% vähem kui 2015. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 25%, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Raudtee kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,2 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Transiitkauba vedu raudteel vähenes aastaga 29%, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo (2016. aastal veeti 2,2 miljonit tonni) üle 3,5 miljoni tonnise vähenemise tõttu. Enim kasvas transiitveostena lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu, mida veeti 2016. aastal 4,4 miljonit tonni ehk 14% enam kui 2015. aastal.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.6931197
Brasiilia reaal BRL 4,50 0.4753722
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.005114
Filipiinide peeso PHP 62,25 0.0787832
Hiina jüaan CNY 7,86 0.5527902
Hongkongi dollar HKD 9,11 -0.2496277
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0473683
Iisraeli seekel ILS 4,23 -0.0023634
India ruupia INR 80,10 0.3181124
Indoneesia ruupia IDR 16795,33 0.235679
Islandi kroon ISK 124,04 -0.1207827
Jaapani jeen JPY 130,98 -0.2589095
Kanada dollar CAD 1,54 0.5481955
LAV rand ZAR 15,74 1.9779906
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,76 0.434204
Malaysia ringgit MYR 4,71 -0.1249815
Mehhiko peeso MXN 22,18 0.8636922
Norra kroon NOK 9,58 0.7827295
Poola slott PLN 4,34 0.7848419
Rootsi kroon SEK 10,37 0.5457859
Rumeenia leu RON 4,65 0.0365615
Singapuri dollar SGD 1,59 0.3904774
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.3820225
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0172102
Taani kroon DKK 7,45 0.0080525
Tai baht THB 38,84 0.2602217
Tšehhi kroon CZK 25,92 0.3600743
Türgi liir TRY 5,59 0.2707743
Ukraina grivna UAH 30,67 0.2441895
Ungari forint HUF 326,70 0.9236662
USA dollar USD 1,16 -0.2663688
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.864385
Valgevene rubla BYN 2,32 0.5585141
Vene rubla RUB 74,01 0.9709771

Valdkonna töökuulutused