Mertsina: naftatoodete tarbimist ohustab teiste seas ka elektriautode levik

Tõnu Mertsina esines täna Kütuseturu Aastakonverentsil
Tõnu Mertsina esines täna Kütuseturu Aastakonverentsil

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles täna toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil, et elektriautod on ilmselt üheks suurimaks ohuallikaks naftatoodete tarbimisele.

Tõnu Mertsina rääkis konverentsil, et nafta nõudluse ja pakkumise juures tuleb arvestada globaalse majandustsükliga. „Praegu näeme, et maailma majanduskasvu väljavaade on paranemas arenenud riikides. Samuti tulevad majanduslangusest välja ka Venemaa ja Brasiilia, mis tähendab suuremat nõudlust ka kütuste järele,“ märkis Mertsina.

Suurem nõudlus tulebki Mertsina sõnul peamiselt tärkavatelt turgudelt. „Kui vaatame 15-20 aastat ette, siis tärkavatel turgudel – Indias, Hiinas, Venemaal ja Indoneesias - väljub madala sissetulekuga inimeste grupist väga kiiresti palju inimesi. Selle ajaga väljub sellest grupist umbes kaks miljardit inimest,“ sõnas Mertsina. „See tähendab, et suureneb nii autode arv kui ka kütuse tarbimine.“ Autode hulk peaks perioodil 2015-2035 kasvama maailmas kahekordseks.

Maailmas tervikuna on nafta nõudlus kasvamas, samuti on see kasvamas tärkavatel turgudel. Nõudluse kasv tuleneb peamiselt maanteetranspordist, lennundusest ja naftakeemiatööstusest. „Samas arenenud riikides ehk OECD riikides kütuste tarbimine väheneb,“ sõnas ta.

„Kütuste nõudlust pikemas vaates mõjutavad osalt kütuste säästlik kasutamine ja ka tehnoloogilised muudatused. Kui ühel pool on tärkavatel turgudel autode ostmine ja kütuse nõudluse kasv, siis teisel pool toimub kütuste tõhusam tarbimine,“ jätkas Mertsina.

Mertsina sõnul on madalama nõudluse taga taastuvenergia osakaalu kasv, mittekonventsionaalsed jõuallikad, puhtama ja madala CO2 heitmega energia, sõidujagamine, juhita sõidukid ja seegi, et autode hulk suureneb peamiselt arenevatel turgudel.

Teiste tegurite kõrval on Mertsina sõnul üks suuremaid naftatoodete osakaalu vähendajaid energiabilansis ka elektriautode levik. „Elektriautod on ilmselt üheks suurimaks ohuallikaks naftatoodete tarbimisele. See sõltub sellest, kui kiiresti langevad patareide hinnad, kui kaua kestavad ja suured on riigi subsiidiumid ning milline on tarbija eelistus elektriautode suhtes,“ selgitas Mertsina.

Naftatoodangut kasvatab peamiselt USA kildanafta

„Kui vaadata OPECi kokkulepet vähendada tootmismahtu, siis praeguse seisuga on sellest kinni pidanud Saudi Araabia. Ka Venemaa oli see riik, kus algselt plaaniti vähendada, kuid riik pole sellest kinni pidanud. See kärbe on 2% maailma naftatoodangust, mis on tegelikult üsna suur number,“ märkis ta.

Mertsina rääkis veel, et USA kildanaftatootjad on järsult oma tegevust aktiivsemaks muutnud ja tootmist suurendanud. „Lähiaastate naftatoodang tuleb peamiselt USA kildanaftast. Praegu on näha, et hinnad pole kerkinud sellisel kiirusel nagu eelmise aasta lõpul, mil kokkulepe sõlmiti, ja tõenäoliselt OPEC oma mai kohtumisel pikendab seda lepet kuue kuu võrra,“ lisas ta. „Naftatoomise tootlikkus on ka oluliselt tõusnud ja ligi 700 kildanafta torni suudavad toota oluliselt rohkem kui aasta või paar tagasi.“

Veel lisas Mertsina, et lähima paari aasta jooksul on hindade ja tootmise juures oluline ka Saudi Araabia naftaettevõtte Aramco IPO. „Ettevõtte turuväärtuseks hinnatakse 400 miljardit kuni 2 triljonit dollarit. Saudid tahavad sellest turule tuua 5% ja see eeldab, et hinnad ei ole väga odavad. Ma arvan, et Saudi Araabia teeb kõik selleks, et hinnad lähiajal võimalikult kõrgele tõsta,“ rääkis Mertsina.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.2624672
Brasiilia reaal BRL 4,29 0.2220197
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255676
Filipiinide peeso PHP 59,90 -0.214914
Hiina jüaan CNY 7,86 0.0547136
Hongkongi dollar HKD 8,88 0.2292361
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0350551
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.1701781
India ruupia INR 81,73 -0.0342457
Indoneesia ruupia IDR 16716,18 -0.0161494
Islandi kroon ISK 140,20 0
Jaapani jeen JPY 128,60 0.1011909
Kanada dollar CAD 1,50 0.1737039
LAV rand ZAR 16,21 -0.3467291
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,50 -0.0179725
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.0421665
Mehhiko peeso MXN 23,06 -0.0394383
Norra kroon NOK 9,62 0.0436722
Poola slott PLN 4,29 -0.0814541
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0009735
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0300765
Singapuri dollar SGD 1,56 0
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1034602
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2462404
Taani kroon DKK 7,46 0.0013404
Tai baht THB 37,26 0.0383907
Tšehhi kroon CZK 26,01 -0.0153787
Türgi liir TRY 6,19 0.2787953
Ukraina grivna UAH 31,51 0.2210468
Ungari forint HUF 322,11 -0.0031044
USA dollar USD 1,13 0.2210824
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1924581
Valgevene rubla BYN 2,42 0.2571121
Vene rubla RUB 75,94 0.1290799

Valdkonna töökuulutused