Autor: Heija-Liis Ristikivi • 24. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2014. aastal volinikukoha Siim Kallaselt üle võtnud Bulc tõdes ühtlasi, et teda üllatas toona digitaliseerimise puudumine transpordipoliitikast. Nüüdseks on digitaliseerumine kindlasti üks peamisi prioriteete.

Euroopa Komisjoni transpordipoliitika põhieesmärk on tema sõnul ühendada omavahel Euroopa riigid, et tugevdada ühisturgu. Ilma tugeva ühisturuta ei ole ka Euroopat, selgitas ta: „Me ei saa endale lubada killustunud ühisturgu, mistõttu on vaja kaotada lõhe ida- ja läänepoolsete riikide vahel.” Kuna raudtee on kõige keskkonnasäästlikum transpordiliik, on see valitud ka CEFi rahastuse prioriteediks. Venitada projektidega ei maksa. „Kui liikmesriigid ei võta end kokku ega hakka oma raudteid paremaks muutma, siis me võtame raha ära,” oli Bulci sõnum enam kui selge.

Teiste prioriteetidena nimetas ta heitgaaside vähendamist ja digitaliseerimist. Raudteede ehitamise kõrval on äärmiselt oluline raudteede sidumine sadamate ja lennujaamadega, et saavutada mugav kaupade liikumine ka erinevate modaalsuste vahel.

Transpordivoliniku sõnul oli ta esimene sellel ametikohal, kes otsustas kaasata transpordi arendamisse ka erakapitali. Erakapitali kaasamise tingis tegelikult vajadus, kuna 2014 – 2020 aastateks ettenähtud 24 miljardit eurot on nüüdseks juba peaaegu ära kasutatud. Ilmselgelt ei ole selline rahastusmudel – lihtsalt raha väljajagamine – jätkusuutlik. Häid projekte jõuab Euroopa Komisjoni lauale aina enam, kuid rahastust neile ei jätku. Viimase taotlusvooru käigus esitati taotlusi enam kui 6,5 korda suuremale summale kui Euroopa Komisjonil on välja jagada.

Et väärilised projektid siiski rahastuseta ei jääks, on loodud EK juurde EFSI ehk Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Investeerijad aga soovivad loomulikult oma raha pealt teenida, mistõttu peavad selle meetme kandidaadid suutma tõestada, et nende projektid tulevikus end ka ära tasuvad.

Volinik Bulc selgitas, et Euroopa Komisjoni jaoks on oluline vaadata suurt pilti: rahastatavad projektid peavad igal juhul olema jätkusuutlikud. Erainvestorite kaasamisel peab alati silmas pidama, et investeerijatel tuleb vastata EL nõudmistele ning järgida EL kehtestatud reegled. Projektid ei seisne ainult ehitamises, neid on vaja hiljem ka üleval pidada.

Ta tõdes, et EK ei saa sundida liikmesriike midagi rajama. „Meie saame ainult saata julgustuseks poliitilisi sõnumeid,” ütles ta. Komisjoni peamine taktika on kindlasti veenmine, et panna riike nägema suurt pilti. Selgitustööga püütakse maandada muresid, mis tekivad alati, kui juttu tehakse piiriülestest projektidest: iga hinna eest konkureerimise asemel tasub teha koostööd teiste riikidega. Harilikult on see osutunud majanduslikult kasulikumaks kõigile osapooltele.