Autor: Logistikauudised.ee • 17. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.