Simson: laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid

KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm, Andres Hunt, Jüri Lember ja Kadri Simson.
KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm,...

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna alanud meremessil esinedes, et Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud. Olukorra parandamiseks on uus valitsus algatanud projekti „Laevad Eesti lipu alla“, mille lõppeesmärk on Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,40 0.34
Brasiilia reaal BRL 3,32 -0.72
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.00
Filipiinide peeso PHP 54,08 0.46
Hiina jüaan (renminbi) CNY 7,44 0.20
Hongkongi dollar HKD 8,39 0.47
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.03
Iisraeli seekel ILS 3,90 0.01
India ruupia INR 70,49 0.30
Indoneesia ruupia IDR 14387,18 0.51
Islandi kroon ISK 290,00 0.00
Jaapani jeen (yen) JPY 121,58 0.32
Kanada dollar CAD 1,43 -0.07
Korea won KRW 1208,01 0.70
Kuld (USD/oz) XAU 1244,50 0.81
Lõuna-Aafrika Vabariigi rand ZAR 13,58 -0.34
Leedu litt LTL 3,45 0.00
Malaisia ringgit MYR 4,78 0.44
Mehhiko peeso MXN 20,51 -0.21
Norra kroon NOK 9,13 -0.03
Poola zlott PLN 4,26 -0.45
Rootsi kroon SEK 9,49 -0.16
Rumeenia leu RON 4,56 0.09
Shveitsi frank CHF 1,08 0.28
Singapuri dollar SGD 1,51 0.39
Suurbritannia naelsterling GBP 0,87 -0.05
Taani kroon DKK 7,44 0.01
Tai baht THB 37,43 0.26
Toornafta (USD/bbl.) BRENT 50,95 -1.41
Türgi liir TRY 3,90 -0.24
Tshehhi kroon (koruna) CZK 27,02 0.00
USA dollar USD 1,08 0.47
Ungari forint HUF 308,29 -0.11
Uus-Meremaa dollar NZD 1,53 0.25
Venemaa rubla RUB 61,81 -0.07
INN INN 1,39 0.18

Valdkonna töökuulutused