Simson: laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid

KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm, Andres Hunt, Jüri Lember ja Kadri Simson.
KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm,...

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna alanud meremessil esinedes, et Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud. Olukorra parandamiseks on uus valitsus algatanud projekti „Laevad Eesti lipu alla“, mille lõppeesmärk on Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,60 0.483304
Brasiilia reaal BRL 4,28 0.0093364
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102286
Filipiinide peeso PHP 60,04 0.2186832
Hiina jüaan CNY 7,72 -0.0634165
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.0212823
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0080737
Iisraeli seekel ILS 4,18 0
India ruupia INR 81,11 0.1345629
Indoneesia ruupia IDR 16104,12 -0.167564
Islandi kroon ISK 136,81 -0.0073089
Jaapani jeen JPY 124,70 -0.0080186
Kanada dollar CAD 1,52 0.0790566
LAV rand ZAR 15,75 0.1997659
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,48 0.3677475
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.034002
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.2064904
Norra kroon NOK 9,75 0.0369432
Poola slott PLN 4,29 0.0256602
Rootsi kroon SEK 10,26 0.027292
Rumeenia leu RON 4,76 -0.1112557
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0452723
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0114863
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0174137
Tai baht THB 36,10 0.1350834
Tšehhi kroon CZK 25,68 -0.0622689
Türgi liir TRY 6,02 0.1979605
Ukraina grivna UAH 31,61 0.0088579
Ungari forint HUF 317,75 -0.022025
USA dollar USD 1,14 0.0263667
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.2446301
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0491018
Vene rubla RUB 75,24 0.0684932

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019