Simson: laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid

KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm, Andres Hunt, Jüri Lember ja Kadri Simson.
KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm,...

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna alanud meremessil esinedes, et Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud. Olukorra parandamiseks on uus valitsus algatanud projekti „Laevad Eesti lipu alla“, mille lõppeesmärk on Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.219574
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,59 -0.171351
Hiina jüaan CNY 7,81 0.076927
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.104427
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,12 0.055895
India ruupia INR 76,56 -0.103993
Indoneesia ruupia IDR 15929,00 -0.012554
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 133,87 0.104692
Kanada dollar CAD 1,49 -0.141853
LAV rand ZAR 16,09 0.039164
Lõuna-Korea vonn KRW 1330,30 -0.172594
Malaysia ringgit MYR 4,98 0.048201
Mehhiko peeso MXN 22,34 -0.158244
Norra kroon NOK 9,40 -0.132623
Poola slott PLN 4,24 0.13225
Rootsi kroon SEK 9,62 0.051468
Rubla RUB 67,66 -0.064984
Rumeenia leu RON 4,60 -0.004347
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.024948
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.236189
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.194738
Taani kroon DKK 7,44 0.003358
Tai baht THB 39,06 -0.127844
Tšehhi kroon CZK 25,67 0.027272
Türgi liir TRY 4,35 0.422828
Ukraina grivna UAH 31,36 -0.094298
Ungari forint HUF 307,81 -0.058443
USA dollar USD 1,18 -0.158669
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.16672
Valgevene rubla BRL 3,76 -0.090384
Valgevene rubla BYN 23186,00 -0.094794

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017