Simson: laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid

KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm, Andres Hunt, Jüri Lember ja Kadri Simson.
KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm,...

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna alanud meremessil esinedes, et Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud. Olukorra parandamiseks on uus valitsus algatanud projekti „Laevad Eesti lipu alla“, mille lõppeesmärk on Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,53 -0.666982
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,73 -0.366377
Hiina jüaan CNY 7,83 -0.823201
Hongkongi dollar HKD 9,52 -0.758223
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.067362
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.496566
India ruupia INR 77,78 -0.893989
Indoneesia ruupia IDR 16260,00 -0.550458
Islandi kroon ISK 125,36 -0.128265
Jaapani jeen JPY 135,50 0.044301
Kanada dollar CAD 1,52 -0.585858
LAV rand ZAR 14,99 -0.353643
Lõuna-Korea vonn KRW 1298,10 -0.437183
Malaysia ringgit MYR 4,81 -0.824232
Mehhiko peeso MXN 22,76 -1.07022
Norra kroon NOK 9,60 -0.508517
Poola slott PLN 4,17 -0.11029
Rootsi kroon SEK 9,81 -0.515103
Rubla RUB 69,20 -0.125573
Rumeenia leu RON 4,65 -0.20611
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.314931
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.867393
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.03315
Taani kroon DKK 7,45 -0.033432
Tai baht THB 38,90 -0.613183
Tšehhi kroon CZK 25,37 -0.224188
Türgi liir TRY 4,65 -0.169484
Ukraina grivna UAH 35,03 -0.458018
Ungari forint HUF 308,70 -0.009717
USA dollar USD 1,22 -0.756129
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.628617
Valgevene rubla BRL 3,92 -0.743663
Valgevene rubla BYN 24646,00 -0.701047

Valdkonna töökuulutused