Simson: laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid

KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm, Andres Hunt, Jüri Lember ja Kadri Simson.
KJõri Muttika juhitud aruteluringis osalesid (vasakult) Tarmo Kõuts, Valdo Kalm,...

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas täna alanud meremessil esinedes, et Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud. Olukorra parandamiseks on uus valitsus algatanud projekti „Laevad Eesti lipu alla“, mille lõppeesmärk on Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamine.

„Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta kuidagi meie laevandussektori arengut. Samas on selge, et Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Valitsus on võtnud enda üheks südameasjaks Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise,“ rääkis meremessi paneeldiskusioonis esinenud Simson.

Selleks, et tuua kaubalaevad taas Eesti lipu alla, tuleb muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, sest välismaine ja Eesti registreerimata ettevõte ei maksa Eesti päritolu töötaja eest sotsiaalmaksu. Sektori maksukeskkonda muutes tuleb arvestada nii laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega kui ka kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.

„Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu nad ei saaks konkureerida teiste sarnase valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Seetõttu tuleb ka meil kaaluda erisusi. Ei ole kahtlust, et Eesti on mereriik ning laevandussektoril on potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Selle nimel tuleb aga samme astuda,“ lõpetas majandus- ja taristuminister.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,55 0.2334025
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.456095
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153359
Filipiinide peeso PHP 61,55 0.4537516
Hiina jüaan CNY 7,48 0.4768493
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.4277993
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.009473
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.4174307
India ruupia INR 79,26 0.4549775
Indoneesia ruupia IDR 16460,27 0.0990636
Islandi kroon ISK 123,62 0.00809
Jaapani jeen JPY 128,01 0.4630356
Kanada dollar CAD 1,52 0.5824729
LAV rand ZAR 14,61 0.5450041
Lõuna-Korea vonn KRW 1257,37 0.2415613
Malaysia ringgit MYR 4,66 0.48107
Mehhiko peeso MXN 22,83 0.2957163
Norra kroon NOK 9,53 0.2471421
Poola slott PLN 4,31 -0.1785383
Rootsi kroon SEK 10,21 -0.1524927
Rumeenia leu RON 4,65 0.4995027
Singapuri dollar SGD 1,57 0.352
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.4686786
Šveitsi frank CHF 1,16 0.6592072
Taani kroon DKK 7,45 -0.0120826
Tai baht THB 37,33 0.4863816
Tšehhi kroon CZK 25,72 0.0194462
Türgi liir TRY 5,50 0.2661902
Ukraina grivna UAH 30,59 0.4547977
Ungari forint HUF 318,95 -0.0908407
USA dollar USD 1,17 0.4549356
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2200285
Valgevene rubla BYN 2,35 0.475334
Vene rubla RUB 72,67 0.2996235

Valdkonna töökuulutused