Hoogne ekspordikasv tõi 2016. aastal kaasa rekordilise jooksevkonto ülejäägi

Möödunud aastal ületas jooksevkonto ülejääk esmakordselt poole miljardi euro piiri. Suure ülejäägi põhjustas mahukas kaupade ja teenuste väljavedu, mis eriti hoogustus aasta teisel poolel, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kristo Aab.

Võrdluses 2015. aastaga suurenes jooksevkonto ülejääk ligikaudu 100 miljoni euro võrra ja seda peamiselt väiksema tulude väljavoolu tõttu. Viimaste aastatega võrreldes jooksevkonto ülejäägi suurenemine siiski selgelt aeglustus, mis on kooskõlas Eesti Panga majandusprognoosiga.

Lisaks headele eksporditulemustele kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis jätkuvalt kaupade ja teenuste sissevedu. Aasta kokkuvõttes suurenes kaupade sissevedu üle 3% ja teenuste sissevedu koguni üle 8%. Kui aasta esimeses pooles toetas kaubaimpordi kasvu kapitalikaupade ehk investeeringuteks mõeldud toodete sissevedu, siis aasta lõpuni samasugust tempot hoida ei suudetud ning neljandas kvartalis veeti kapitalikaupu sisse isegi vähem kui aasta varem. See viitab (ettevõtete) ettevaatlikkusele investeeringute tegemisel ning üldise investeerimisaktiivsuse oodatust tagasihoidlikumale taastumisele. Seda kinnitab ka maksebilansi finantskonto, mis näitab, et välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti otseinvesteeringuid vähem, kui sealt raha välja viidi ehk n-ö uut raha investeerimiseks 2016. aastal riiki ei tulnud.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid 2016. aastal rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti aasta kokkuvõttes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe kerkis selle taustal aasta kokkuvõttes –37%ni SKPst. Ülejäägis jooksevkonto loob eeldused netoinvesteerimis­positsiooni paranemiseks ning praeguse trendi jätkudes võiks Eesti järgnevate aastate jooksul jõuda ka Euroopa Komisjoni soovitatud  –35%ni.1

1 Euroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ja on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35% SKPst.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126743
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0339805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,46 0
Hiina jüaan CNY 7,93 0
Hongkongi dollar HKD 9,20 0
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.1258645
Iisraeli seekel ILS 4,25 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 16961,81 0
Islandi kroon ISK 124,50 0.0803859
Jaapani jeen JPY 130,53 0
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194729
LAV rand ZAR 15,69 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 0
Malaysia ringgit MYR 4,76 0
Mehhiko peeso MXN 22,29 0
Norra kroon NOK 9,58 0
Poola slott PLN 4,32 0
Rootsi kroon SEK 10,37 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0560475
Šveitsi frank CHF 1,16 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 39,04 0
Tšehhi kroon CZK 25,84 0
Türgi liir TRY 5,62 0.0801439
Ukraina grivna UAH 30,97 0
Ungari forint HUF 325,15 0
USA dollar USD 1,17 -0.0682245
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,33 0
Vene rubla RUB 74,32 0

Valdkonna töökuulutused