TTÜ ja Maanteeamet asuvad ühiselt välja töötama päikesepaneelidega teekatendit

Tallinna Tehnikaülikool alustab koostöös Maanteeametiga päikesepaneelidega varustatud teekatendi väljatöötamist. Teadusprojekti „Nordic e-Pavement“ suurim väljakutse on leida Põhjamaade kliimasse sobivaimad taastuvenergiat tootvad teekatendi lahendused, selgub TTÜ ja Maanteeameti pressiteatest.

Koostöös arendatakse välja kaks e-katendi demopaneeli koos energiasalvesti ja elektrit tarbiva rakendusega, milleks võib olla valgusfoor, LED-tänavavalgusti, valgustatud liiklusmärk vms. Projekti raames valminud päikesepaneelidega e-katendi näidis paigaldatakse TTÜ Mektory maja ette selle aasta sügiseks. Projektis osalevad teedeehituse, materjali- ja energeetikateadlased ning üliõpilased.

Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul on eesmärk anda teemaale kui olemasolevale ressursile tulevikus mitmekülgsem otstarve. „Taristu tarbeks taastuvenergiat tootvaid teekatendi lahendusi on erinevates riikides juba arendatud, näiteks Prantsusmaal, Hollandis või USAs, samas puuduvad seni Põhjamaade oludega kohandatud lahendused,“ lisas Tõnts.

Ain Kendra TTÜ teedeehituse ja geodeesia uurimisrühmast toob esile koostöövõimalusi: „Alanud arendustöö integreerib erinevaid insenerivaldkondi ja on suurepärane võimalus tutvustada üliõpilastele uusi arengusuundi teedeehituses. Taastuvenergiat tootvatel teekatenditel on suur potentsiaal võrreldes seniste monofunktsioonlahendustega.“

Maanteeamet kutsub abituriente juba sel sügisel valima õppimiseks teedeehituse eriala, kuna lähitulevikus on oodata palju suuri tee-ehitusprojekte. Koos teede arendusega muutub ka liikluskeskkond üha kaasaegsemaks ja IT-ga integreerituks. Tulevikutehnoloogiaid silmas pidades püütakse juba varakult tulevasi insenere koos TTÜga ette valmistada.

Tehnikaülikoolist on projekti kaasatud Mektory, inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühm, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride- ja tekstiilitehnoloogia teaduslabor ning keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabor. Lisaks osaleb projektis ka Tallinna Tehnikakõrgkool.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.0756573
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0609813
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255676
Filipiinide peeso PHP 59,92 0.1939767
Hiina jüaan CNY 7,72 0.192103
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.0706492
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0605865
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.0238498
India ruupia INR 81,05 0.1235376
Indoneesia ruupia IDR 16153,92 0.2734349
Islandi kroon ISK 137,62 0
Jaapani jeen JPY 124,74 -0.008016
Kanada dollar CAD 1,51 0.1792948
LAV rand ZAR 15,73 -0.0286034
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,11 0.0805266
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.0599225
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1862678
Norra kroon NOK 9,73 0.0658071
Poola slott PLN 4,29 -0.0722476
Rootsi kroon SEK 10,26 -0.0389807
Rumeenia leu RON 4,70 0.004252
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0388626
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.2720163
Šveitsi frank CHF 1,13 0.017671
Taani kroon DKK 7,46 0.0174188
Tai baht THB 36,06 -0.0645694
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0703647
Türgi liir TRY 6,05 -0.0495344
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0613949
Ungari forint HUF 317,66 -0.0723521
USA dollar USD 1,14 0.1320306
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.2551172
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0615082
Vene rubla RUB 75,43 0.269052

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019