Autor: Heija-Liis Ristikivi • 3. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Autokaubaveo komisjon tegi kokkuvõtte 2016. aastal autovedudel avastatud rasketest rikkumistest

Foto: Andres Haabu
Autokaubaveo komisjon tegi otsuseid raskete autoveoalaste õigusrikkumistega vedajate suhtes ning võttis kokku eelmise aasta, teatas MKM.

2016. aasta IV kvartalis alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) haldusmenetlust 10 vedaja suhtes, kelle autovedude kontrollimisel nii Eesti kui välisriikide teedel oli tuvastatud raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi, mille eest on karistatud vedajat või vedu teostanud autojuhti. Haldusmenetlused alustati, et selgitada välja, milliseid autoveoseadusest tulenevaid meetmeid rikkujate suhtes rakendada. Menetluste raames oli vedajatel võimalus esitada MKM-ile kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja vedaja poolt tarvitusele võetud abinõude kohta rikkumiste edaspidiseks vältimiseks.

2. märtsil MKM-is toimunud autokaubaveo komisjoni koosolekul vaadati läbi vedajate selgitused, mis olid haldusmenetluste raames ministeeriumile esitatud.

Raskematest rikkumistest esines kõige enam mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20 protsendilisi ületamisi ning autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumistest sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamist.

Vedajate esitatud selgitusi arvesse võttes tegi autokaubaveo komisjon järgmised otsused:

Ühe vedaja suhtes, kelle autovedudel tuvastati korduvaid rikkumisi, otsustas komisjon teha MKM-le ettepaneku vedajale antud tegevusluba kehtetuks tunnistadaKahe vedaja raskete õigusrikkumiste osas otsustas komisjon teha ettepaneku ERAA-le kui autoveo tegevusloa andjale kontrollida vedaja vastavust vedaja tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõuetele

Samuti tegi komisjon kokkuvõtte 2016. aastal autovedudel avastatud rasketest rikkumistest. Komisjon nentis, et võrreldes 2015. aastaga on raskete rikkumiste (defineeritud määruse 1071/2009 IV lisas) üldarv vähenenud. Kui 2015. aastal tuvastati Eesti politsei poolt teedel 510 rasket rikkumist, siis 2016. aastal oli see arv 480. Positiivseks pidas komisjon eelkõige seda, et raskete rikkumiste arv on vähenenud Eesti veoettevõtjate puhul – kui 2015. aastal tuvastati Eesti vedajatel 442 rasket rikkumist, siis 2016. aastal oli see arv 409. Välisriikide vedajate kontrollimisel Eestis on tuvastatud rikkumiste arv seevastu kasvanud – 68-lt rikkumiselt 2015. aastal 71 rikkumiseni 2016. aastal.

Konkreetsetest rikkumistest on koguarvu poolest esikohal küll mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20 protsendilised ületamised, kuid võrreldes 2015. aastaga on selliste rikkumiste arv vähenenud – 184-lt rikkumiselt 2015. aastal 127-le rikkumisele 2016. aastal. Samas kasvanud on selliste autoveoalaste rikkumiste avastamine nagu sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine ja veo teostamine sõidukiga, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077