Autor: Logistikauudised.ee • 17. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hyperloop soovib Rail Balticu ja Helsingi tunneli ehitamisel nendega arvestamist

Hyperloop One asepresident Alan James
Foto: Sander Gering
Hyperloop One asepresident Alan James kinnitas PROLOGi ärikonverentsil, et Eesti kuulub regiooni, kus ettevõte on huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest, teatas PROLOG.

Alan James ütles pressiteate vahendusel, et Balti regioon ja sealhulgas Eesti on nende jaoks prioriteetne piirkond. Samuti on just siin regioonis olnud kõige suurem huvi Hyperloopi tehnoloogia vastu. Ta lisas, et ettevõttel on Eestis ka väga head esindajad. Teiste huvipiirkondadena tõstis ta esile Inglismaad ja Lääne Euroopat ning kiiresti arenevate majandustega Austraaliat ja Indiat, kus riigi infrastruktuur vajab moderniseerimist.

Jamesi sõnul mõtlevad nad juba Tallinna ja Helsingi ühendamisele Hyperloopi süsteemiga. Ta rõhutas, et kui avaldatakse kahe linna vahelise tunneli spetsifikatsioon, siis neile on oluline, et see oleks tehnoloogiliselt neutraalne, et sinna oleks võimalik pakkuda ka Hyperloop’i tehnoloogiat. „Teame, et oleme suutelised ehitama selle tunneli odavamalt, pakkudes selle raha eest rohkem, ja andma inimestele parema elukvaliteedi,“ kinnitas James. Tema väitel moodustab Hyperloopi tunneli ehitamise kulu vaid 66% kiirraudtee tunneli kuludest, samas pakub Hyperloop kolm korda suuremat liikumiskiirust kui kiirraudtee. „Saame kindlalt öelda, et kui hakkate ehitama tunnelit, siis suudame teile pakkuda väga konkurentsivõimelise alternatiivi,“ lisas ta.

Ka Rail Balticu rajamisel soovib ta, et jääks võimalus trassile raudtee kõrvale rajada ka Hyperloopi toru, mida mööda jõuaks Tallinnast Berliini tunni ajaga.

Hyperloop One on koos KPMG-ga teinud ka juba tasuvusuuringu Helsingi ja Stockholmi vahelise liini kohta. Kui praegu kulub nende linnade vahel laevaga reisimiseks 17 tundi, siis Hyperloop muudab selle aja 28 minutiks. Jamesi ütlusel tekib sellega Stockholmist ja Helsingist ühtne regioon. Hyperloop One peab läbirääkimisi Soome valitsusega, et projektiga edasi minna ning Salo ja Turu on valitud projekti katseplatvormiks. „Ma loodan väga, et saame juba 10 aasta pärast rääkida, et Põhjamaad ja Baltimaad on üks piirkond ja seda ühendab Hyperloop,“ sõnas James lõpetuseks.

Hyperloop on ülikiire transpordisüsteem, kus vaakumtorus hõljuvatel kapslitel puudub hõõrdumine ja õhutakistus, mistõttu suudavad need arendada liikumiskiirust kuni 300 meetrit sekundis.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077