Koda: kütuseaktsiis tuleb uuesti suunata teedehoidu

Kaubandus-tööstuskoja seisukoht on, et arendama peaks lisaks Tallinn-Tartu maanteele ka teisi suuri maanteid.
Kaubandus-tööstuskoja seisukoht on, et arendama peaks lisaks Tallinn-Tartu...

Kaubanduskoda saatis täna majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile kirja, milles tegi ettepaneku siduda kütuseaktsiisi laekumine teehoiu rahastamisega ehk taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat. Koja hinnangul on teehoiu rahastamise suurendamine otseselt vajalik samm, et tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagada ja ühtlustada regionaalset konkurentsivõimet.

2014. aasta lõpuni oli teeseaduses põhimõte, mille järgi vastas teehoiu rahastamise suurus vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi (va erimärgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi) ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Sellest põhimõttest loobuti 2015. aastal. Tookord kinnitati, et muudatusega ei muudeta teehoiu rahastamise mahtu.

Aastatel 2014-2016 suunati riigiteede hooldusesse umbes 240 miljonit eurot aastas. See tähendab, et pärast teehoiu rahastamise põhimõtete muutmist ei ole riigiteede teehoiu rahastamine suurenenud. Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse. Kütuseaktsiisi laekumise kasv jätkub tänu kütuse aktsiisimäärade tõstmisele ka järgnevatel aastatel.

Näiteks prognoositakse 2017. aasta riigieelarves kütuseaktsiisi laekumiseks 556,4 miljonit eurot, riigiteede teehoiukava kohaselt on 2017. aastal teehoiukulud 258 miljonit eurot. Aastatel 2014-2017 on kütuseaktsiisi laekumine suurenenud ca 151 miljoni euro võrra, kuid teehoiukulud on kasvanud vaid 30 miljoni euro võrra. Seega on teehoiu rahastamispõhimõtte muudatus vähendanud investeeringuid teehoidu kümnete miljonite eurode võrra. Kui teehoiu rahastamine oleks jätkuvalt seotud kütuseaktsiisi laekumisega, oleks 2017. aastal riigiteede teehoiu rahastuse suurus üle 350 miljoni euro aastas ehk tänasest ca 100 miljoni euro võrra suurem.

Kaubanduskoda toetab Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamiseks, mis läheb maksma umbes 170 miljonit eurot. Samas leiab koda, et sellest investeeringust jääb väheseks, et tõsta Eesti teede kvaliteeti oluliselt ning suurendada teede ohutust või mõjutada regionaalseid arenguid. Ambitsioon peaks selles osas olema oluliselt suurem ning hõlmama kogu Tallinn-Tartu maantee, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla arendamist.

Maanteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks on täiendavalt oluline suurendada ka Eesti teede ja sildade kandevõimet, et aastaringselt võiks teedel sõita 44-tonnise veose asemel vähemalt 52-tonnise veosega. Selline muudatus avaldaks positiivset mõju ka keskkonnale, sest väheneks raskeveokite aastane läbisõit. Nimetatud investeeringuid ei ole aga võimalik mõistliku aja jooksul ellu viia, kui riik ei suurenda märgatavalt teehoiu rahastamist.

Alates 2015. aastast kehtiv teehoiu rahastamissüsteem on juba näidanud, et selle abil ei ole võimalik kiiremas tempos maanteede kvaliteeti tõsta. Koda leidis ministrile saadetud kirjas, et teedevõrku, aga ka teiste ühenduste kvaliteeti on vaja teha tänasest oluliselt suuremaid investeeringuid. Selliste taristuinvesteeringutega kaasneb positiivne sotsiaal-majanduslik mõju nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Mitmed uuringud on kinnitanud, et suured investeeringud teede ja teiste taristuobjektide ehitusse annavad positiivse panuse ka SKP kasvu. Lisaks parandavad investeeringud Eesti maanteetranspordi konkurentsivõimet ning suurendavad liikluse turvalisust.

Hiljuti saatis kaubanduskoda majandusministrile kirja ka seoses teemaksu kehtestamisega. Kirjas toetati küll riigi ettepanekut hakata maksustama veoautode teede kasutust, kuid seda tingimusel, et kogu laekuv tasu suunatakse teehoidu ning maanteetranspordi arendamiseks. Samuti rõhutati, et planeeritav maks peab kehtima hakkama ka välismaistele vedajatele. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,00 0
Hiina jüaan CNY 7,92 0
Hongkongi dollar HKD 8,94 0
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,23 0
India ruupia INR 82,18 0
Indoneesia ruupia IDR 16679,41 0
Islandi kroon ISK 140,38 0
Jaapani jeen JPY 128,82 0
Kanada dollar CAD 1,50 0
LAV rand ZAR 16,01 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,27 0
Malaysia ringgit MYR 4,78 0
Mehhiko peeso MXN 23,01 0
Norra kroon NOK 9,63 0
Poola slott PLN 4,31 0
Rootsi kroon SEK 10,28 0
Rumeenia leu RON 4,66 0
Singapuri dollar SGD 1,57 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 0
Šveitsi frank CHF 1,14 0
Taani kroon DKK 7,46 0
Tai baht THB 37,49 0
Tšehhi kroon CZK 25,97 0
Türgi liir TRY 6,09 0
Ukraina grivna UAH 31,67 0
Ungari forint HUF 321,42 0
USA dollar USD 1,14 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,40 0
Vene rubla RUB 75,27 0

Valdkonna töökuulutused

Ehitusmaterjalidega tegelev ettevõte otsib LOGISTIK_KLIENDITEENINDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

29. november 2018