Koda: kütuseaktsiis tuleb uuesti suunata teedehoidu

Kaubandus-tööstuskoja seisukoht on, et arendama peaks lisaks Tallinn-Tartu maanteele ka teisi suuri maanteid.
Kaubandus-tööstuskoja seisukoht on, et arendama peaks lisaks Tallinn-Tartu...

Kaubanduskoda saatis täna majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile kirja, milles tegi ettepaneku siduda kütuseaktsiisi laekumine teehoiu rahastamisega ehk taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat. Koja hinnangul on teehoiu rahastamise suurendamine otseselt vajalik samm, et tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagada ja ühtlustada regionaalset konkurentsivõimet.

2014. aasta lõpuni oli teeseaduses põhimõte, mille järgi vastas teehoiu rahastamise suurus vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi (va erimärgistatud kütuste ja maagaasi aktsiisi) ning 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Sellest põhimõttest loobuti 2015. aastal. Tookord kinnitati, et muudatusega ei muudeta teehoiu rahastamise mahtu.

Aastatel 2014-2016 suunati riigiteede hooldusesse umbes 240 miljonit eurot aastas. See tähendab, et pärast teehoiu rahastamise põhimõtete muutmist ei ole riigiteede teehoiu rahastamine suurenenud. Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse. Kütuseaktsiisi laekumise kasv jätkub tänu kütuse aktsiisimäärade tõstmisele ka järgnevatel aastatel.

Näiteks prognoositakse 2017. aasta riigieelarves kütuseaktsiisi laekumiseks 556,4 miljonit eurot, riigiteede teehoiukava kohaselt on 2017. aastal teehoiukulud 258 miljonit eurot. Aastatel 2014-2017 on kütuseaktsiisi laekumine suurenenud ca 151 miljoni euro võrra, kuid teehoiukulud on kasvanud vaid 30 miljoni euro võrra. Seega on teehoiu rahastamispõhimõtte muudatus vähendanud investeeringuid teehoidu kümnete miljonite eurode võrra. Kui teehoiu rahastamine oleks jätkuvalt seotud kütuseaktsiisi laekumisega, oleks 2017. aastal riigiteede teehoiu rahastuse suurus üle 350 miljoni euro aastas ehk tänasest ca 100 miljoni euro võrra suurem.

Kaubanduskoda toetab Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamiseks, mis läheb maksma umbes 170 miljonit eurot. Samas leiab koda, et sellest investeeringust jääb väheseks, et tõsta Eesti teede kvaliteeti oluliselt ning suurendada teede ohutust või mõjutada regionaalseid arenguid. Ambitsioon peaks selles osas olema oluliselt suurem ning hõlmama kogu Tallinn-Tartu maantee, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla arendamist.

Maanteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks on täiendavalt oluline suurendada ka Eesti teede ja sildade kandevõimet, et aastaringselt võiks teedel sõita 44-tonnise veose asemel vähemalt 52-tonnise veosega. Selline muudatus avaldaks positiivset mõju ka keskkonnale, sest väheneks raskeveokite aastane läbisõit. Nimetatud investeeringuid ei ole aga võimalik mõistliku aja jooksul ellu viia, kui riik ei suurenda märgatavalt teehoiu rahastamist.

Alates 2015. aastast kehtiv teehoiu rahastamissüsteem on juba näidanud, et selle abil ei ole võimalik kiiremas tempos maanteede kvaliteeti tõsta. Koda leidis ministrile saadetud kirjas, et teedevõrku, aga ka teiste ühenduste kvaliteeti on vaja teha tänasest oluliselt suuremaid investeeringuid. Selliste taristuinvesteeringutega kaasneb positiivne sotsiaal-majanduslik mõju nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Mitmed uuringud on kinnitanud, et suured investeeringud teede ja teiste taristuobjektide ehitusse annavad positiivse panuse ka SKP kasvu. Lisaks parandavad investeeringud Eesti maanteetranspordi konkurentsivõimet ning suurendavad liikluse turvalisust.

Hiljuti saatis kaubanduskoda majandusministrile kirja ka seoses teemaksu kehtestamisega. Kirjas toetati küll riigi ettepanekut hakata maksustama veoautode teede kasutust, kuid seda tingimusel, et kogu laekuv tasu suunatakse teehoidu ning maanteetranspordi arendamiseks. Samuti rõhutati, et planeeritav maks peab kehtima hakkama ka välismaistele vedajatele. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0678917
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 62,71 0.342411
Hiina jüaan CNY 7,93 -0.0504178
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0575824
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0121778
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.1740562
India ruupia INR 80,63 0.0496321
Indoneesia ruupia IDR 16973,23 -0.0009427
Islandi kroon ISK 124,43 0.0080373
Jaapani jeen JPY 130,17 -0.3445108
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194691
LAV rand ZAR 15,72 0.0955347
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,60 0.1573945
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0798185
Mehhiko peeso MXN 22,34 0.1780509
Norra kroon NOK 9,59 -0.0229394
Poola slott PLN 4,32 -0.0393245
Rootsi kroon SEK 10,38 -0.0163759
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0601866
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.0500845
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0336247
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0859328
Taani kroon DKK 7,45 -0.0389016
Tai baht THB 39,10 0.2186484
Tšehhi kroon CZK 25,84 -0.0734697
Türgi liir TRY 5,58 -0.7202305
Ukraina grivna UAH 31,01 0.0684052
Ungari forint HUF 325,15 -0.0061506
USA dollar USD 1,17 0.0596964
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0638941
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0343009
Vene rubla RUB 74,37 0.002017

Valdkonna töökuulutused