Autor: Heija-Liis Ristikivi • 17. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toomas Orutarile tundub, et logistikasektori ettevõtted fokuseerivad praegusel ajal rohkem oma teenuseid ja panustavad sellele, mida nad kõige paremini oskavad. Üha enam valmistab ettevõtetele turul muret tööjõupuudus, kuid Logistika Plussil ei ole 2016. aastal sellega probleeme olnud. „Logistika Pluss on vastutustundlik ja keskkonnasõbralik ettevõte ning lugupeetud tööandja, inimesed soovivad meie juures töötada,“ leiab Orutar. Positiivseks peab ta ka seda, et kõik nende kolm logistikakeskust asuvad linnas või kohe linna piiril, sest see on muutnud tööjõu kättesaadavamaks.

Investeeringud uutesse lao- ning personalihaldusprogrammidesse

„Et olla paindlikumad ja efektiivsemad, viisime laohalduse oma praegusest majandustarkvarast välja,“ selgitab Orutar, kuidas tihe konkurents sektoris sunnib tõstma efektiivsust. Täna töötatakse kõikides ladudes käsiterminalidega ja uue süsteemiga hoitakse märgatavalt kulusid kokku.

Kuna töötajate arv tõusis Logistika Plussil aasta keskel 400-ni, siis tekkis vajadus investeerida võimsamasse personalitarkvarasse. Antud investeeringu tulemusena saavad esmatasandi ja keskastmejuhid rohkem pühenduda juhtimisfunktsioonidele.

Selleks aastaks on planeeritud samuti suured investeeringud innovatiivsetesse lahendustesse ja IT-süsteemidesse. Tänapäeval rakendatakse logistikas üha enam innovatiivseid lahendusi ja Toomas Orutar on veendunud, et selle suuna arengutega peab kaasas käima.

Lisaks on Logistika Plussil plaan lähiaastatel Eesti piiridest välja laieneda.

Toomas Orutar jagab Logistika Plussi kogemuslugu kliendi lao pidamisest kliendi enda laos 2. märtsil Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Loe kogu konverentsi kava siit ja registreeruda saad siin.

Hinnasõda sunnib otsima aina efektiivsemaid lahendusi

Viimastel aastatel on Logistika Plussi käive kasvanud üle 10% aastas, ka 2016 aastal. Ettevõtte juhi sõnul on Eesti turul kiiremat kasvu tekitada väga raske, kuid mitte võimatu. „Konkurentidelt klientide ülelöömisega me ei tegele juba ammu, see ei tasuks lihtsalt ära,“ ütleb ta. Teenuse hinnad on nii alla löödud, et ka olemasolevate klientide teenindamisel tuleb igapäevaselt vaadata, kuidas protsesse ja süsteeme efektiivistada. Klientidele tuleb pakkuda midagi uut, kasulikku ja mugavat.

„Kindlasti on kliendile kasulik ja mugav meie poolt pakutav InHouse lahendus,“ toob Orutar näite. „InHouse teenuse näol saame kombineerida erinevaid lahendusi. Meie hoolitseme seadmete ja tehnika eest, rakendame oma personali ja teadmisi ning vajadusel kasutame oma peensusteni lihvitud ning arendatud laohalduse tarkvara. Meie võtame kliendi lao või kogu tema logistika enda opereerida. Klient saab keskenduda rohkem oma põhitegevusele, kuna logistiliste protsesside arendamine jääb meie õlule.“

Kui me midagi ei tee, ei muutu ka meie ümbruses midagi

Lõpetuseks küsisime Toomas Orutarilt arvamust Eesti ühiskonnas laiemat kõlapinda leidnud teemadel.

„Uuelt valitsuselt ootan loogilisi seadusi ja et nad ei koormaks maksudega ettevõtlust,“ vastab Logistika Plussi peadirektor. Ta selgitab, et on alati olnud uuenduste pooldaja, mistõttu on ta ka rahul sellega, et valitsuspartei vahetus. Iga muutus on millekski kasulik ja loodetavasti puhuvad uued tuuled majandusele ka kiirema hoo sisse. „Loodan väga, et Tallinna linnas ka kunagi võim vahetub,“ jätkab Orutar. „Ah jaa, ma ei kuulu ühtegi parteisse ja ma ei too kedagi esile.“

Venemaa sanktsioonide osas ta pikalt diskuteerida ei soovi ja tunnistab, et ärilisest seisukohalt oleks kasulik sanktsioonid kaotada, poliitilisest seisukohast aga mitte. Rail Balticut on ta aga alati pooldanud. „Kui Euroopa Liit on selle jaoks meile raha eraldanud, siis taevas hoidku, teeme selle ära!“ usub Toomas Orutar muutuste jõudu. „Minu kolleegide hulgas on skeptikuid, kes väga seda ei poolda, kuid mind see ei heiduta.“ Ja sama kehtib ka Helsingi tunneli kohta: „Mitte midagi tehes ei muutu ka meie ümbruses midagi. Helsingi tunnel on jätk Rail Baltica teemale ja mina pooldan seda.“