Autor: Heija-Liis Ristikivi • 16. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laonduses toimub innovatsioon iga kuupmeetri kasutuselevõtmise nimel

Tarmo Tuisk tutvustab uusimaid laolahendusi 24. jaanuari Logistika klubis.
Foto: Erik Prozes
Logistikauudised.ee esitas kolm küsimust Tarmo Tuisule, Laomaailma juhile.

Mida teie ettevõtte juhina ootate uuelt aastalt?

Soovin, et maksude laekumine paraneks ja konkurendid maksaksid oma töötajatele ka korralikku palka. Võrdlesin nimelt värskeid 2016 a. maksude laekumisandmeid konkurentidega: Laomaailm on oma valdkonna suurim maksumaksja. Kuigi mõne konkurendi puhul pole üldse tööjõukulusid ja üksjagu on neid, kelle motoks „ainult loll maksab makse“, on mul uhke tunne, et saan nii oma perele, vähekindlustatud peredele kui ka töötajatele tagada kindluse oleviku ja tuleviku suhtes, kuivõrd see on minu võimuses. Loomulikult saan ka ise sellest igapäevaselt osa – sõites turvaliselt headel, valgustatud ja hooldatud autoteedel, sportides järjest kasvaval kergliiklusteede võrgustikul jne. Olen rõõmus oma laste üle, sest neil on võimalus areneda ja kasvada Eesti Vabariigi küllaltki heades tingimustes.

Tarmo Tuisk räägib ERMi hoidlasüsteemi rajamisest ning elektri jõul liikuvate riiulite võimalustest juba 24. jaanuaril toimuvas Logistika klubis.

Rohkem infot ja registreerimine siin.

Millises suunas laondus liigub? Millised on hetketrendid? Kas lähiaastatel eriti innovaatilisi lahendusi ka näha saab?

Laonduses jätkub innovatsioon tööjõukulude vähendamise ja töö lihtsustamise nimel (võimaldab töötada ka puuetega inimestel ning neil pensionäridel, kes vajavad rakendust, et saaksid end ühiskonnale kasulikuna tunda).

Samuti on üks eesmärk võtta kasutusele iga ruut- ja kuupmeeter. Järjest enam märgatakse kulusid, mida jooksvalt tuleb teha igale ruut-ja kuupmeetrile. Pakume lahendusi, kuidas ka lao- või tootmishoone tühjaltseisev, näiteks vahekäikude kohal olev ruum ära kasutada.

Tehnika ja tehnoloogia viimane sõna tuleb kasutusele võtta. Põnev on jälgida nutikate postiveolahenduste, nt Cleveroni tehnoloogiliselt keerukama lahenduse arengut. Usun, et üsna pea leiab selline lahendus rakendust ka komplekteerimise töökohtadel ja tootmises näiteks tööriistakapina ja miks mitte ka autokeskuste praegust tüüplahendust – korrusladu välja vahetamas.

Ka mobiilirakendusega juhitavad ERMi riiulid on täna suhteliselt pioneeri staatuses, teedrajav suundumus tulevikku.

Laomaailma jaoks põnev väljakutse võiks olla Eestis esimese kahekordse elektrijõul liikuva laolahenduse müümine-paigaldamine. Olime sellele üsna lähedal Tartu Ülikooli raamatukogu lahenduse puhul, kuid hetkel on seal asjalood seoses peatöövõtja vahetumisega segased. 

 

Kui suur väljakutse oli ERMi hoidla rajamine Laomaailma jaoks?

Sellised suured projektid on igale tegijale väljakutse. Tehnilises mõttes ei olnud see meie kõige keerukam projekt. Vahetult enne enne ERMi võitsime ja teostasime viperusteta Eesti suurima arhiiviriiulite hanke – Eesti rahvusarhiivi. See on 6-korruseline hoone täis liikuvaid lükandriiuleid, kokku 65 kilomeetrit, kuhu paigutati ca 9 miljonit arhivaali.

Puhtlogistiliselt oli see projekt oluliselt keerulisem väljakutse: kogu hoone ehitus toimus samal ajal. Kaubaautod ei pääsenud ligi, kaubalift oli väikesevõitu ja pidevalt hõivatud, koridorid nii kitsad, et kõik tuli tükkhaaval käsitsi vedada jne. Ajutiselt ei olnud võimalik midagi kuskil ladustada. Kuna samal ajal käisid ka ventilatsiooni- ja elektritööd, siis tihti polnud ka valgustust. Siis jälle alustati fuajees põrandatöödega ja igasugune liikumine seiskus. Peatöövõtja oli aga väga abivalmis ja igal pool nõu ja jõuga abiks.

Sellega võrreldes oli ERM kui lillepidu – hoone oli valmis ehitatud, kõik arhiiviruumid on samal korrusel, koridorid laiad ja ruumi palju. Samas järelevalve ehk kvaliteedikontroll oli sel objektil eriti karm (detailide pinnakattekihid mõõdeti mikronitäpsusega üle näiteks ja kuuldavasti oli paljudel probleeme), kuid kõik sujus graafikus.

Keeruliseks kujunes hoopis see, et ka ruumidesisese nõrkvoolu- ja elektrilahenduse pidime projektist alates kõik ise tegema. Aga projekteerida midagi juba valmisprojekti sisse ja enne hoone üleandmist – see on üksjagu keeruline ja vastutusrikas. Õnneks oli tellija igati abi- ja koostöövalmis, kõik toimis väga operatiivselt ja meil õnnestus ka need lisatööd graafikusse ära mahutada.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077