Laonduses toimub innovatsioon iga kuupmeetri kasutuselevõtmise nimel

Tarmo Tuisk tutvustab uusimaid laolahendusi 24. jaanuari Logistika klubis.
Tarmo Tuisk tutvustab uusimaid laolahendusi 24. jaanuari Logistika klubis.

Logistikauudised.ee esitas kolm küsimust Tarmo Tuisule, Laomaailma juhile.

Mida teie ettevõtte juhina ootate uuelt aastalt?

Soovin, et maksude laekumine paraneks ja konkurendid maksaksid oma töötajatele ka korralikku palka. Võrdlesin nimelt värskeid 2016 a. maksude laekumisandmeid konkurentidega: Laomaailm on oma valdkonna suurim maksumaksja. Kuigi mõne konkurendi puhul pole üldse tööjõukulusid ja üksjagu on neid, kelle motoks „ainult loll maksab makse“, on mul uhke tunne, et saan nii oma perele, vähekindlustatud peredele kui ka töötajatele tagada kindluse oleviku ja tuleviku suhtes, kuivõrd see on minu võimuses. Loomulikult saan ka ise sellest igapäevaselt osa – sõites turvaliselt headel, valgustatud ja hooldatud autoteedel, sportides järjest kasvaval kergliiklusteede võrgustikul jne. Olen rõõmus oma laste üle, sest neil on võimalus areneda ja kasvada Eesti Vabariigi küllaltki heades tingimustes.

Millises suunas laondus liigub? Millised on hetketrendid? Kas lähiaastatel eriti innovaatilisi lahendusi ka näha saab?

Laonduses jätkub innovatsioon tööjõukulude vähendamise ja töö lihtsustamise nimel (võimaldab töötada ka puuetega inimestel ning neil pensionäridel, kes vajavad rakendust, et saaksid end ühiskonnale kasulikuna tunda).

Samuti on üks eesmärk võtta kasutusele iga ruut- ja kuupmeeter. Järjest enam märgatakse kulusid, mida jooksvalt tuleb teha igale ruut-ja kuupmeetrile. Pakume lahendusi, kuidas ka lao- või tootmishoone tühjaltseisev, näiteks vahekäikude kohal olev ruum ära kasutada.

Tehnika ja tehnoloogia viimane sõna tuleb kasutusele võtta. Põnev on jälgida nutikate postiveolahenduste, nt Cleveroni tehnoloogiliselt keerukama lahenduse arengut. Usun, et üsna pea leiab selline lahendus rakendust ka komplekteerimise töökohtadel ja tootmises näiteks tööriistakapina ja miks mitte ka autokeskuste praegust tüüplahendust – korrusladu välja vahetamas.

Ka mobiilirakendusega juhitavad ERMi riiulid on täna suhteliselt pioneeri staatuses, teedrajav suundumus tulevikku.

Laomaailma jaoks põnev väljakutse võiks olla Eestis esimese kahekordse elektrijõul liikuva laolahenduse müümine-paigaldamine. Olime sellele üsna lähedal Tartu Ülikooli raamatukogu lahenduse puhul, kuid hetkel on seal asjalood seoses peatöövõtja vahetumisega segased. 

 

Kui suur väljakutse oli ERMi hoidla rajamine Laomaailma jaoks?

Sellised suured projektid on igale tegijale väljakutse. Tehnilises mõttes ei olnud see meie kõige keerukam projekt. Vahetult enne enne ERMi võitsime ja teostasime viperusteta Eesti suurima arhiiviriiulite hanke – Eesti rahvusarhiivi. See on 6-korruseline hoone täis liikuvaid lükandriiuleid, kokku 65 kilomeetrit, kuhu paigutati ca 9 miljonit arhivaali.

Puhtlogistiliselt oli see projekt oluliselt keerulisem väljakutse: kogu hoone ehitus toimus samal ajal. Kaubaautod ei pääsenud ligi, kaubalift oli väikesevõitu ja pidevalt hõivatud, koridorid nii kitsad, et kõik tuli tükkhaaval käsitsi vedada jne. Ajutiselt ei olnud võimalik midagi kuskil ladustada. Kuna samal ajal käisid ka ventilatsiooni- ja elektritööd, siis tihti polnud ka valgustust. Siis jälle alustati fuajees põrandatöödega ja igasugune liikumine seiskus. Peatöövõtja oli aga väga abivalmis ja igal pool nõu ja jõuga abiks.

Sellega võrreldes oli ERM kui lillepidu – hoone oli valmis ehitatud, kõik arhiiviruumid on samal korrusel, koridorid laiad ja ruumi palju. Samas järelevalve ehk kvaliteedikontroll oli sel objektil eriti karm (detailide pinnakattekihid mõõdeti mikronitäpsusega üle näiteks ja kuuldavasti oli paljudel probleeme), kuid kõik sujus graafikus.

Keeruliseks kujunes hoopis see, et ka ruumidesisese nõrkvoolu- ja elektrilahenduse pidime projektist alates kõik ise tegema. Aga projekteerida midagi juba valmisprojekti sisse ja enne hoone üleandmist – see on üksjagu keeruline ja vastutusrikas. Õnneks oli tellija igati abi- ja koostöövalmis, kõik toimis väga operatiivselt ja meil õnnestus ka need lisatööd graafikusse ära mahutada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0678917
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 62,71 0.342411
Hiina jüaan CNY 7,93 -0.0504178
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0575824
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0121778
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.1740562
India ruupia INR 80,63 0.0496321
Indoneesia ruupia IDR 16973,23 -0.0009427
Islandi kroon ISK 124,43 0.0080373
Jaapani jeen JPY 130,17 -0.3445108
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194691
LAV rand ZAR 15,72 0.0955347
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,60 0.1573945
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0798185
Mehhiko peeso MXN 22,34 0.1780509
Norra kroon NOK 9,59 -0.0229394
Poola slott PLN 4,32 -0.0393245
Rootsi kroon SEK 10,38 -0.0163759
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0601866
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.0500845
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0336247
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0859328
Taani kroon DKK 7,45 -0.0389016
Tai baht THB 39,10 0.2186484
Tšehhi kroon CZK 25,84 -0.0734697
Türgi liir TRY 5,58 -0.7202305
Ukraina grivna UAH 31,01 0.0684052
Ungari forint HUF 325,15 -0.0061506
USA dollar USD 1,17 0.0596964
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.0638941
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0343009
Vene rubla RUB 74,37 0.002017

Valdkonna töökuulutused