Vedude vähenemine Venemaa suunal on transpordiliigiti mõjunud erinevalt

Väljavedu Venemaale on kolme aastaga vähenenud üle 60%.
Väljavedu Venemaale on kolme aastaga vähenenud üle 60%.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60%.

Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60%. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40% ja väljavedu tolliladudest alla 10% kogu kaubaveost Venemaale.

2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on üle poole Venemaale eksporditava kauba kogusest veetud maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt võib väita, et maanteetranspordil on olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta I poolaastal Venemaale viidud kaubast 53% on liikunud maantee-, 43% raudtee- ja vaid 3% meretranspordiga. 2% kaubaveo puhul on transpordiliik määramata

 

Transiitvedu

2013. aastal veeti 66% transiitkaubast Venemaale mööda maanteed ning 32% mööda raudteed. 2016. aasta I poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist.

2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani olid enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine.

Eksport

Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22–40%. Eksport on vaadeldaval perioodil kahanenud poole võrra ning 50% eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85%. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta I poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetransporti kasutades. Samas on vaadeldava perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40%.

Kauba eksport Venemaale tegevusalade kaupa

Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80%, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60% ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80%. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72% kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta I poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64%. Sellest tulenevalt võib väita, et enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta I poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne–Virumaal.

Tolliladude vaheline kaubandus

Tolliladude vaheline kaubandus on vaadeldaval perioodil kahanenud üle kahe korra, kuid kuna selle osatähtsus kogu väljaveos on olnud vaid 6–9%, siis ei ole see vähenemine kuigivõrd mõjutanud kauba koguväljavedu. Tolliladudest viiakse ligi 70% Venemaale väljaveetavast kaubast sihtkohta maanteed mööda ja ligi 30% raudteetranspordiga. Enim on tolliladudest kauba väljaveo vähenemist mõjutanud kautšuki ja kummitoodete vedu.

Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.4225082
Brasiilia reaal BRL 4,28 -0.0794597
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0204541
Filipiinide peeso PHP 59,66 -0.6097561
Hiina jüaan CNY 7,84 -0.226489
Hongkongi dollar HKD 8,85 -0.0756592
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.074155
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.0071906
India ruupia INR 81,32 -0.5381473
Indoneesia ruupia IDR 16581,28 -0.8230216
Islandi kroon ISK 140,21 0.0071327
Jaapani jeen JPY 128,13 -0.2646532
Kanada dollar CAD 1,49 -0.1737039
LAV rand ZAR 16,11 -0.9350621
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,13 -0.2031679
Malaysia ringgit MYR 4,73 -0.1855327
Mehhiko peeso MXN 22,96 -0.4996966
Norra kroon NOK 9,61 -0.0519907
Poola slott PLN 4,29 -0.1279993
Rootsi kroon SEK 10,27 0.012656
Rumeenia leu RON 4,66 0.0859328
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.141089
Suurbritannia nael GBP 0,88 1.4599379
Šveitsi frank CHF 1,14 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0040212
Tai baht THB 37,28 0.071949
Tšehhi kroon CZK 25,98 -0.1345636
Türgi liir TRY 6,11 -0.8850131
Ukraina grivna UAH 31,39 -0.1676139
Ungari forint HUF 322,24 0.0372532
USA dollar USD 1,13 -0.088433
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.1984724
Valgevene rubla BYN 2,39 -0.7796301
Vene rubla RUB 75,33 -0.681526

Valdkonna töökuulutused