Vedude vähenemine Venemaa suunal on transpordiliigiti mõjunud erinevalt

Väljavedu Venemaale on kolme aastaga vähenenud üle 60%.
Väljavedu Venemaale on kolme aastaga vähenenud üle 60%.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60%.

Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60%. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40% ja väljavedu tolliladudest alla 10% kogu kaubaveost Venemaale.

2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on üle poole Venemaale eksporditava kauba kogusest veetud maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt võib väita, et maanteetranspordil on olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta I poolaastal Venemaale viidud kaubast 53% on liikunud maantee-, 43% raudtee- ja vaid 3% meretranspordiga. 2% kaubaveo puhul on transpordiliik määramata

 

Transiitvedu

2013. aastal veeti 66% transiitkaubast Venemaale mööda maanteed ning 32% mööda raudteed. 2016. aasta I poolaastal veeti nii maanteed kui ka raudteed mööda sama palju kaupa. Maanteeveo kogused vähenesid 2014. aastal enam kui poole võrra ning see mõjutas kogu transiidi vähenemist.

2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani olid enim väljaveetavateks transiitkauba artikliteks kakao ja kakaotooted, plastid ja plasttooted. Maanteeveo vähenemist kauba transiitveol 2014. aasta esimeses pooles, mõjutas oluliselt mehaaniliste seadmete ning kakao ja kakaotoodete väljaveo vähenemine. 2015. aastal vähendas raudteetranspordi mahtu looduslike mineraalide ning sõidukite ja nende osade transiitveo kahanemine.

Eksport

Teisel kohal kaupade väljaveos Venemaale on eksport, mis moodustab kogu Venemaale veetavast brutokaubakogusest 22–40%. Eksport on vaadeldaval perioodil kahanenud poole võrra ning 50% eksporditavate kaupade kogusest veeti Venemaale raudteed mööda. 2015. aasta esimese poole järsu vähenemise tõttu on 3,5 aasta jooksul kogu raudteeveo maht kahanenud üle 85%. Selle põhjuseks on looduslike mineraalide väljaveo oluline vähenemine alates 2015. aasta I poolaastast. Ligi pool Venemaale eksporditavate kaupade brutokogusest veeti sihtkohta maanteetransporti kasutades. Samas on vaadeldava perioodi jooksul maanteed mööda Venemaale eksporditavad kaubakogused vähenenud üle 40%.

Kauba eksport Venemaale tegevusalade kaupa

Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80%, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60% ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80%. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72% kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta I poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64%. Sellest tulenevalt võib väita, et enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta I poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne–Virumaal.

Tolliladude vaheline kaubandus

Tolliladude vaheline kaubandus on vaadeldaval perioodil kahanenud üle kahe korra, kuid kuna selle osatähtsus kogu väljaveos on olnud vaid 6–9%, siis ei ole see vähenemine kuigivõrd mõjutanud kauba koguväljavedu. Tolliladudest viiakse ligi 70% Venemaale väljaveetavast kaubast sihtkohta maanteed mööda ja ligi 30% raudteetranspordiga. Enim on tolliladudest kauba väljaveo vähenemist mõjutanud kautšuki ja kummitoodete vedu.

Kogu kaubavahetuse kahanemist on mõjutanud Venemaa majanduslik olukord ja ostujõu vähenemine, rubla vahetuskursi langus, osaliste kehtestatud kaubanduspiirangud, aga samuti tihenenud konkurents riikide ja sadamate vahel kaubavoogude pärast.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0949187
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0950484
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.005114
Filipiinide peeso PHP 62,56 0.094403
Hiina jüaan CNY 7,94 0.093273
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0912627
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0040593
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.1646478
India ruupia INR 80,67 0.0930602
Indoneesia ruupia IDR 16989,31 0.0937939
Islandi kroon ISK 124,42 0
Jaapani jeen JPY 130,48 -0.1071811
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0713869
LAV rand ZAR 15,73 0.1681411
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,35 0.1384769
Malaysia ringgit MYR 4,77 0.0924214
Mehhiko peeso MXN 22,32 0.1018074
Norra kroon NOK 9,58 -0.110526
Poola slott PLN 4,32 0.0161925
Rootsi kroon SEK 10,39 0.0693568
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0687847
Singapuri dollar SGD 1,60 0.0062606
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0672495
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.060153
Taani kroon DKK 7,45 -0.0469502
Tai baht THB 39,07 0.1540536
Tšehhi kroon CZK 25,84 -0.0696029
Türgi liir TRY 5,61 -0.302319
Ukraina grivna UAH 31,02 0.0938958
Ungari forint HUF 325,19 0.0061506
USA dollar USD 1,17 0.0938086
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.052277
Valgevene rubla BYN 2,33 0.0514514
Vene rubla RUB 74,36 -0.0133121

Valdkonna töökuulutused