Kaartide kasutamine kiirendab abi andmist ja elupäästmist

Google'i kaardirakendus nutitelefonis
Google'i kaardirakendus nutitelefonis

Kaartide kasutamine sündmuskoha tuvastamiseks ja abi vajajani juhatamiseks on siseturvalisuse valdkonnas kindlasti üks olulisemaid kaartide kasutusvõimalusi, kuid kaugeltki mitte ainus, kirjutab Riho Härmits, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse geoinfosüsteemide arhitekt.

Kui Google tuli 2005. aasta kevadel oma kaarditeenusega turule, tegi see ettevõte geoinfosüsteemide (GIS) arengule suure teene, sest geoinfosüsteemide populaarsus ja käive kasvasid kõikjal. Kui kõigile piisaks ühest kaardist, kasutaksid kõik Google maps´i lahendust. Juhtunud on täpselt vastupidine: erinevate kaardirakenduste, äppide jms arv on muutunud aastate jooksul loendamatuks. Põhjus on lihtne – kaarte tehakse alati kindlaks otstarbeks ja kaardirakendused pole siin erand.

Tõsi, harva nähakse täna GIS eraldiseisva distsipliinina, pigem on see muutunud pea kõigi infosüsteemide lahutamatuks osaks. Vajadus GIS kompetentside järele kõige erinevamates valdkondades on teinud hüppelise kasvu ja see kas GIS eraldiseisvalt eksisteerib või mitte, ei oma seejuures mingisugust tähtsust.

GIS maailm on väga mitmetahuline ja isegi kogenud GIS arendajad on tavaliselt kokku puutunud vaid ühe kitsa osaga sellest. Arvatakse, et täna oleme ruumiandmete töötlemise võimekuselt võrreldes tekstliste andmete töötlemisega ca 30-40 aastat maas ja kaldun sellega nõustuma. Neid olukordi, kus GIS seisukohalt lihtsaid ülesandeid on püütud uputada mahukasse java koodi või lahendada MS Wordi ja Exceli vahenditega, tuleb meie töös liigagi tihti ette. Ruumiandmete alase kirjaoskuse seisukohast oleks hea, kui GIS pakett oleks Painti asemel MS Office osa nii, et kõik saaksid seda kasutada. Geoinformaatika alased kursused võiksid olla kohustuslik osa tarkvara-arendaja väljaõppest.

Andmed on tähtsad

GIS on andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise, visualiseerimise ja esitamise süsteem, mis viitab sellele, et andmetel ja nende ajakohasusel on väga suur tähtsus. Näiteks puudus aastani 2005 meie regioonis autode navigatsiooniseadmetel igasugune väärtus, aga see muutus kiiresti kui globaalne kaardifirma Navteq (tänane Here maps) ostis Regiolt detailsed Baltikumi kaardid. Ka enne seda olid auto navigatsiooniseadmetes „mingid kaardid“, aga keegi ei kasutanud neid. Täna ei piisa enam ka täpsest kaardist, kasutaja ootab navigatsioonis võimalikult elutruud pilti ja andmete uuenemist reaalajas (ummikute info, 3D vaated, augmented reality jne).

Tegelikkuses peitubki siin paradoks - iga kaardi tootja teab, et kaart on „vana“ alates selle loomise või uuendamise hetkest, kasutaja seevastu eeldab, et kaart on alati täpne. Pahatihti alahinnatakse andmete muutumise kiirust. Ainuüksi Maa-ameti aadressiandmete süsteemis (ADS) tehakse ligikaudu 10000 aadressi parandust kuus, mis X-Tee teenuste vahendusel jõuavad täna SMIT hallatavates infosüsteemides kasutajateni ööpäevase intervalliga. Samas, meie teenustes on kasutuses sadu erinevaid kaardi- ja infokihte ning kaugeltki mitte kõik ei uuene nii kiiresti.

Probleemiks on hajaasustus

Kui tihealade kaardid (asulad ja nendevahelised teed) on meil päris heas korras, siis hajaasustuses pole seis kiita. Riigi põhikaardi uuendamise intervall väga pikk ja ebaühtlane ning ei anna piirivalvurile metsas orienteerumiseks piisavat informatsiooni. Erafirmadel jälle (Google, Regio jmt) puudub metsaradade vastu suurem ärihuvi. Üks lahendus võib olla siin piirivalvuritest kasutamine välitöötajate võrgustikuna, kes oma tööpiirkondi kõige paremini tunnevad ja olukorra looduses GIS kaardile saavad kanda. Samal ajal püüame luua tarkvaralahendusi nii, et kaardid vajaksid uuenemiseks võimalikult vähe inimese abi.

Lisaks kasvab andmete hulk, mida saab ruumiandmetena käsitleda, kohutava kiirusega. Ühelt poolt tuleb andmeid juurde (satelliidipildid, droonid, 3D andmed, big data, ajas muutuvad mustrid jne), teisalt lähevad andmed detailsemaks (metsarajad, planeeringud, hoone skeemid). Sõltuvalt tööülesandest sooviksid politseinikud, päästjad ja piirivalvurid neid kõiki oma töös kasutada ja kaardil näha.

Kaardid aitavad päästmisele kaasa

SMITi ja Häirekeskuse koostöö tulemusena oleme hädasolija leidmise, positsioneerimise ja abivajajani juhendamises maailmas esirinnas. Kaartide kasutamine sündmuskoha tuvastamiseks ja abivajajani juhatamiseks on kindlasti üks meie kõige olulisemaid kaartide kasutusvaldkondi, kuid see pole ainus.

GIS on lahutamatu osa mistahes valdkonnas, olgu see ennetus- või planeerimistegevus, operatiivtöö põllul või andmete talletamine registritesse. SMIT ülesanne on politseinike, päästjate, päästekorraldajate ja teiste siseturvalisuse valdkonna töötajate tööd mõista ja mistahes vajalikud kaardid sobival kujul kasutajateni viia.  Selleks loodi SMITis poolteist aasta tagasi eraldi Geoinfo meeskond.

Oleme alustanud väga lihtsatest asjadest ja tänaseks tehtud tööst kasu saanud juba mitmed osapooled sh päästjad vesivarustuse andmete kogumisel ja kaardistamisel ning hoonete operatiivkaartide koostamisel, piirivalvurid piiriehitustööde planeerimisel ja teostamise, politsei uue e-politsei lahenduse välja töötamisel, kriminaalpolitseinikud/analüütikud kaardipõhiste juhtumi-analüüside teostamisel ja tõendusmaterjalide loomisel jpm. Samuti on kasutuses pidevalt uuenevad ja ühesuguse kujundusega kaardid kogu haldusalas, mis on saanud võimalikuks tänu heale koostööle Maa-ameti, Kaitseväe, Veeteede ameti, Maanteeameti, Lennuliiklusteeninduse AS, CGI AS, Regio OÜ jt.

Aga see on siiski algus, sest vajadus on tohutult palju laiem. Üldise situatsiooniteadlikkuse, planeerimise, analüüsimise, riskide hindamise jmt seisukohalt on veel väga palju ära teha. Näiteks on täna üks kitsaskohti kaartide kasutamine välitöödel, mille läbi viimiseks sobiv kaardilahendus puudub. Vahel tehakse tööd olukordades, kus pole andmesidet, aga erinevaid ressursse on vaja ikkagi operatiivselt juhtida ja sündmustest peab olema täielik ülevaade. Olgu selleks kadunud inimeste otsimine, piiriületaja tabamine, suurürituste turvamine või metsatulekahjude kustutamine. Paberkaartidel on oluline roll välioperatsioonidel ja see ei kao niipea ka tulevikus, sest kiletatud paberkaart on kehva ilmaga kindlasti parem kui ükskõik milline kaasaegne tahvelarvuti. Ent metsas orienteerumiseks ja ressursi paiknemise jälgimiseks ei ole see parim lahendus, sest paberkaart pakub tahvlist vähem võimalusi.

Suured asjad saavad alguse väikestest. Palju on teha, aga geoinformaatikute SMITi toomisega oleme astunud suure sammu õiges suunas. Koos SMITi koostööpartnerite ja meie asutuste vastava ala spetsialistidega loodame õige pea leevendada kaardivajadust ka nendes valdkondades, kus täna pole kõik veel kõige paremas korras.

Osale arutelus

  • Riho Härmits
    Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse geoinfosüsteemide arhitekt

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0253582
Brasiilia reaal BRL 4,52 0.0309782
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153445
Filipiinide peeso PHP 62,62 0.0239597
Hiina jüaan CNY 7,82 -0.0651399
Hongkongi dollar HKD 9,19 0.0369971
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0568451
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.0518318
India ruupia INR 80,08 -0.2193064
Indoneesia ruupia IDR 16835,36 0.0566391
Islandi kroon ISK 124,82 -0.0080109
Jaapani jeen JPY 131,64 0.1293071
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0455225
LAV rand ZAR 15,49 0.1596938
Lõuna-Korea vonn KRW 1317,12 -0.2446321
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.1670049
Mehhiko peeso MXN 22,05 0.1012504
Norra kroon NOK 9,48 0.0116006
Poola slott PLN 4,30 0.0162738
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0929215
Rumeenia leu RON 4,66 0.079522
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.0627117
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0226116
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.0171394
Taani kroon DKK 7,45 0.022817
Tai baht THB 38,91 -0.0475183
Tšehhi kroon CZK 25,87 0.0502862
Türgi liir TRY 5,67 0.0246766
Ukraina grivna UAH 30,64 0.0427676
Ungari forint HUF 322,77 0
USA dollar USD 1,17 -0.0682652
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.6311523
Valgevene rubla BYN 2,31 0.025992
Vene rubla RUB 72,98 0.0721312

Valdkonna töökuulutused