Autor: Harro Puusild • 29. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma juhin tähelepanu, mida ütles ka Frederik Rasmussen, et normid on vaja endale selgeks teha. Üks hea võimalus selleks nii Euroopas kui Eestis on autojuhi väljaõpe,“ rääkis Autosõit OÜ põhjapiirkonna juht Priit Tuuna täna autovedajate aastakonverentsil oma ettekandes "Kas töö- ja puhkeaja seadus piirab või kaitseb vedajate tegevusi ja õigusi?".

„Miks käia iga viie aasta tagant ametikoolis? Ikka selleks, et mingi iva külge jääks. Kõige vahetum inimene, kes reaalselt iga päev autoroolis on, liikleb, suhtleb laadimises ja teepeal kontrolliga või valib parklat, on ikka autojuht,“ märkis Tuuna.

„Kui autojuht ei tea protsessi norme, siis ettevõtte juhil on raske protsessi kontrollida. Teistpidi, kui ettevõtte juhtorgan ei tea norme, kuidas autojuht peab käituma, siis pole ka sealt väga palju tulemust loota. Tekivad konfliktid, sest üks ei tea ja teine ei taha teha, sest norm ei luba,“ hoiatas ta.

Tuuna küsis, et kuidas siis peaks edasi minema, et autojuht saaks väärilise väljaõppe? „Hea variant on maanteeameti kodulehel olevad tunnustatud autoala ametikoolitajad. Kindlasti tasuks aga kuulata ka n-ö külajutte, sest turul on väga selgelt koolitusi, kus saab käia ka ilma kohal käimata. Kas ka tarkus nii tuleb, on iseasi,“ jätkas ta ja lisas, et kompetents on üks võtmesõna, mis aitab vältida konflikte.

Täna toimub Äripäeva teemaveebi logistikauudised.ee traditsiooniline ja järjekorras juba viies Autovedajate Aastakonverents, mis on saali kokku toonud pea 120 osalejat.