Kas tahame osa Euroopa ühtsest raudteearhitektuurist?

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.

Üleeuroopaline transpordisüsteem parandaks oluliselt kaupade liikumist, avardaks inimeste liikumisvabadust ja avaldaks sellega positiivset mõju majanduslikule ja sotsiaalsele sidususele liidu sees, leiab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.

Euroopa Liidu viimase kümnendi üheks peamiseks eesmärgiks on olnud ühtse raudteevõrgu loomine, mis ulatuks kõikjale, ka liidu piirialadele. Üleeuroopaline transpordisüsteem parandaks oluliselt kaupade liikumist, avardaks inimeste liikumisvabadust ja avaldaks sellega positiivset mõju majanduslikule ja sotsiaalsele sidususele liidu sees. Tänaseks on jõutud kokkuleppele tehniliste parameetrite osas, mille alusel edasine areng Euroopa raudteedel põhineb ühetaolisel standardil. Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kelle raudtee vastaks täna sellele standardile. Meie rongid sõidavad siiani ajaloolistel põhjustel laiarööpmelisel - mittestandardsel rööpapaaril. See on üks oluline põhjus, miks meil on tarvis Rail Balticu raudteed. On väidetud, et ühtset standardit asendaks ka erilahendusega veermiku kasutamine, mis  sobinduks eri rööpmelaiustega rööbasteedele. See väide ei päde, sest liikmesriikide vahel raudteeühenduseks ei piisa ainult veermiku muutmisest.

Ühtse raudteevõrgu toimimise saavutamiseks kahe erineva rööpmelaiusega raudtee vahel, nagu Euroopa Liidu standard ja Eesti tänane raudteesüsteem, tuleb arvesse võtta kogu süsteemi tervikuna. Lisaks veeremi tehnilistele nõuetele, side- ja turvanguseadmetele, rööbasteele ehitamise ja hooldamise nõutele, on vaja ühtlustada ka rongijuhtide koolitamine, samuti raudtee-ettevõtja ohutustunnistuste väljaandmine. Enamgi veel. Lisaks raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuetele on Euroopa Liidu ühtse raudteesüsteemi lahutamatu osa ka kauba- ja reisiveoettevõtjatele pakutavad teenused alates ühisest piletisüsteemist ja reisijate teavitusest ning lõpetades kaubarongide reaalajas jälgimisega. Lisaks on vaja ühildada ka rööbastee energiasüsteemide tehnilised lahendused. Näiteks Eesti elektrirongides kasutatav elektrisüsteem töötab oluliselt väiksema pingega kui Euroopa Liidus levinud süsteem. Seetõttu tuleb kogu Eesti raudteetaristul ka kogu elektriskeem moderniseerida.

Iseenesest on Euroopas selliseid paralleelselt töötavaid tehnilisi erilahendusi varasemalt loodud: veerem varustatakse mitme erineva pardaseadmega, mis võimaldavad erinevate turvanguseadmetega varustatud raudteedel ohutult sõita;  seadmed, mis võimaldavad eri (energia) süsteemides liigelda, reguleeritavate eritelgedega veerem jne. On tõestatud, et see kõik on aga tavalisest kulukam, keerulisem ning kõrgema riskiga. Kõigi nimetatud põhjuste tõttu on majanduslikult ja tehniliselt oluliselt mõttekam uue trassi ehitamine. Kuigi on olemas mitmesuguseid tehnilisi erilahendusi, mis on loodud, et vähendada erinevate raudteevõrgustike ühilduvusprobleeme, on oluline märkida, et neid on kasutatud vaid siis kui muud alternatiivsed lahendused on olnud mingil põhjusel ebamõistlikud või puudusid üldse.

Et kaks erinevat raudteesüsteemi (1435mm ja 1520mm) omavahel vahel toimiks, ei saa mõelda pelgalt üksikutele tehnilistele aspektidele. Erineva rööpmelaiusega  raudteesüsteemide ühendamine on oluliselt keerukam kui esmapilgul näib ja teatud juhtudel võib see osutuda sootuks võimatuks ülesandeks. Euroopa Liidu ühtsesse raudteevõrgustikku kuulumise ja tõhusama põhja-lõunasuunalise infrastruktuuri nimel on Eestisse uue trassi rajamine meile kindlasti mõistlikum.

Osale arutelus

  • Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,53 0.302887
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 61,87 0.113275
Hiina jüaan CNY 7,85 0.145487
Hongkongi dollar HKD 9,53 0.119731
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.014805
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.040528
India ruupia INR 77,93 0.187048
Indoneesia ruupia IDR 16305,00 0.215119
Islandi kroon ISK 125,63 0.145084
Jaapani jeen JPY 135,66 0.029495
Kanada dollar CAD 1,52 0.174119
LAV rand ZAR 15,01 -0.007991
Lõuna-Korea vonn KRW 1302,40 0.261739
Malaysia ringgit MYR 4,83 0.284314
Mehhiko peeso MXN 22,91 0.481559
Norra kroon NOK 9,61 0.006973
Poola slott PLN 4,17 0.040806
Rootsi kroon SEK 9,81 0.026807
Rubla RUB 69,34 0.129963
Rumeenia leu RON 4,65 0.083975
Singapuri dollar SGD 1,62 0.092908
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.115749
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.079038
Taani kroon DKK 7,45 -0.002686
Tai baht THB 38,99 0.154122
Tšehhi kroon CZK 25,37 0.003941
Türgi liir TRY 4,66 0.103097
Ukraina grivna UAH 35,10 0.132069
Ungari forint HUF 308,61 0.022687
USA dollar USD 1,22 0.068112
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.206473
Valgevene rubla BRL 3,93 0.13243
Valgevene rubla BYN 24695,00 0.133809

Valdkonna töökuulutused