Kas tahame osa Euroopa ühtsest raudteearhitektuurist?

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.

Üleeuroopaline transpordisüsteem parandaks oluliselt kaupade liikumist, avardaks inimeste liikumisvabadust ja avaldaks sellega positiivset mõju majanduslikule ja sotsiaalsele sidususele liidu sees, leiab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi.

Euroopa Liidu viimase kümnendi üheks peamiseks eesmärgiks on olnud ühtse raudteevõrgu loomine, mis ulatuks kõikjale, ka liidu piirialadele. Üleeuroopaline transpordisüsteem parandaks oluliselt kaupade liikumist, avardaks inimeste liikumisvabadust ja avaldaks sellega positiivset mõju majanduslikule ja sotsiaalsele sidususele liidu sees. Tänaseks on jõutud kokkuleppele tehniliste parameetrite osas, mille alusel edasine areng Euroopa raudteedel põhineb ühetaolisel standardil. Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kelle raudtee vastaks täna sellele standardile. Meie rongid sõidavad siiani ajaloolistel põhjustel laiarööpmelisel - mittestandardsel rööpapaaril. See on üks oluline põhjus, miks meil on tarvis Rail Balticu raudteed. On väidetud, et ühtset standardit asendaks ka erilahendusega veermiku kasutamine, mis  sobinduks eri rööpmelaiustega rööbasteedele. See väide ei päde, sest liikmesriikide vahel raudteeühenduseks ei piisa ainult veermiku muutmisest.

Ühtse raudteevõrgu toimimise saavutamiseks kahe erineva rööpmelaiusega raudtee vahel, nagu Euroopa Liidu standard ja Eesti tänane raudteesüsteem, tuleb arvesse võtta kogu süsteemi tervikuna. Lisaks veeremi tehnilistele nõuetele, side- ja turvanguseadmetele, rööbasteele ehitamise ja hooldamise nõutele, on vaja ühtlustada ka rongijuhtide koolitamine, samuti raudtee-ettevõtja ohutustunnistuste väljaandmine. Enamgi veel. Lisaks raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuetele on Euroopa Liidu ühtse raudteesüsteemi lahutamatu osa ka kauba- ja reisiveoettevõtjatele pakutavad teenused alates ühisest piletisüsteemist ja reisijate teavitusest ning lõpetades kaubarongide reaalajas jälgimisega. Lisaks on vaja ühildada ka rööbastee energiasüsteemide tehnilised lahendused. Näiteks Eesti elektrirongides kasutatav elektrisüsteem töötab oluliselt väiksema pingega kui Euroopa Liidus levinud süsteem. Seetõttu tuleb kogu Eesti raudteetaristul ka kogu elektriskeem moderniseerida.

Iseenesest on Euroopas selliseid paralleelselt töötavaid tehnilisi erilahendusi varasemalt loodud: veerem varustatakse mitme erineva pardaseadmega, mis võimaldavad erinevate turvanguseadmetega varustatud raudteedel ohutult sõita;  seadmed, mis võimaldavad eri (energia) süsteemides liigelda, reguleeritavate eritelgedega veerem jne. On tõestatud, et see kõik on aga tavalisest kulukam, keerulisem ning kõrgema riskiga. Kõigi nimetatud põhjuste tõttu on majanduslikult ja tehniliselt oluliselt mõttekam uue trassi ehitamine. Kuigi on olemas mitmesuguseid tehnilisi erilahendusi, mis on loodud, et vähendada erinevate raudteevõrgustike ühilduvusprobleeme, on oluline märkida, et neid on kasutatud vaid siis kui muud alternatiivsed lahendused on olnud mingil põhjusel ebamõistlikud või puudusid üldse.

Et kaks erinevat raudteesüsteemi (1435mm ja 1520mm) omavahel vahel toimiks, ei saa mõelda pelgalt üksikutele tehnilistele aspektidele. Erineva rööpmelaiusega  raudteesüsteemide ühendamine on oluliselt keerukam kui esmapilgul näib ja teatud juhtudel võib see osutuda sootuks võimatuks ülesandeks. Euroopa Liidu ühtsesse raudteevõrgustikku kuulumise ja tõhusama põhja-lõunasuunalise infrastruktuuri nimel on Eestisse uue trassi rajamine meile kindlasti mõistlikum.

Osale arutelus

  • Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1204514
Brasiilia reaal BRL 4,52 -0.0553183
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153445
Filipiinide peeso PHP 62,60 -0.0063893
Hiina jüaan CNY 7,81 -0.1979743
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.0478786
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0392502
Iisraeli seekel ILS 4,24 -0.1201555
India ruupia INR 80,22 -0.042366
Indoneesia ruupia IDR 16836,20 0.0616314
Islandi kroon ISK 124,81 -0.0160218
Jaapani jeen JPY 131,53 0.0456378
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0455225
LAV rand ZAR 15,47 0.0329732
Lõuna-Korea vonn KRW 1317,17 -0.2408452
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.1310671
Mehhiko peeso MXN 22,04 0.0631112
Norra kroon NOK 9,48 -0.0305833
Poola slott PLN 4,30 -0.0185986
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.1403502
Rumeenia leu RON 4,65 0.0300894
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.037627
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0113058
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.059988
Taani kroon DKK 7,45 0.0134217
Tai baht THB 38,90 -0.0726901
Tšehhi kroon CZK 25,86 0.0425499
Türgi liir TRY 5,68 0.0846054
Ukraina grivna UAH 30,62 -0.0424411
Ungari forint HUF 322,66 -0.03408
USA dollar USD 1,17 -0.1194641
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.0289519
Valgevene rubla BYN 2,31 -0.008664
Vene rubla RUB 72,87 -0.0663717

Valdkonna töökuulutused