Ostujuhtimise aastakonverentsil fookuses sisekoostöö

Meenutus eelmise aasta konverentsilt: diskussioonis osalesid teiste seas ka Tõnis Viiroja Saku Õlletehasest ja Allar Kahju Rimist.
Meenutus eelmise aasta konverentsilt: diskussioonis osalesid teiste seas ka...

Ostujuhtimise aastakonverentsi fookuses on tänavu ettevõtete sisemeeskondade koostöö ja muudatused organisatsioonis – ostufunktsioonide tsentraliseerimine ning ühishanked.

Juba 12. korda toimuv aastakonverents toob Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskusesse tänavu kokku ostujuhtimise valdkonna otsustajad ja praktikud.

Konverentsi esinejaiks on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega praktikud, kes oskavad oma teadmisi, kasulikke kogemusi ja parimaid ning ka halvimaid praktikaid kaasahaaravalt ning õpetlikult edasi anda. Lisaks ettekannetele toimub kaks aruteluringi: kuidas panna ettevõtte sisemeeskonnad tegutsema ühise eesmärgi nimel ning ostude tsentraliseerimine. Päeva moderaator on Telia tarneahelajuht Hannes Laaser.

Meeskondade koostöö. Esimesena räägib Harju Elekter Elektrotehnika ASi juhataja Jan Osa, kuidas panna ettevõtte erinevad meeskonnad tööle ühise eesmärgi nimel. Samuti tutvustab ta juhtide ootusi ostuosakonnale. Osa ettekandest selgub muuseas, kuidas tajutakse ning hinnatakse ostuinimeste panust kasumlikkuse kujunemisel. Ka saab vastuse küsimus kommunikatsiooni rollist ning selle seosest majandustsükliga.

Läbipaistvus hangetel. Edasi räägib Soraineni advokaat Kadri Härginen läbipaistvatest hangetest ja kuritarvituste ohukohtadest. Riigihangete seaduse eelnõu on olnud riigikogus menetluses terve suve ning optimistlikumad prognoosid viitavad, et uus seadus võiks hakata kehtima jaanuarist 2017.

Kuna muudatusi on seaduses palju, antakse ettekandega neist kiirülevaade. Seejärel keskendub advokaat küsimusele, millised on riigihanke läbiviimisel kuritarvituste ohukohad. Lisaks küsimuste püstitamisele annab ta praktiliste näidete varal ka vastuseid, kas ja kuidas on ohukohti võimalik vältida.

Tsentraalsed hanked. Sisseostu ja hangete tsentraliseerimist Eesti Energia näitel tutvustab ettevõtte hankedirektor Priit Valk. “Esitluse käigus annan ülevaate enne Eesti Energias hangete tsentraliseerimist valitsenud olukorrast ja probleemidest ning sellest, kuidas kogu protsess etappide kaupa läbi viidi. Kirjeldan üksikasjaliselt ettevalmistuse käigus kõikide osapoolte poolt kaardistatud ootuseid tekkivale hanketeenistusele. Kommenteerin ka praeguseid Eesti Energia hanketeenistuse tulemusmõõdikuid ning hankevaldkonna tulevikuplaane lähema paari aasta perspektiivis,” tutvustab ta enda plaane.

Järgmisena räägib päeva moderaator, Telia tarneahelajuht Hannes Laaser tsentraliseeritud ostmise väljakutsetest. Paljudele on tuttav lause: “Aega pole, teeme kiiresti ära, küll hiljem vajadusel parandame”. Just sellest Laaser Telia Eesti kogemusele tuginedes räägibki. Selgub, kuidas läheb Telial aasta pärast tsentraliseeritud ostufunktsiooni loomist. Milline on praegune sisekliima ja millised on tegevused, mis peaksid tagama strateegilise, jätkusuutliku tsentraliseeritud ostmise? Millele oleks pidanud ostude tsentraliseerimisel rohkem tähelepanu pöörama ja millest alustama?

Ühishanked. Edasi arutleb Ensto logistikajuht Cristian Kalve transporditeenuse ühishanke teemal. “Milline positiivne sündmus võtab aega kulminatsioonini üheksa kuud? Loomulikult üks korralik transporditeenuse ühishange,” märgib ta ettekande tutvustuses.

Täpsemalt tuleb jutuks ühishange, kus osales 12 Ensto Groupiga seotud ettevõtet Eestist, Soomest ja Prantsusmaalt. “Räägin lähemalt tehtud eeltööst, operatiivsetest nõudmistest, hanke eesmärkidest ning sellest, kuidas me hanget läbi viisime. Loomulikult ka tulemustest – ja mitte ainult Excelis,” selgitab Kalve.

Kuidas olla tulemuslik. Seejärel selgitab Telia tarneahela ärianalüütik Jüri Viigand, kuidas defineerida ja kasutada mõõdikuid. Tihti tegelevad ettevõtted müraga. Seda nii raporteeritavate mõõdikute tõlgendamisel, nende defineerimisel kui seostamisel. Nii kaotatakse väärtuslikku aega ja raha. Viigand selgitab näidete varal, mida see tähendab. Lisaks käib ka läbi soovitused, kuidas defineerida mõõdikuid, kuidas neid seostada ja tõlgendada.

Tulemusliku ostujuhtimise saavutamise eeldusi tutvustab Viru Keemia Grupi hankeosakonna juhataja Anton Nõomaa. Klassikalisest ostujuhtimisest räägime juhul, kui ostja võtab näiteks kolm pakkumist ja hanke käigus ei laeku ühtegi kaebust. Samas on ladu alati kaupa täis. Tulemusliku ostujuhtimisega on tegemist siis, kui igapäevase tegevuse tulemusel kasuminumber paraneb, tutvustab ta ettekannet.

Tulemuslik ostujuhtimine eeldab ostujuhilt mitmeid oskusi, kogemusi, isikuomadusi ja töövahendeid. 
Nõomaa toob teoreetilisi ja praktilisi näiteid tööstusest ja jaekaubandusest, samuti otsestest ja kaudsetest ostudest. Näiteks, kuidas saavutada maksimaalselt hea hind ja kindlustada sealjuures toote kvaliteet?

Töötuba läbirääkimistest. Päeva lõpetab töötuba, kus selgub, kuidas ostujuhina jääda inimlikuks. Lisaks tutvustab töötoa läbiviija Ilona Nurmela OÜst Mediator edukaid ja ebaedukaid ostuläbirääkimisi.

Ostujuhtimise aastakonverentsi sihtgrupp on ostujuhid, tarneahelajuhid, tööstus- ja kaubandusettevõtete juhatuse liikmed, tegevjuhid, arendusjuhid, finantsjuhid, ostu­spetsialistid jt teemaga otseselt või kaudselt seotud isikud.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.006667
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,51 0.143994
Hiina jüaan CNY 7,78 -0.114202
Hongkongi dollar HKD 9,18 -0.136052
Horvaatia kuna HRK 7,51 -0.009323
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.089523
India ruupia INR 76,42 -0.133426
Indoneesia ruupia IDR 15883,00 -0.075495
Islandi kroon ISK 124,05 0.045164
Jaapani jeen JPY 132,50 0.355993
Kanada dollar CAD 1,47 -0.155416
LAV rand ZAR 15,84 0.480921
Lõuna-Korea vonn KRW 1327,70 -0.157918
Malaysia ringgit MYR 4,96 -0.17708
Mehhiko peeso MXN 22,03 -0.355456
Norra kroon NOK 9,35 0.058837
Poola slott PLN 4,23 -0.250224
Rootsi kroon SEK 9,59 -0.040654
Rubla RUB 67,36 -0.137869
Rumeenia leu RON 4,59 0.004362
Singapuri dollar SGD 1,60 0.062695
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.048199
Šveitsi frank CHF 1,15 0.223245
Taani kroon DKK 7,44 -0.007119
Tai baht THB 38,95 0
Tšehhi kroon CZK 25,72 -0.132023
Türgi liir TRY 4,32 0.060231
Ukraina grivna UAH 31,18 -0.166808
Ungari forint HUF 308,18 0.038953
USA dollar USD 1,18 -0.138531
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.358925
Valgevene rubla BRL 3,71 -0.191065
Valgevene rubla BYN 23023,00 -0.169109

Valdkonna töökuulutused