Ostujuhtimise aastakonverentsil fookuses sisekoostöö

Meenutus eelmise aasta konverentsilt: diskussioonis osalesid teiste seas ka Tõnis Viiroja Saku Õlletehasest ja Allar Kahju Rimist.
Meenutus eelmise aasta konverentsilt: diskussioonis osalesid teiste seas ka...

Ostujuhtimise aastakonverentsi fookuses on tänavu ettevõtete sisemeeskondade koostöö ja muudatused organisatsioonis – ostufunktsioonide tsentraliseerimine ning ühishanked.

Juba 12. korda toimuv aastakonverents toob Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskusesse tänavu kokku ostujuhtimise valdkonna otsustajad ja praktikud.

Konverentsi esinejaiks on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega praktikud, kes oskavad oma teadmisi, kasulikke kogemusi ja parimaid ning ka halvimaid praktikaid kaasahaaravalt ning õpetlikult edasi anda. Lisaks ettekannetele toimub kaks aruteluringi: kuidas panna ettevõtte sisemeeskonnad tegutsema ühise eesmärgi nimel ning ostude tsentraliseerimine. Päeva moderaator on Telia tarneahelajuht Hannes Laaser.

Meeskondade koostöö. Esimesena räägib Harju Elekter Elektrotehnika ASi juhataja Jan Osa, kuidas panna ettevõtte erinevad meeskonnad tööle ühise eesmärgi nimel. Samuti tutvustab ta juhtide ootusi ostuosakonnale. Osa ettekandest selgub muuseas, kuidas tajutakse ning hinnatakse ostuinimeste panust kasumlikkuse kujunemisel. Ka saab vastuse küsimus kommunikatsiooni rollist ning selle seosest majandustsükliga.

Läbipaistvus hangetel. Edasi räägib Soraineni advokaat Kadri Härginen läbipaistvatest hangetest ja kuritarvituste ohukohtadest. Riigihangete seaduse eelnõu on olnud riigikogus menetluses terve suve ning optimistlikumad prognoosid viitavad, et uus seadus võiks hakata kehtima jaanuarist 2017.

Kuna muudatusi on seaduses palju, antakse ettekandega neist kiirülevaade. Seejärel keskendub advokaat küsimusele, millised on riigihanke läbiviimisel kuritarvituste ohukohad. Lisaks küsimuste püstitamisele annab ta praktiliste näidete varal ka vastuseid, kas ja kuidas on ohukohti võimalik vältida.

Tsentraalsed hanked. Sisseostu ja hangete tsentraliseerimist Eesti Energia näitel tutvustab ettevõtte hankedirektor Priit Valk. “Esitluse käigus annan ülevaate enne Eesti Energias hangete tsentraliseerimist valitsenud olukorrast ja probleemidest ning sellest, kuidas kogu protsess etappide kaupa läbi viidi. Kirjeldan üksikasjaliselt ettevalmistuse käigus kõikide osapoolte poolt kaardistatud ootuseid tekkivale hanketeenistusele. Kommenteerin ka praeguseid Eesti Energia hanketeenistuse tulemusmõõdikuid ning hankevaldkonna tulevikuplaane lähema paari aasta perspektiivis,” tutvustab ta enda plaane.

Järgmisena räägib päeva moderaator, Telia tarneahelajuht Hannes Laaser tsentraliseeritud ostmise väljakutsetest. Paljudele on tuttav lause: “Aega pole, teeme kiiresti ära, küll hiljem vajadusel parandame”. Just sellest Laaser Telia Eesti kogemusele tuginedes räägibki. Selgub, kuidas läheb Telial aasta pärast tsentraliseeritud ostufunktsiooni loomist. Milline on praegune sisekliima ja millised on tegevused, mis peaksid tagama strateegilise, jätkusuutliku tsentraliseeritud ostmise? Millele oleks pidanud ostude tsentraliseerimisel rohkem tähelepanu pöörama ja millest alustama?

Ühishanked. Edasi arutleb Ensto logistikajuht Cristian Kalve transporditeenuse ühishanke teemal. “Milline positiivne sündmus võtab aega kulminatsioonini üheksa kuud? Loomulikult üks korralik transporditeenuse ühishange,” märgib ta ettekande tutvustuses.

Täpsemalt tuleb jutuks ühishange, kus osales 12 Ensto Groupiga seotud ettevõtet Eestist, Soomest ja Prantsusmaalt. “Räägin lähemalt tehtud eeltööst, operatiivsetest nõudmistest, hanke eesmärkidest ning sellest, kuidas me hanget läbi viisime. Loomulikult ka tulemustest – ja mitte ainult Excelis,” selgitab Kalve.

Kuidas olla tulemuslik. Seejärel selgitab Telia tarneahela ärianalüütik Jüri Viigand, kuidas defineerida ja kasutada mõõdikuid. Tihti tegelevad ettevõtted müraga. Seda nii raporteeritavate mõõdikute tõlgendamisel, nende defineerimisel kui seostamisel. Nii kaotatakse väärtuslikku aega ja raha. Viigand selgitab näidete varal, mida see tähendab. Lisaks käib ka läbi soovitused, kuidas defineerida mõõdikuid, kuidas neid seostada ja tõlgendada.

Tulemusliku ostujuhtimise saavutamise eeldusi tutvustab Viru Keemia Grupi hankeosakonna juhataja Anton Nõomaa. Klassikalisest ostujuhtimisest räägime juhul, kui ostja võtab näiteks kolm pakkumist ja hanke käigus ei laeku ühtegi kaebust. Samas on ladu alati kaupa täis. Tulemusliku ostujuhtimisega on tegemist siis, kui igapäevase tegevuse tulemusel kasuminumber paraneb, tutvustab ta ettekannet.

Tulemuslik ostujuhtimine eeldab ostujuhilt mitmeid oskusi, kogemusi, isikuomadusi ja töövahendeid. 
Nõomaa toob teoreetilisi ja praktilisi näiteid tööstusest ja jaekaubandusest, samuti otsestest ja kaudsetest ostudest. Näiteks, kuidas saavutada maksimaalselt hea hind ja kindlustada sealjuures toote kvaliteet?

Töötuba läbirääkimistest. Päeva lõpetab töötuba, kus selgub, kuidas ostujuhina jääda inimlikuks. Lisaks tutvustab töötoa läbiviija Ilona Nurmela OÜst Mediator edukaid ja ebaedukaid ostuläbirääkimisi.

Ostujuhtimise aastakonverentsi sihtgrupp on ostujuhid, tarneahelajuhid, tööstus- ja kaubandusettevõtete juhatuse liikmed, tegevjuhid, arendusjuhid, finantsjuhid, ostu­spetsialistid jt teemaga otseselt või kaudselt seotud isikud.

Osale arutelus

  • Indrek Kald

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0126558
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0950484
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,71 0.342411
Hiina jüaan CNY 7,93 -0.0403343
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.0814845
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0040593
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.0658591
India ruupia INR 80,63 0.0496321
Indoneesia ruupia IDR 16977,57 0.0246268
Islandi kroon ISK 124,42 0
Jaapani jeen JPY 130,15 -0.3598224
Kanada dollar CAD 1,54 0.0064897
LAV rand ZAR 15,72 0.1038144
Lõuna-Korea vonn KRW 1324,40 0.2179309
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0546127
Mehhiko peeso MXN 22,36 0.2610217
Norra kroon NOK 9,59 -0.031281
Poola slott PLN 4,32 -0.0023132
Rootsi kroon SEK 10,38 -0.0288987
Rumeenia leu RON 4,65 -0.1010275
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.0062606
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0560412
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.0859328
Taani kroon DKK 7,45 -0.0415845
Tai baht THB 39,12 0.2742718
Tšehhi kroon CZK 25,85 -0.0618692
Türgi liir TRY 5,60 -0.4250249
Ukraina grivna UAH 31,02 0.0938958
Ungari forint HUF 325,11 -0.0184519
USA dollar USD 1,17 0.0852806
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0.0232342
Valgevene rubla BYN 2,33 0.1114779
Vene rubla RUB 74,48 0.1547696

Valdkonna töökuulutused