8. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tosin lennukit on hoidnud üleval ühendust Eesti saartega

Kuressaare lennujaam ajal, kui Saaremaa pealinn oli veel Kingissepp
Foto: Kuressaare Ajaloomuuseum
Nõukogude ajast Eesti suursaartel tegutsenud lennuväljadel on opereerinud 12 erinevat lennukimarki.

Siseriiklikud lennud Eesti saarte vahel on toimunud nõukogude ajast saati, enne seda sattus mõni lennuvahend saartele maanduma juhuslikult.

Praeguseks pensionil Eesti Lennuakadeemia lennundustegevuse korralduse ja keskkonnakaitse professor Mart Enneveer on lennanud nii vanemal kui uuemal ajal kõigile Eesti saartele. Ta meenutas, et NSVLi ajal lendasid Kuressaarde ja Kärdlasse lennukid Jak-12, An-2, Il-14, Jak-40. Ruhnu ja Kihnu lendas An-2. Hiljem, 1990ndatel lendas Pärnust Kuressaarde ja Ruhnu ka Pärnus baseerunud lennufirma Air Livonia An-28, mille kaptenid olid teiste seas Rein Porro ja Jüri Liivamägi.

Moosiriiulitest turbolennukiniLäbi aegade Eesti saarte lennuväljadelopereerinud lennukid

Nõukogude aeg, opereeris AeroflotPo-2 lendas Kuressaarde, 2 kohtaLi-2 lendas Kuressaarde, 21 kohtaJak-12 lendas Kuressaarde, 4 kohtaSi-47 (hävitaja) Kuressaares“Douglas” KuressaaresAn-2 lendas eelkõige Kihnu ja Ruhnu, kuid ka suurematele saartele, samuti TartustPiirissaarde. 12 kohtaIl-14 lendas Saaremaale ja HiiumaaleJak-40 lendas Saaremaale ja Hiiumaale

Pärast taasiseseisvumistAn-28 lendas AirLivonia ja Enimexi opereerimisel, kuni 24. novembril 2001 lennuk Kärdlas alla kukkus.LET 410, Jetstream 3200 lendasidAS Avies opereerimisel aastatel 2001–2007.Saab 340 lendas aastatel 2008–2012 Estonian Airi opereerimisel, 33kohalineJetstream 3200 lendas 2012. aastast kuni tänavu aprillini. 19kohaline, opereeris AS Avies.

Allikas: Eesti Lennuakadeemia, Saare maavalitsus, Kuressaare lennujaam

Opereeris Aeroflot

Endine Tartu lennujaama juhataja Rein Mark meenutas, et NSVLi ajal opereeris väikesaarte vahel An-2, mida rahvasuus kutsuti metsavahiks. “See oli selline lennuk, mis pilvise ilmaga raputas korralikult. Mõnel oli juba lennukisse astudes pruun paberkott ehk oksekott käes,” meenutas ta. Kuid lendamine oli populaarne, sest ajavõit oli oluline.

“Aeroflot lendas sinna, kuhu käsk tuli,” ütles Mark. “Seejuures ei vaadatud ei kasumit ega kahjumit.” Nii lennati Tartust Kärdlasse ja Kuressaarde ning Pärnu kaudu ühel päeval Kihnu, teisel Ruhnu. Jak-40 lendas Tallinnast Kuressaarde ja Kärdlasse. “Saaremaa oli suletud saar, tuli läbida kõik protseduurid, näidata ette vajalikud load, kui polnud saare elanik,” meenutas Mark. Ka Piirissaarde lendas An-2 iga päev. Sellega viidi saarele toitu, medikamente ja muud vajalikku. Saare inimesed said aga lennukiga linna.

Tol ajal olidki vaid Eesti-sisesed lennud. Moskva ja Kiievi liinid tulid Marki sõnul alles hiljem.

Mark meenutas ka piletihindu. Lennupilet Tartust Pärnusse maksis 5 rubla, Kuressaarde 7 ja Kärdlasse 9 rubla. Marki väitel oli madalaim palk sellel ajal 40 rubla, kuid paljud teenisid ka 70–90 rubla.

Rahulolu lennuliiklusega aina tõusnud

Kuigi viimati saartele liinilende teinud Aviesilt võeti hiljuti puuduliku lennuohutuse tõttu lennuluba, oli saarlaste rahulolu lennuliiklusega tõusnud haripunkti just selle ettevõtte teenusega.

“Rahulolu kohalt oli parim periood ilmselt alates 2015. aasta suvest kuni Aviesi­ lennuloa lõpetamiseni,” vastas Saare maavalitsuse arendusnõunik Karl Tiit­son küsimusele, millal on saarlased lendudega kõige rohkem rahul olnud. “Täituvus oli pidevas tõusus ja kunagi varem ei ole Avies nii korrektselt lepingut täitnud, kui enne ootamatut lepingu lõppu.” Tiitson lisas, et mullu õnnestus saada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt juurde riiklikku toetust kolmapäevase hommikuse ja õhtuse reisi jaoks, mis tähendas, et lennuk lendas Tallinna ja Kuressaare vahel kõigil äripäevadel hommikul ja õhtul ning lisaks veel pühapäeva õhtul, kokku 11 lendu nädalas.

Riik võiks saarte liinile uued lennukid osta

Lennuakadeemia transpordigeograafia ja logistika lektor Allan Nõmmik toob välja, et riigi ülesanne on kohalikku lennuvõrku doteerida. “Kui lennati Tartust Piirissaarde, siis saarel elu toimis. 20 aastat pole seda lendu olnud ja praeguseks pole saarel ühtegi last ega sünnitusealist naist,” ütles Nõmmik.

Ta toob välja, et oleks kasulik, kui saartevaheline uus vedaja oleks rahvusvahelise õhutranspordi liidu IATA liige. See muudab lennud nähtavaks huvilistele üle maailma. “Muidu on probleem, et välismaa turist ei leia elu sees seda liini üles,” lisas ta.

Nõmmik leiab, et riik võiks osta sarnaselt praamidega ka uued lennukid, millele leiaks operaatori. Vanad lennukid ei ole töökindlad ega väga atraktiivsed. Kui lennud jäävad sageli lennuki remondi pärast toimumata, siis pole liin väga ahvatlev.

 

Maandumisrajal sportisid madrused

Lennunduse ajalugu Saaremaal sai alguse juhuse tahtel, kui norralane Hans Fraenkel ja rootslane Carlson oma õhupalliga halbade ilmastikuolude tõttu 1904. aasta detsembris Atla lahe rannikul hädamaandumise tegid.

Lisaks esimese maailmasõja baaslennuväljadele ning postilennukite tarbeks loodud maandumispaikadele, kerkis 1930ndate teisel poolel päevakorda Saaremaale tsiviillennuvälja ehitamine. 1939. aastal eraldas Kuressaare linnavalitsus riigile lennuvälja ehitamiseks maatüki Roomassaares. 1940. aastal valmiski murukattega lennurada, mida järgneval aastal kasutati küll ka Punalipulise Balti laevastiku madruste spordiväljakuna.

1944. aastal korrastati linnaelanike kaasabil maandumisrada ja lennujaama hooneks kohandati Pärsamaa vallast kohale veetud talumaja. 6. märtsil 1945 toimus lennuvälja ametlik avamine.

Tallinna vahet lendama hakanud kahekohaline PO-2 vedas lisaks reisijatele ka kaupa, medikamente ja posti. Samas toimusid kaubalennud ka Moskvasse, et transportida NSVLi pealinna värsket kala.

Iga aastaga muutusid lennud populaarsemaks. Talvisel ajal, kui praamiliiklus jääolude tõttu seiskus, veeti inimesi ja kaupa õhutranspordiga. See tõi kasutusele suuremad lennukid. Aastatel 1949–1953 tehti Tallinna vahet päevas 10–14 lendu, reisijate arv küündis päevas kuni 400 inimeseni.

Kuni 1958. aastani töötati küünla ja petrooleumlambi valgusel, kuna lennujaamas polnud elektrit. Raadiojaamu sai kasutada ainult akupatareide ja bensiinigeneraatoritega. 1958 saadi elektriliin, 60ndatel asfalteeriti rada ja paigaldati märgutuled.

Pärast taasiseseisvumist on Kuressaare lennujaama kõvasti uuendatud: pikendatud on rada ja ehitatud uus terminal.

Hiidlased esialgu umbusklikud

Hiiumaa sai regulaarse lennuühenduse 1945. aasta juulis, kui Putkaste lähistel maandus esimene liinilennuk. Esialgu veeti ainult posti, sest hiidlased suhtusid uude transpordiliiki umbusuga. Peatselt saadi kartusest siiski üle ja algas ka reisijate vedu. 1964 kolis lennujaam Käinast oma praegusesse asukohta.

Allikas: Kuressaare ja Kärdla lennujaamad

Foto: Kuressaare Ajaloomuuseum

Autor: Mariliis Pinn, kaasautor

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077