Tosin lennukit on hoidnud üleval ühendust Eesti saartega

Kingissepa lennujaam
Kuressaare lennujaam ajal, kui Saaremaa pealinn oli veel Kingissepp

Nõukogude ajast Eesti suursaartel tegutsenud lennuväljadel on opereerinud 12 erinevat lennukimarki.

Siseriiklikud lennud Eesti saarte vahel on toimunud nõukogude ajast saati, enne seda sattus mõni lennuvahend saartele maanduma juhuslikult.

Praeguseks pensionil Eesti Lennuakadeemia lennundustegevuse korralduse ja keskkonnakaitse professor Mart Enneveer on lennanud nii vanemal kui uuemal ajal kõigile Eesti saartele. Ta meenutas, et NSVLi ajal lendasid Kuressaarde ja Kärdlasse lennukid Jak-12, An-2, Il-14, Jak-40. Ruhnu ja Kihnu lendas An-2. Hiljem, 1990ndatel lendas Pärnust Kuressaarde ja Ruhnu ka Pärnus baseerunud lennufirma Air Livonia An-28, mille kaptenid olid teiste seas Rein Porro ja Jüri Liivamägi.

Opereeris Aeroflot

Endine Tartu lennujaama juhataja Rein Mark meenutas, et NSVLi ajal opereeris väikesaarte vahel An-2, mida rahvasuus kutsuti metsavahiks. “See oli selline lennuk, mis pilvise ilmaga raputas korralikult. Mõnel oli juba lennukisse astudes pruun paberkott ehk oksekott käes,” meenutas ta. Kuid lendamine oli populaarne, sest ajavõit oli oluline.

“Aeroflot lendas sinna, kuhu käsk tuli,” ütles Mark. “Seejuures ei vaadatud ei kasumit ega kahjumit.” Nii lennati Tartust Kärdlasse ja Kuressaarde ning Pärnu kaudu ühel päeval Kihnu, teisel Ruhnu. Jak-40 lendas Tallinnast Kuressaarde ja Kärdlasse. “Saaremaa oli suletud saar, tuli läbida kõik protseduurid, näidata ette vajalikud load, kui polnud saare elanik,” meenutas Mark. Ka Piirissaarde lendas An-2 iga päev. Sellega viidi saarele toitu, medikamente ja muud vajalikku. Saare inimesed said aga lennukiga linna.

Tol ajal olidki vaid Eesti-sisesed lennud. Moskva ja Kiievi liinid tulid Marki sõnul alles hiljem.
Mark meenutas ka piletihindu. Lennupilet Tartust Pärnusse maksis 5 rubla, Kuressaarde 7 ja Kärdlasse 9 rubla. Marki väitel oli madalaim palk sellel ajal 40 rubla, kuid paljud teenisid ka 70–90 rubla.

Rahulolu lennuliiklusega aina tõusnud

Kuigi viimati saartele liinilende teinud Aviesilt võeti hiljuti puuduliku lennuohutuse tõttu lennuluba, oli saarlaste rahulolu lennuliiklusega tõusnud haripunkti just selle ettevõtte teenusega.

“Rahulolu kohalt oli parim periood ilmselt alates 2015. aasta suvest kuni Aviesi­ lennuloa lõpetamiseni,” vastas Saare maavalitsuse arendusnõunik Karl Tiit­son küsimusele, millal on saarlased lendudega kõige rohkem rahul olnud. “Täituvus oli pidevas tõusus ja kunagi varem ei ole Avies nii korrektselt lepingut täitnud, kui enne ootamatut lepingu lõppu.” Tiitson lisas, et mullu õnnestus saada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt juurde riiklikku toetust kolmapäevase hommikuse ja õhtuse reisi jaoks, mis tähendas, et lennuk lendas Tallinna ja Kuressaare vahel kõigil äripäevadel hommikul ja õhtul ning lisaks veel pühapäeva õhtul, kokku 11 lendu nädalas.

Riik võiks saarte liinile uued lennukid osta

Lennuakadeemia transpordigeograafia ja logistika lektor Allan Nõmmik toob välja, et riigi ülesanne on kohalikku lennuvõrku doteerida. “Kui lennati Tartust Piirissaarde, siis saarel elu toimis. 20 aastat pole seda lendu olnud ja praeguseks pole saarel ühtegi last ega sünnitusealist naist,” ütles Nõmmik.

Ta toob välja, et oleks kasulik, kui saartevaheline uus vedaja oleks rahvusvahelise õhutranspordi liidu IATA liige. See muudab lennud nähtavaks huvilistele üle maailma. “Muidu on probleem, et välismaa turist ei leia elu sees seda liini üles,” lisas ta.

Nõmmik leiab, et riik võiks osta sarnaselt praamidega ka uued lennukid, millele leiaks operaatori. Vanad lennukid ei ole töökindlad ega väga atraktiivsed. Kui lennud jäävad sageli lennuki remondi pärast toimumata, siis pole liin väga ahvatlev.

 

Maandumisrajal sportisid madrused

Lennunduse ajalugu Saaremaal sai alguse juhuse tahtel, kui norralane Hans Fraenkel ja rootslane Carlson oma õhupalliga halbade ilmastikuolude tõttu 1904. aasta detsembris Atla lahe rannikul hädamaandumise tegid.

Lisaks esimese maailmasõja baaslennuväljadele ning postilennukite tarbeks loodud maandumispaikadele, kerkis 1930ndate teisel poolel päevakorda Saaremaale tsiviillennuvälja ehitamine. 1939. aastal eraldas Kuressaare linnavalitsus riigile lennuvälja ehitamiseks maatüki Roomassaares. 1940. aastal valmiski murukattega lennurada, mida järgneval aastal kasutati küll ka Punalipulise Balti laevastiku madruste spordiväljakuna.

1944. aastal korrastati linnaelanike kaasabil maandumisrada ja lennujaama hooneks kohandati Pärsamaa vallast kohale veetud talumaja. 6. märtsil 1945 toimus lennuvälja ametlik avamine.

Tallinna vahet lendama hakanud kahekohaline PO-2 vedas lisaks reisijatele ka kaupa, medikamente ja posti. Samas toimusid kaubalennud ka Moskvasse, et transportida NSVLi pealinna värsket kala.

Iga aastaga muutusid lennud populaarsemaks. Talvisel ajal, kui praamiliiklus jääolude tõttu seiskus, veeti inimesi ja kaupa õhutranspordiga. See tõi kasutusele suuremad lennukid. Aastatel 1949–1953 tehti Tallinna vahet päevas 10–14 lendu, reisijate arv küündis päevas kuni 400 inimeseni.

Kuni 1958. aastani töötati küünla ja petrooleumlambi valgusel, kuna lennujaamas polnud elektrit. Raadiojaamu sai kasutada ainult akupatareide ja bensiinigeneraatoritega. 1958 saadi elektriliin, 60ndatel asfalteeriti rada ja paigaldati märgutuled.

Pärast taasiseseisvumist on Kuressaare lennujaama kõvasti uuendatud: pikendatud on rada ja ehitatud uus terminal.

Hiidlased esialgu umbusklikud

Hiiumaa sai regulaarse lennuühenduse 1945. aasta juulis, kui Putkaste lähistel maandus esimene liinilennuk. Esialgu veeti ainult posti, sest hiidlased suhtusid uude transpordiliiki umbusuga. Peatselt saadi kartusest siiski üle ja algas ka reisijate vedu. 1964 kolis lennujaam Käinast oma praegusesse asukohta.

Allikas: Kuressaare ja Kärdla lennujaamad

Galerii

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn, kaasautor

    Mariliis Pinn, kaasautor

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,51 -0.08292
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,53 -0.270207
Hiina jüaan CNY 7,79 -0.183342
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.20124
Horvaatia kuna HRK 7,50 -0.074582
Iisraeli seekel ILS 4,11 -0.024302
India ruupia INR 76,49 -0.191024
Indoneesia ruupia IDR 15902,00 -0.182035
Islandi kroon ISK 124,22 -0.280957
Jaapani jeen JPY 134,02 0.216862
Kanada dollar CAD 1,49 -0.090759
LAV rand ZAR 16,10 0.078328
Lõuna-Korea vonn KRW 1333,40 0.060033
Malaysia ringgit MYR 4,97 -0.11247
Mehhiko peeso MXN 22,33 -0.164503
Norra kroon NOK 9,40 -0.066843
Poola slott PLN 4,23 -0.040147
Rootsi kroon SEK 9,62 -0.02485
Rubla RUB 67,73 0.032492
Rumeenia leu RON 4,60 -0.019563
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.006237
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.094028
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.153378
Taani kroon DKK 7,44 0.003358
Tai baht THB 39,06 -0.127844
Tšehhi kroon CZK 25,67 0.011688
Türgi liir TRY 4,34 0.254158
Ukraina grivna UAH 31,33 -0.183499
Ungari forint HUF 307,79 -0.064937
USA dollar USD 1,18 -0.235034
Uus-Meremaa dollar NZD 1,70 0.245351
Valgevene rubla BRL 3,75 -0.199377
Valgevene rubla BYN 23165,00 -0.18528

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017