Autor: Ansi Arumeel • 27. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti e-poodide käive on võrreldes 2010.aastaga enam kui kolmekordistunud, selgus E-Kaubanduse Liidu kevadisest uuringust. Ometi moodustab e-kaubandus riigi SKTst endiselt vaid 0,75 protsenti, võrreldes Euroopa keskmise 2,5 protsendiga, nagu näitab Euroopa B2C e-kaubanduse raport.

Praxise poolt läbi viidud Eesti e-kaubanduse uuringus tuuakse e-ekspordi kasvu takistavate tegurite hulgas esile ettevõtjate vähest teadlikkust erinevatest tarnelahendustest.

Viimane Euroopa e-kaubanduse ja tarne uuring ütleb, et tarnelahendused puudutavad ka ostjaid – e-poest ostmise võib katki jätta just põhjendamatult kõrge saatmistasu või liiga pikk kauba kättesaamise aeg. Sama uuringu andmetel on lausa 68% juhtudest, kui e-ostlejad on otsustanud tühistada juba peaaegu vormistatud ostu, olnud põhjuseks erinevad tarneprobleemid.

Eestlased on pakiautomaadi rahvas

E-kaubanduse senisele arengule on aidanud kaasa uute tarnevõimaluste teke ja laienemine.  Kuue aasta eest, enne kui Eestisse said paigaldatud esimesed pakiautomaadid, oli e-poest tellitud kauba kättesaamiseks vaja minna lähimasse postkontorisse ja seista teenindusjärjekorras või tellida paki kohaletoomiseks kuller ja maksta mugavama teenuse saamiseks rohkem. E-kaubandus ei olnud Eestis populaarne, sest kauba kättesaamine ei olnud mugav ja võttis aega.

Eestlased on varmad võtma omaks uusi trende, kui neile pakutakse alternatiive, mis on senisest kiiremad ja mugavamad. Nii ongi pakiautomaadid praeguseks kasvanud kõige eelistatumaks pakisaatmise ja –saamise kanaliks Eestis. Koguni 84% pakisaajatest ja 75% pakisaatjatest kasutab pakiautomaati.

Tarnevõimaluste edasine areng

Märkimisväärne hulk e-ostlejaid elab maapiirkondades, kuhu pakiautomaadid ei ole veel jõudnud. Kiiresti kasvav nõudlus e-kaubanduse järgi eeldab logistikaettevõtetelt veelgi paremat ja läbimõeldumat võrgustikku nii täiendavate pakiautomaatide kui ka kullerite teenusevõrgustiku suurendamise näol.  Tarneteenuste pakkujate ülesandeks on astuda ühte sammu nõudlusega ja oma teenuseid nii laiendada kui paindlikumaks muuta.

Näeme, et tulevikus võivad tarbijate muutuvad eelistused ja väljakujunev jaotusvõrk „esile kutsuda“ ka uusi, uuenduslikke kättetoimetamisviise.  Näiteks põhjanaabrite juures on populaarne tellida pakk kulleriga e-poes määratud „turvakohta“, olgu selleks kasvõi puuriida tagune või tühi koerakuut.  Eestlaste kiire graafik ja kasvav mugavus võib ka Eestis tekitada nõudluse sellise teenuse järgi.

Olles kindel, et tulevikus klientide ootused e-kaubanduse tarne osas muutuvad ja lisandub uusi tarnelahendusi, on kindlasti mõistlik luua ka Eestis võimalikult paindlik ning turu muutustega arvestav keskkond.