Pärnu lennujaama renoveerimisplaan muutus soodsamaks

Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaama renoveerimine nõuab konsultatsioonifirma hinnangul 13 miljonit ...

Pärnu lennujaama renoveerimine muutus konsultatsioonifirma arvutuste järgi senisest teadaolevast maksumusest mõne miljoni euro võrra soodsamaks. Lennujaama renoveerimine tooks Pärnumaale välismaalt kuni 50 000 inimest aastas.

Rootsi konsultatsioonifirma LFV Aviation Consulting uuringu kohaselt maksaks Pärnu lennujaama renoveerimine kaasaegseks töötavaks transiidisõlmeks 13 miljonit eurot. “Kui siiani on räägitud, et lennujaama korda tegemine maksaks erinevatel hinnangutel 15-20 miljonit eurot, siis rahvusvaheliselt pädeva ja kaaluka sõnaga konsultatsioonifirma seisukoht annab meile kindlust, et investeering lennujaama pole mitte ainult vajalik, vaid teenib end asjatundliku majandamise korral kiiresti tagasi,” ütles SA Pärnumaa Turism juhataja Kaire Ilus.

Raporti kohaselt võiks lennujaamast saada viie aastaga sõlm, mida läbib aastas 50 000 reisijat, kes jäävad maakonda 2-3 päevaks ning annavad seeläbi piirkonna sotsiaalmajandusele olulise tõuke. Arvutuse järgi tasuks investeering lennujaama uuendamisse end ära 4-5 aastaga.

Uuringu läbi viinud LFV Aviation Consulting lennunduse ja lennujaamade majandusarengu juht Marcus Öberg kinnitab, et 13 miljoni eurone investeering on lennujaama esialgset arengut silmas pidades piisav. “Usume, et lennujaama taas käivitamisel on kõige olulisem hoida investeeringud ja majandamiskulud minimaalsed,” ütles Öberg. AS Tallinna Lennujaama turundusdirektori Eero Pärgmäe sõnul on Pärnu lennujaama emafirma nõus taristu renoveerimisega riigi rahastuse kaasabil, kuid lisanduvad lennujaama opereerimiskulud jääks Pärnu kanda. “Kui kohalik omavalitsus suudab leida piisava tulubaasi, millega katta lennujaama halduskulusid, siis oleme igati koostöövalmis,” kinnitas Pärgmäe.

Kuna lennuühenduse nõudlus Pärnu kui Eesti suuruselt teise turismilinna ja Põhjamaade seas populaarse spaalinnaga on seniseid turisminumbreid analüüsides selgelt olemas, võiks raporti kohaselt esimesel aastal Pärnu lennujaama läbida 20 000 inimest. Viie aastaga on Pärnul potentsiaali kasvatada lennujaama külastavate inimeste arvu rohkem kui kaks korda.

“Pärnumaale on turismiedendajad viimaste aastatega investeerinud 60 miljonit eurot Lottemaa, autoringaja, golfiväljaku, spaade, matkaradade ja muude tõmbekeskuste rajamiseks,” ütles Ilus. “Pärnu lennujaam oleks viimane oluline lüli selles, et lähiriikide turistidele oleks tagatud kiire ja mugav transpordiühendus, millele lisanduksid regionaalsed lennud. Naabritega toimiv laevaühendus on juba oma olemuselt liiga aeglane ning ka Tallinnasse lennates tuleb veel vähemalt kaks tundi bussisõiduks arvestada.”

Ilusa sõnul aitaks aktiivselt kasutatav lennujaam mitmekesistada eksportturgude valikut ning laiendada fookust, mis viimastel aastatel on olnud peamiselt soomlastest turistidel. Rootslaste koostatud raport toob lisaks Soomele peamiste eksporditurgudena välja Rootsi ja Norra. Lisaks looks aktiivselt toimiv lennuühendus Pärnuga Eestile paremad võimalused konverentsiturismi edendamiseks. “Turism on riigile strateegiliselt tähtis majandusharu ning konverentsiturism on kahtlemata üks tulevikusuundi, mida arendada,” ütles Ilus. “Pärnu kujunemine konverentsiturismi sihtkohaks aitaks vähendada sesoonsust ja tuua siia piisaval arvul külastajaid aastaringselt.”

LFV Aviation Consulting raporti kohaselt kuluks lennujaama infrastruktuuri renoveerimiseks plaanitavast 13 miljonist eurost ca 7 miljonit eurot ja lennujaama tööks vajaliku varustuse ostmiseks ca 3 miljonit eurot. Lennurada oleks mõistlik renoveerida 1800 meetri ulatuses, mis lubaks vastu võtta ka väiksemaid kuni 36-meetrise tiivaulatusega reaktiivlennukeid. Raport soovitab ehitada ruleerimisraja terminalist otse õhkutõusmis-maandumisrajani, selle asemel, et investeerida kulukasse kahe paralleelselt kasutuses oleva ruleerimisraja uuendamisse. “Kuna lennujaam hakkaks tulevikus teenindama 4-6 kommertslendu päevas, piisaks ühest ruleerimisrajast ning see aitaks raha tublisti kokku hoida,” sõnas Ilus.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0252653
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.0257454
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0511195
Filipiinide peeso PHP 59,73 0.0787507
Hiina jüaan CNY 7,72 -0.0259168
Hongkongi dollar HKD 8,93 -0.021264
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0161533
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.0237891
India ruupia INR 80,90 -0.0494175
Indoneesia ruupia IDR 16145,33 -0.0263165
Islandi kroon ISK 137,64 0.0290698
Jaapani jeen JPY 124,52 0.0562475
Kanada dollar CAD 1,51 -0.026448
LAV rand ZAR 15,61 -0.1094085
Lõuna-Korea vonn KRW 1276,02 -0.1510231
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.1472848
Mehhiko peeso MXN 21,61 -0.2174636
Norra kroon NOK 9,73 -0.0533875
Poola slott PLN 4,29 -0.0419835
Rootsi kroon SEK 10,27 -0.0778574
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0149152
Singapuri dollar SGD 1,54 -0.012955
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0684073
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0618047
Taani kroon DKK 7,46 -0.0388376
Tai baht THB 36,11 -0.1838398
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.043063
Türgi liir TRY 6,09 0.1018447
Ukraina grivna UAH 31,90 -0.0263254
Ungari forint HUF 319,39 0
USA dollar USD 1,14 -0.0526547
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.1009561
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.0081746
Vene rubla RUB 75,58 0.027395

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019