21. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rimi Eesti Foodi emafirma ICA vastutustundliku ettevõtluse programmi kvaliteeditagamise osa näeb ette, et kõik toodetega seotu peab vastama mõnele stan­dardile.

Logistikaoperatsioonide jaoks valiti välja BRC (British Retail Consortsium) ladustamis- ja kvaliteedistandard. See on Briti Jaekaubanduse Konsortsiumi poolt spetsiaalselt logistikaetapis toodete ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks koostatud 85leheküljeline nõuete kogum. Selles sisalduvad nõuded alates sellest, kuidas vältida kahjurite pääsemist ladudesse, kuidas tagada toidukäitlemisruumide piisav koristus, milliseid nugasid tohib toidukauba transpordipakendi avamisel kasutada, kuni selleni, milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta, et keegi ladudesse tahtlikult toidukaupa rikkuma ei pääseks.

BRC ladustamis- ja transpordistandardBRC (British Retail Consortium)Koosneb 85leheküljelisest nõuete kogumist, mis on loodud spetsiaalselt logistikaetapis toodete ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks.Sertifikaadi saamiseks ei tohi auditeerimisel esineda ühtegi kriitilist mittevastavust, võib olla 3 suurt ja 29 väikest viga. Rimil oli 3 väikest mittevastavust.Sertifikaadi säilimiseks korratakse auditit iga 11 kuu tagant.Rimi Eesti Food sertifitseeris kaks keskladu – 14 700 m2 tavakaupade ladu Jüris ja 7400 m2 eritemperatuuri kaupade ladu Laagris. Auditeerimine viidi läbi 24.–25.11.2015. Sertifikaat omistati Rimile ka Lätis ja Leedus, kuid Rimi Eesti Food läbis auditi kolme riigi parima tulemusega.

Efektivsus peab kasvama ja vead vähenema

Rimi sertifitseerimisprotsessi eestvedanud kvaliteedijuht Evelin Edro ütleb, et ootab sertifitseerimisest ettevõtte jaoks efektiivsuse tõusu, samuti komplekteerimise kvaliteedi ja tarnekindluse tõusu. Vähenema peaksid ka reklamatsioonid.

Ta tunnistab, et praegu on oldud sertifikaadi omanik veel liiga vähest aega, et teha järeldusi, kas ootused on täitunud. Kuid ta on kindel soovis, et suuremaid jamasid ei tohi esineda. Näiteks usub ta, et edaspidi on välistatud toiduallergiate oht. Kaupade käitlemine laos on korraldatud nii, et kui näiteks jahupakk läheb katki, siis ei satu see lahtisele kaubale, kuna paljud on nisugluteenile allergilised. Sama on ka makaronidega, kus on allergeenidena sees nii muna kui jahu.Edro on kindel, et sertifitseerimisega vabaneti üleliigsetest tegevustest. “Kvaliteedijuhtimine iseenesest peaks tagama protsesside efektiivsuse, sest protsessid mõeldakse läbi ja kaardistatakse,” leiab ta. “Igasugused rudimendid ja ülearused tegevused – suures ettevõttes tehakse palju asju juba ajalooliselt – võetakse maha,” selgitab ta.Ta räägib näitena temperatuuri jälgimisest. Jüris asuvas kesklaos pidi üks töötaja iga päev kaks korda päevas vaatama ja kirjutama ülesse laos temperatuuri. Kuid Jüri laos ei hoita eritemperatuuri nõudvat kaupa, vaid kuivaineid ja nende puhul ei ole temperatuuril erilist tähtsust. “Leidsime, et ei ole vaja kulutada inimese tööaega temperatuuri jälgimiseks,” räägib Edro kohast, kust leiti efektiivsust.Tänu BRC-le tuli välja ka, et jahutatud kaupade transpordil temperatuuri ühe kraadi võrra tõusmisel on nende jahutamine kaupluse külmikutes ja külmkambrites energiakulu tõttu hoopis kallim, kui investeerida transpordilahendustesse, mis seda ühekraadist temperatuuritõusu aitaksid vältida.Taolisi pisiasju, mis kokkuvõttes kogu süsteemi efektiivsemale toimimisele kaasa aitasid, oli palju. Kvaliteedijuhtimisstandardite jaoks tehtud protsesside põhjalik analüüs aitas sellised kohad süsteemis üles leida.

Ebakvaliteetne kaup ei tohi lattu jõuda

Evelin Edro, Rimi Eesti Food kvaliteedijuhtToote lattu vastu võtmine on kriitiline. Kui lao uksest saab edasi ebakvaliteetne toode, siis on ta juba Rimi süsteemis ja siis on tagajärgede korrigeerimine juba tunduvalt kulukam.Tooted on jagatud gruppidesse vastavalt toiduohutusriskidele. Kõige suurema tähelepanu all on eritemperatuuride kaup – lihatooted, piimatooted. Nende puhul kontrollitakse temperatuuri igal tarnel. Hea näide on värske kala. Selle puhul kontrollitakse alati teatud maatriksi alusel autos olev kaup üle.Mitte kõike kaste ei tehta lahti. Meil on valemid, mitmendalt lavalt võtta ja milliselt kõrguselt jne, et saada keskmine ülevaade. Hankijad on kavalad ja ei pane kõige vähem kvaliteetset kaupa kõige ette.Me peame avastatud vigade kohta registrit ja analüüsime neid. Kui on näha, et mingi tootega on läbiv probleem, siis on see toode järgmistel kordadel meie kontrolli all. Kõige levinumad on märgistuse vead – ei ole eestikeelset märgistust või ei vasta märgistus nõuetele. Selliste puuduste avastamisel vaatame tooted järgmisel korral ka üle.

Kriitilised vead laos pole lubatud

Edro sõnul kartis ta sertifitseerimisel kõige enam, et takistuseks saab kesklao 2000. aastal ehitatud hoone, mis lihtsalt füüsiliselt ei vasta enam kvaliteedistandardi nõuetele. Ta peatus Rimi Jüri kesklaos ringkäiku tehes ühe laadimisukse juures. BRC sertifikaadi saamiseks ei ole lubatud ühtegi kriitilist mittevastavust, võib olla kolm suurt ja 29 väikest viga.

Audiitoril õnnestus Rimi kaks päeva auditeerides leida kolm väikest mittevastavust, mis on Edro ütlusel fantastiline tulemus. Üks neist mittevastavustest leitigi selle laadimisukse juurest. BRC standard ütleb, et laohoones ei tohi olla avausi, mille kaudu kahjurid sisse pääseksid.Audiitor ütles, et tema jaoks on avaus auk, kust pastakas läbi mahub. Selle laadimisukse tihendi alt õnnestuski tal pastakas läbi pressida.

Raha kulus vaid auditeerimisele

Tegelikkuses ei olnud aga maja seisukord hull ja see ei tekitanud märkimisväärseid probleeme. Ku projekti alguses maha istuti ja mõeldi murelikult eelarvele, mis sertifitseerimisprojekt kaasa toob, siis projekti lõpuks nenditi, et ainsaks kuluks osutus auditeerimiskulu. Ülejäänud oli olemasolevate protsesside kaardistamine. Natuke investeeriti ka konsultatsiooniteenusesse – juhtimissüsteemi juurutamise kohta ja võeti eelaudit.

Põhiauditeerimiseks oli aga kogu meeskond korralikult valmistatud. Enne audiitori saabumist oli BRC-töögrupis täpselt läbi mõeldud, kuidas auditit sujuvalt vastu võtta, kes millest räägib ja millistele küsimustele vastab.Töötajatele oli korraldatud ka hulk koolitusi. Edro on Rimi siselehes rääkinud, et kui audiitor nägi, kuidas BRC-meeskond üksteist usaldab ja kompetentsid on jagatud ning töökorraldus sujub, oli see tema jaoks märgiks, et ettevõtte töö on korraldatud läbimõeldult.Audiitor oli rääkinud kogemusest, kus auditeeritavas ettevõttes auditi käigus kolleegid vaidlesid omavahel 40 minutit. Selline asi loomulikult ei tekitanud audiitoris usaldust.

Aeg: 27. aprillil TallinnasTallink Hotel SpasTeiste seas esineb ka Evelin Edro, kes räägib pikemalt Rimi Eesti keskladude ja logistikaoperatsioonide sertifitseerimisest ja kuidas õigete kvaliteedimõõdikutega raha säästa.Vaata konverentsi kohta lisainfot SIIT.

Standarditest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt

Nüüd tuleb iga 11 kuu tagant läbi viia korduvaudit ehk süsteem kogu aeg käigus hoida. Rimi Eesti Food Rootsi emafirmas toimib korporatiivse vastutuse programm juba aastaid. Edro sõnul on seal ühiskonnal lihtsalt teine küpsusaste. Kuid ta on veendunud, et nüüd hindab ka juba Eesti tarbija vastutustundlikku ettevõtlust.

“Me oleme aastaid sellega tegelenud, kuid vähe sellest rääkinud. Osaliselt sellepärast, et Eesti ühiskond ei olnud väga teadlik, mis on vastutustundlik ettevõtlus. Kuid ühiskond kasvab ja see on Rimi konkurentsieelis,” räägib Edro.Ta on kindel, et Rimi on jaekaubandusturul kõigist ees vastutustundliku ettevõtluse osas ja ka logistikaspetsiifilist kvaliteedijuhtimisstandardit ei ole Eestis seni ühelgi teisel jaeketil.

Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja