Autor: Logistikauudised.ee • 20. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Assotsiatsiooni hinnangul hakkab olukord mõjutama juba ka Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid, mitte ainult transiidisektorit.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul on löögi alla sattunud kogu Eesti majanduskeskkond. “Transiidimahud on esimeses kvartalis langenud sedavõrd oluliselt, et tõenäoliselt on tõusmas ka Eestist lähetatavate kaupade ühikuhind, mistõttu kaotavad Eesti tootmisettevõtted suurel määral rahvusvahelises konkurentsivõimes,” märkis Valgerist.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli kaubaveomaht Eesti Raudteel kokku 3,9 miljonit tonni, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenesid veod 16,4 protsenti.

Naftat ja naftasaadusi veeti esimese kolme kuuga 1,94 miljonit tonni, ehk 24,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Väetiste veomahuks kujunes 0,87 miljonit tonni ja kogused vähenesid 13 protsenti

Eesti riigile kuuluva raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo veomaht jäi I kvartalis mullusele alla 26 protsenti, ulatudes kokku 2,56 miljoni tonnini. EVR Cargo juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul on veomahud vähenenud kõikide kaubagruppide lõikes, välja arvatud puistekaubad ning keemiakaubad. “Lähikuudel ei ole veel põhjust eriliseks optimismiks, kuid loodame muutuda vedajana konkurentsivõimelisemaks läbi paindlikuma raudtee kasutustasude hinnapoliitika, mille kujundamisega majandusministeerium on hetkel aktiivselt tegelemas,” märkis Toomsalu.

Tallinna Sadama sadamaid läbis käesoleva aasta I kvartali lõikes kokku 5,3 miljonit tonni kaupa, mis on 16 protsenti vähem kui mullu. Tallinna Sadama kommertsdirektori Erik Ringmaa sõnul on kaubaveo vähenemine toimunud peamiselt vedellasti mõjul, kuigi samal ajal on kasvanud puitlasti, veeremi ja segalasti mahud. “Märtsikuu tulemused veel kaubamahtude suurenemist ei näita, kuid edasise osas loodame, et langus on pidurdumas,” märkis Ringmaa.

Aastatel 2006-2014 kerkisid Lätis raudteevedude tonnkilomeetrid 15,5 protsenti ja Leedus 10,9 protsenti, samal ajal vähenesid Eestis aastaks 2015 raudteeveod tonnkilomeetrite arvestuses 3,3 korda. Suurim kaubaveomahtude langus mullu esines samuti Eestis, vähenedes 20 protsenti. Lätis ja Leedus jäi languse ulatus 10 korda väiksemaks, vähenedes vastavalt 2,4 ja 1,9 protsenti.

Sarnaselt Eestiga sõltuvad ka paljude naaberriikide kaubandussuhted Venemaast ning muljetavaldav on olnud näiteks Soome ning Läti valitsuste reaktsioonid kaubaveomahtude vähenemisele. “Soomlased on juba langetanud raudtee- ja navigatsioonitasusid ning Läti on sama sammu kaalumas,” märkis Valgerist.